iseendaga

Vastuvõtmata kingitus

2012-02-11T23:40:00.000-08:00

Albu mõisas elas kord nii jõhker ja kuri härra, et kui tal aeg tuli taevaväravate ees seista, saadeti parun pikema jututa vanakurjale karistada. Aga niisugust õelust ei tahtnud isegi põrgu peremees oma valdustesse vastu võtta. Pandi targad pead kokku ja otsustati, et saadetakse mees vaimuna oma mõisa ja maja valvama.

Arvad, et liiga kerge karistus? Esmapilgul võib ehk nii paistagi, aga pikapeale muutub selline saatus painavamaks kui põrgukatel. Selles on ju ikka keegi teine ka veel sees, kellega koos karjuda ja igasugune tunne - olgu siis hirm või valugi - on parem sajandeid kestvast tühjusest südames.

Jalutas endine härra vaimuna oma õuel ja tubades, uued omanikud elasid omasoodu, temast välja ei tehtud. Kui keegi märkaski ja hirmukisaga minema jooksis, ei tundnud vaim-parun sellest kurbust ega rõõmu. Midagi ei tundnud. Nii kadus igasugune isu kedagi kimbutada või muidu kometit teha. Või kus sa võisidki! Nii nagu luust-lihast rahval tuleb aeg-ajalt kontrollidega kokku puutuda, käivad kummitusedki iga saja aasta järel komisjonist läbi. Seal siis vaadatakse ja vaetakse, kuidas edasi. Kas paremalt või hullemalt. Ja hullemaks annab alati asju ajada. Nii et härra oli oma tegemistes üpris ettevaatlik.

Sai tal järgmistest järgmised sada aastat täis, komisjon vaatas paberid läbi, hindas kuulujutud hindele hea, küsitles kannatajat risti-põiki ning otsustas, et võib küll võimaluse anda. Nii ütlesidki: "Kui kellelegi kingituse teed ja see sinult ka vastu võetakse, tohid vanapagana väravate taha koputama tulla. Sellega on sisenemisluba käes."

Et asi see siis kingitusi on teha?

Aga võta näpust!

Kas sina võtaksid võõralt lihtsalt niisama midagi vastu? Võtaksid? Kui jah, siis olgu see lugu just sinule räägitud.

Härra naases oma mõisa, süda endiselt tühjust täis, aga vaimu läbipaistvates kopsudes kipitas pisitilluke lootusekübe. Ja kui sul sadu aastaid mitte midagi pole olnud, on kübeke lootust väga suur asi. See oli nii suur, et ajas kummitaja ikka ja jälle köhatama: nurgatagustes, trepimademetel, võlvkeldrinurgas ja lakapealsel. Tuletas inimestele meelde, et niisugune asukas majas olemas.

Aga nii tulid meelde ka kõik need kurjad lood, millest memmed-taadid veel jutustada teadsid. Need lood tegid köhatusekuuljad valvsaks. Tegid valvsaks needki, kes midagi ei kuulnud: ei köha, ei samme, ei uste kriuksumist ega põrandalaudade naginat. Ja imelik küll. Ega keegi polnud ju inimestele ütlema läinud, et vaim-parunile selline ülesanne anti. Ometi kõik nagu teadsid isegi.

Ma räägin mõned juhtumised.

Aega oli palju mööda läinud. Mõisas elas hoopis teise nimega härrasrahvas, kellel polnud kunagise paruniga mingit vereseost. Mõisaomanikel sel ajal enam kuigi hästi ei läinud. Suur maja oli rohkem kuluks kui uhkuseasjaks. Tallimees tahtis palka, toatüdruk tahtis palka, virtin tahtis palka ja aednik tahtis palka... Igaühel oli õigus midagi saada, aga raha sisse tulema ei kippunud eriti kusagilt. Nii nägi proua garderoob üsna nigel välja. Ikka pidi kleite tellima, millega mitu hooaega läbi saaks ajada. Uue pitskrae ja kätistega sai rõivale värskema ilme anda, aga ega siis teistele prouadele midagi märkamata jää! Ja need teised prouad olid hirmus tähelepanelikud ning ütlemistes halastamatud.

Meie proual seisis tähtis küllaminek ees ja küll ta oleks endale uut kübarat tahtnud. Väga uhket poleks palunudki. Pigem sellist lihtsat ja elegantset. Sellisest kübarast oleks hea enesetunde tekitamisel palju abi olnud.

Ja vaata! Ühel õhtul oma magamistuppa astudes märkas ta peeglilaual peakattekarpi, tegi lahti ja nägi: kaunis must kübar rohekalt läikiva sulega. Veel ilusam kui see, mida oskas himustada.

Kust niisugune kingitus tema lauale sai? Olid nad ju härraga just rahaasju arutanud. Ei, härra ei saaks talle kindlasti praegu uut kübarat lubada.

Kübar oli nii kaunis! Kiusatus oli nii suur! Aga miski proua südames hoiatas, et see asi pole õige. Proua taganes sammujagu, haaras ahju kõrvalt tuletangid, võttis kübara tangide vahele ja lennutas rõduuksest välja. Uhke peakate lahvatas põlema ja kadus enne kui maapinda puutus. Lumele ei langenud ainsatki tuhakübet.

Vaat siis!

Hiljem, kui mõisnikud kõik kes kuhu võõraile maile rändasid, tehti tühjaks jäänud majja kool. Kära ja madinat oli nii palju, et kellelgi polnud mahti vaim-paruni samme kuulata või temast lugusid mäletada.

Kord oli vaja koolidirektoril minna kõnet pidama. Direktoril oli parajasti kõva nohu ja... ütle nüüd! Viimasel hetkel enne rahva ette astumist avastas, et puhtad taskurätid on karmanist otsa lõppenud. Märkas samas veel midagi. Ukselingil heletas valge rätike. Puhas ja triigitud. Ilma igasuguse ilustuseta. Just nagu tema jaoks valmis säetud.

Keegi poleks saanud väita, et selle rätikuga lood valed on, kui direktor selle tasakesi põue oleks pistnud. Aga direktori enda süda ütles: "Ära võta. Kahetsed!" Ja enne, kui koolijuhi käsi linki jõudis puutuda, lipsasid ta näpud taskusse tagasi, haarasid sealt niiskeks nuusatud rätinutsu ja leidsid koha, kuhu midagi veel mahtus. Ukselingirätik lahvatas sellise valuga põlema, et käepide pisut aega lausa tuld hõõgus.

Vaat niisugune lugu.

Eelmisel reedel, tunniks asju valmis pannes, leidsin, et töölehele on üks tabel trükkimata jäänud. Hakkasin kähku hariliku pliiatsiga vajalikke jooni vedama.

Naksti! Pliiatsisüsi murdus ja loomulikult polnud mul varupliiatsit võtta. Korraga märkasin lauanurgal teritajat. Uhiuus. Samblaroheline. Just nagu minu jaoks tehtud.

"Pane oma kingitus taskusse tagasi!" tegin nõudlikku õpetajahäält ja puurisin silmadega õhku selle koha peal, kus kummitaja-härra minu arvates parasjagu seisma pidi. Teritaja hüppas hooga üles ja põrkas tagasi vastu lauakatteklaasi, nii et sellel nurk ära tuli. Pliiatsiteritaja oli kadunud ilma igasuguse tulevärgita.

"Küllap minagi elus eksinud olen, aga vabatahtlikult ma sinu saatust üle ei võta," vastasin ja kiirustasin ruttu teiste juurde. Julgus sai otsa.

Miks ma talle nii ütlesin?

Arvad sa, et kingitus kellelegi niisama kätte tuleb? Sellelt härralt küll mitte. Niipea, kui tema on end kingiandjana vabaks tinginud, peab kingisaaja härra asemele astuma. Tundub põnev? Praegu ehk küll. Sest praegu saad veel oma soove ja mõtteid tahtmist mööda ümber teha.

Haldjatoit

2012-02-04T00:12:00.000-08:00

Juhtus kord ilusasse õitsvasse orgu kaks emandat. Vanataat tundis neid varasemast, teadis, et mõlemad tublid toiduvaaritajad oleks, ja kinkis kummalegi kulbi ning paja. Naised rõõmustasid kingituste üle. Üks naistest tassis oma katla oru keskele ja ütles teisele: „Mina jään siia söögitegijaks. Mine sina mäe peale!“

Teine läkski.

Meisterdas kumbki emand kolde, tõstis kolde peale pajakese ja ehitas paja ümber majakese. Orus olid vägevamad puud – oru majapalgid said pikemad. Mäel kasvasid männid kidurad, mäe-emanda tareke mahutas naise hädapärast ära, aga ega rohkemaks vajadust olnudki.

Hakkasid emandad otsima, mida patta panna, aga ümberringi õilmitses ainult lilleilu. Korjasid kateldesse õietolmukollast ja keetsid pudruks – see tundus muust toidust etemgi! Varusid ka talveks tagavara: mäe-emand peoga, oru oma vikatika. Niitis viimaks kogu oru lilledest lagedaks. Palju õietolmu varises mulda, palju jäi alles ka.

Orus oli aga teisigi elanikke. Juba enne emandate tulekut elutses seal tuhandeid tiivulisi haldjaid, kes suvi läbi õielt õiele lendasid, sügisel kõhukesed korralikult lillepudi täis sõid ja talveks lumeteki alla unele suikusid.

Nii oli ennemalt olnud. Aga nüüd niitis oru-emand haldjarahva toidulaua tühjaks. Näkitsesid tiivulised siit-sealt, kuhu palukesi oli kukkunud ja heitsid tühjade kõhtudega magama. Aga oh häda! Otse keset kõige karmimat pakast ajas nälg haldjarahva üles. Habisesid ja lõdisesid ning ei osanud muud teha, kui läksid oru-emanda ukse taha.

„Pai perenaine, anna meile süüa, et saaksime oma talvetubadesse tagasi kolida ja rahulikult kevadeni magada!“ palusid hädalised.

„Mis ma vastu saan? Muidu eest mina teid ei toida!“ nähvas oru-perenaine.

„Mida toidu eest tahad?“ uurisid haldjad.

„Rahahõbedat!“ nõudis perenaine.

Haldjarahval oli küll rahakirst võõra silma eest ära pandud. Teha polnud nad selle sisuga seni muud mõistnud, kui müntide hõbe- ja kuldkülgedega lusti pärast päikest peegeldada. Lennatigi nüüd raha tooma.

Nõtkus iga süüasoovija tagasi, raske hõbedalitter õlul. Emanda paled lõid heameelest õhetama. Tõstiski paja tulele.

„Sellest pajatäiest ju kõigile ei jagu?“ muretses haldjarahvas.

„Mul suuremat pole!“ käratas emand.

„Luba, me sikutame suuremaks!“ pakkusid toiduootajad.

„Segi peast! Või minu söögiriistu rikkuma!“ hurjutas naine ja tõrjus haldjad kulbiga koldest eemale.

Peagi sai puder valmis, aga et pada oli pisike, ei jätkunud sellest õieti maitsekski.

„Tee teine potitäis veel!“ palusid haldjad. Me ju tõime sulle toidu eest hõbedat.

„Tooge kulda, siis teen!“ lubas emand.

„Kas siis teed rohkem?“ usutlesid haldjad.

„No teen!“ noogutas naine vastumeelselt.

Haldjad läksidki kulda tooma. Veeretasid külmetavate käte vahel kuldrahasid. Lootsid, et tagasijõudmise ajaks pudrutaldrikud juba ees auravad. Aga ahne perenaine tahtis enne mündid üle katsuda. Pani siis pudrupoti tulele, aga süüa sai valmis ikka samapalju kui ennemalt.

„Sa ju lubasid!“ nuuksusid haldjad.

„Nagu lubasin, nii ka tegin,“ turtsus emand. „Ega mina ole süüdi, et mõni vahele trügis ja teiste eest toidu topelt sõi!“ lükkas ta nõudjad üle läve pakase kätte ja läks tagakambrisse raha lugema.

„Mäe peal elab veel üks toidutegija,“ meenus hädalistele. „Tea, kas seegi teistsugune?“ arutati isekeskis, aga et muud abi ei leitud, võeti mäe tee ette.

„Pai perenaine, anna meile sooja ja süüa, et saaksime oma talvetubadesse tagasi kolida ja rahulikult kevadeni magada!“ paluti mäe-emanda ukselävel.

„Mu tuba on tilluke, te ei mahu ehk sisse ära?“ muretses mäe-perenaine.

„Las me sikutame su tare suuremaks!“ pakkusid tulijad.

„Kui aga ära ei lõhu?“ kartis naine.

„Ei lõhu!“ lubasid haldjad, võtsid seina- ja katusenurkadest kinni ja hakkasid sikutama. Ennäe imet! Maja muutuski palju suuremaks.

„Mu pada on pisike, peate ehk kaua kannatama, enne kui kõht täis saab,“ kartis emand.

„Me sikutame su paja parajamaks!“ tõotasid toidutahtjad, võtsid katla põhjast, servast ja sangadest kinni ja hakkasid tirima. Pada saigi suur! Nii suurt pada polnud perenaine näinudki.

„Mul pole ehk nõndapalju pudrujahu, mida potti panna,“ pelgas mäe-emand.

„Küll me sikutame jahukotid kogukamaks!“ kilkasid haldjad ja haarasid kotiotstest kinni. Ja näe! Mitte ainult kotiküljed ei saanud suurust juurde - sisu kasvas samamoodi!

„Ärge ehk ära mingegi,“ pakkus mäe-perenaine, kui kostilistel kõhud täis. „Väljas ju külm, jääte ehk kevadeni?“

Aga haldjad läksid ikka. Neil oli lumeune vajadus veres. Lubasid kevadel mäe-perenaisele kindlasti jälle külla tulla.

Kas talvistest külalistest või muu asja pärast… Kahe emanda õieputrudega sündisid kummalised lood. Mäe-perenaise puder oli alati magus ja lillekollane, mahe nagu perenaise naeratus. Oru puder sai kibe ja hallitusehall nagu perenaise enese kipras pale. Vanataat vihastas viimaks ja võttis talt paja ja kulbi käest ära.

Kuninganna, kes armastas võõraid asju

2012-01-31T12:51:00.000-08:00

Elas kord kuninganna, kes oli parasjagu ilus ja rikas, et õnnelikult oma elu elada, aga tal oli üks viga - kuninganna armastas võõraid asju.

Kuigi kuningannal oli endal palju sellist, mille pärast kadedust tunda (näiteks kirju kõnelev papagoi, kelle vana kuningas talle kord kaugelt lõunamaareisilt kingiks oli toonud), näis kuningannale ikka, et kõik teiste asjad on palju imelisemad ja erilisemad.

Näiteks Ruudumaa valitsejannal oli uhke ruuduline tass. See tass oli nii suur, et sinna oleks terve ämbritäis teed sisse mahtunud ja mis peamine - see tass laulis. Meie kuninganna oleks selle tassi hea meelega Ruudumaa kuningannalt ära ostnud, aga Ruudumaa kuninganna ei müünud. Muudkui eputas sellega oma külaliste ees ja tegi kadedaks. Kuni ühel päeval... oli tass kadunud. Kõik otsisid seda igalt poolt, ainult meie kuninganna ei tundnud otsimise vastu huvi. Mis sa arvad, miks?

Õige jah! Sest tass oli nüüd tema käes.

"Oi-oi!" noomis kõnelev papagoi kuningannat. "Millega sa ometi hakkama said! Ei tee sind selline varandus õnnelikuks. Ei tee..."

Ja tead, mis? Ei teinudki!

Tassiga oleks nagu midagi juhtunud. Ei tundunudki ta enam nii põnev. Joomiseks liiga suur. Vaatamiseks liiga ruuduline. Üks ja sama muusikapala hakkas õige ruttu närvidele käima. Ja uhkeldada temaga kah kellegi ees ei saanud. Kõik oleksid ju kohe ära tundnud, et see on Ruudumaa kuninganna tass.

Triibumaa kuningannal oli sebra ja sebra polnud siinkandis sugugi tavaline loom. Eeslid ja hobused olid tavalised. Tavalised hallid ja tavalised pruunid... Sebra oli täielik haruldus!

Meie kuninganna oleks selle sebra hea meelega Triibumaa kuningannalt ära ostnud, aga Triibumaa kuninganna ei müünud. Muudkui eputas temaga oma külaliste ees ja tegi kadedaks. Kuni ühel päeval... oli sebra kadunud. Kõik otsisid teda igalt poolt, ainult meie kuninganna ei tundnud otsimise vastu huvi. Mis sa arvad, miks?

Õige jah! Sest sebra oli nüüd tema käes.

"Oi-oi!" noomis kõnelev papagoi kuningannat. "Millega sa ometi hakkama said! Ei tee sind selline varandus õnnelikuks. Ei tee..."

Ja tead, mis? Ei teinudki!

Sebraga oleks nagu midagi juhtunud. Ei tundunudki ta enam nii põnev. Ükskõik, mida kuninganna temaga tegi - vannitas või harjas, kõnnitas või jooksutas - sebral jäi nina norgu ja võrdles aina, mida Triibumaa kuninganna nendel puhkudel oli teinud või öelnud. Ja uhkeldada temaga kah kellegi ees ei saanud. Kõik oleksid ju kohe ära tundnud, et see on Triibumaa kuninganna Sebra.

Pärlimaa kuningannal oli jaaniuss - peopesa pikkune ja säravam kui maailma kõige kallim kalliskivi. Meie kuninganna oleks selle jaaniussi hea meelega Pärlimaa kuningannalt ära ostnud, aga Pärlimaa kuninganna ei müünud. Muudkui eputas temaga oma külaliste ees ja tegi kadedaks. Kuni ühel päeval... oli jaaniuss kadunud. Kõik otsisid teda igalt poolt, ainult meie kuninganna ei tundnud otsimise vastu huvi. Mis sa arvad, miks?

Õige jah! Sest ka jaaniuss oli nüüd tema käes.

Ja ka jaaniussiga oleks nagu midagi juhtunud. Ei tundunudki enam nii suur ja rohelist valgust ei kumanud kah sugugi. Nii et uhkeldada poleks temaga saanud ka siis, kui kõik poleks vaadates kohe aru saanud - see on Pärlimaa kuninganna jaaniuss!

Meie kuninganna ootas, et kui papagoi jälle ära pragab, siis peab ta temaga nõu, kuidas näpatud võõrasvara õigetele omanikele tagasi toimetada. Tagasi viimine tundus palju keerulisem kui ärandamine.

Aga tead? Papagoi ei öelnud midagi. Papagoi oli täitsa vait. Veel hullem - papagoi oli kadunud!

Kuninganna otsis ja oli meeleheitel. Kõik otsisid igalt poolt. Ainult papagoi ei tundnud asja vastu huvi ja jäigi kuninganna jaoks kadunuks. Sest milleks toetada ning abistada seda, kes kõike võõrast sinust olulisemaks peab?

Kuidas armastada kolme peaga lohet?

2011-11-27T05:41:00.001-08:00

Maailmas liigub igasugu müüte. Mõned kinnitavad, et draakonid, härjapõlvlased ja haldjad on lihtsalt tobe väljamõeldis. Teised usuvad, et seesugused tegelased on olemas küll, aga arvavad täpselt teadvat, kui pikk, kui raske, mis värvi ja millise iseloomuga. Ja et ainult nii ongi.

Aga päriselt? Aga päriselt mahub maailma uskumatult palju hämmastavat ja erilist ning igaühes meis on veel omakorda suur ja imeline maailm. Ei maksa seda mingite eelarvamustega väiksemaks ega igavamaks teha.

---

Elas kord lohe. Ta ei lasknud end sugugi segada asjaolust, et keegi kuskil väitis: “Lohesid pole olemas!” ega ka sellest, et keegi teine kirjeldas: “Lohed on olemas. Nad elavad Hiinamaal, kõrgel mägedes, nad on punast värvi, neil on üks pea, neil purskab suust tuld ja nad söövad printsesse.”

See lohe elas üsna siin lähistel. Suvel oli ta selline beežikas, pruunikas ja rohekashall – männimetsaaluse karva. Nii tundus turvaline. Männimets oli pealegi elupaigaks parim. Siin nägi kaugele, liikumine oli vabam, samas vajalikult varju ja omaette olemist. Talvesoomus helkis heledamapoolselt. Eks muidugi olenes talvest. Tuld ta ei pursanud. Talle tundus, et see on hammastele kahjulik. Ja tal oli kolm pead.

Printsesse see lohe ei söönud. Selleks oli mitu põhjust. Sa tahad ju, et toit taldrikul hea välja näeks? Mõni isaslohe ehk tõesti naudiks printsesside habrast ilu. See lohe oli emane. Üks tõeliselt kütkestav printsess ajas ta tõeliselt kadedaks. Seda esiteks. Mis veel? Nad kriiskasid. Kuldsed kiharad läksid kurku ja ajasid köhima. Kõik see värv ja kreem ja puuder, millega nad end konserveerisid, tekitas allergiat. Pealegi oli neid jube tüütu kõikvõimalike korsettide, kombineede, kleitide ja seelikute seest välja harutada.

Printsid olid hoopis teine teema! Neid oli tore enne sööki taga ajada, nad olid liikuvad ja lihastes ja lohetari kuuele silmale pakkusid nad igatahes märksa rohkem kui printsessid.

Menüüs tekitasid printsid muidugi samasugust segadust nagu printsessidki. Loed, et kohe tuleb serveerimisele Barthold Cornelius Alexander Engelhard, loodad rikkalikku neljakäigulist lõunat, aga prints on kidur kui pisemat sorti päkapikk.

Lohe enda nimi oli Jahh ja sellest jätkus kõigile kolmele peale. Keskmise pea poole pöördudes kõlas see nagu otsus, vasakpoolsel – nagu tuisukilje ja parempoolsel – sosinana puulatvades. Loherahvas ei ajanud nimedega alpust taga. Oskad sa üldse pakkuda kedagi, kes lohesid nimepidi kutsuks?

Nad elasid erakutena, kes kus, üksteisele külla sattusid harva, seda enam, et need korrad heaga lõppema kippunud. Nii ununes vahel aastateks, et kuskil lohetki mingi oht võiks varitseda. Aga oht oli. Lohetapja.

Lohetapja on iseenesest täitsa tavalise inimese moodi mees. Noh, ehk kasvult veidi pikem, aga mitte oluliselt. Lihtsalt, kui tavaline mees ei kipu metsa, kus lohe elab, siis lohetapjat veab sinna nagu magnetiga. Mis ta seal teeb, sellele enamasti tunnistajaid ei jagu, aga tagasi ta tuleb, kott lohakalt üle õla ja koti sees on siis vastavalt nii mitu pead, kui lohel juhtus olema.

Aga aitab nüüd kirjeldustest. Läheme loo juurde. Ja lugu selline:

Meie lohe metsa sattus lohetapja. Päikesesoojas teeservas ilutsesid lopsakad karukellad, näsiniin pilgutas oma salalikke sügavroosasid õiesilmi, jõesäng oli kirkaid varsakabjapatju täis, aga lohetapja ei pannud neid eriti tähele. Tema treenitud vaist haistis lohe lähedust. Ja ettevaatuse kaotanud lohe kerkis sealtsamast karukellade, näsiniinte ja varsakapjade vahelt kogu oma kolmepäises täiuslikkuses.

Midagi juhtus nüüd. Kas oli lohetapja liiga palju loheringkonnas liikunud või säras keskkevade ahvatlusi lohe kolmest silmapaarist, igatahes... lohetapja armus. Ja armus nii hullusti, et see suur armastus jõudis ka lohe südamesse. Nii et... vastastikune.

No ja mis sellest, küsid sa? Kui tinasõdur võib armuda paberbaleriini, kaunitar koletisse... miks ei võiks lohetapja armuda lohesse?

Nojah. Lohetapja süda tuksus lohele ja lohe süda lohetapjale, aga peale suure armunud südame oli lohel ka kolm pead ja need ei suutnud taluda, et lohetapja kõiki kolme kallistas ja musitas. Korraga ei tulnud kõne allagi ja eraldi tegi samuti tuska.

“Mina nägin teda esimesena!” teatas keskmine pea ja äärmised pidid sellega nõustuma. Nii oligi olnud.

“Mina armastan teda kõige suurema kirega!” nõudis vasakpoolne. Nojah, ta oli tõesti teistest elavam ja särtsakam.

Parempoolne ei öelnud suurt midagi, ta oli selline... introvert. Aga armastas ja kiivust tundis temagi.

Armukadedus ajas lohe pead tõsiselt tülli. Armastus ajas peadest hulluks.

Lohele ei maitsenud jook ega söök. Ka hõrguma prae kõrvalt nokkis vastutahtmist vaid veidikese salatit. Jäi täitsa norgu.

Lohetapja oli kimbatuses. Kui kedagi armastad, siis tahad ju, et ta sinust rõõmu tunneks ja säraks, mitte kurvaks jääks.

Mis siis teha? Kui kellelgi on kolm pead, ei ole võimalik kahte lihtsalt minema kihutada. Pole võimalik konkurente maha raiuda, sest need kasvaks ju kohe kaela otsa tagasi. Kui, siis kõik kolm korraga, aga see ju teeks lohele otsa peale.

Kõige hullem, et lohetapjale meeldis lohe just kõigi oma kolme peaga ja peadevahelised tülid tegid ta õnnetuks.

Lohe aga armastas lohetapjat. Kui armastad, siis tahad teisele rõõmu teha, mitte kibedust ja valu.

Maailmas on igasugu tarkust ja maagiat. Küllap oskaks keegi teha lohe ühest suurest armastavast südamest kolm. Teha nii, et saaks saata kõik kolm pead oma südamega eri maailma otsa. Ootama, et lohetapja ta leiaks. Teadma, et lohetapjat on kusagil ootamas veel kaks sama kallist ja head. Kas see aitaks?

Lohetapja ei osanud midagi targemat välja mõelda, kui et tuleb kasvatada endale veel kaks pead. Aga ega siis need nii lihtsalt kasva! Mida teha? Siirdada? Nõiduda? Teeselda?

Tead. Tegelikult on see üsna meeleheitliku lõpuga lugu. Või mis lõpuga... Lõpp ei paista veel kusagilt. Ainult meeleheide.

Me arvame, et oskame nõu anda küll. Et lohetapja peaks leidma endale hoopis printsessi või mõne tavalise vaese külatüdruku. Ja lohe peaks ootama endale lohest kosilast. Soovitavalt kolmepealist. Aga elus ja armastuses ei ole nii lihtne. Seal võib juhtuda, et lihtsam on kasvatada endale kaks uut pead.

Tummakstegevalt ilus printsess Adeliise

2011-10-16T03:19:00.000-07:00

Oli ühel valitsejal, kuningas Tordimard kahekümnekolmandal, tütreke - imeilus Adeliise - kes pidi kord pärima lossi ja riigi ja rahva. Printsess nägi nii kena välja, et kõik ümberkaudsed teda nähes imetlusest tummaks jäid. Isa-ema niisamuti. Mis sellest, et kõnetus ainult printsessi silmaulatuses kestis - vanemad rõõmustasid küll tüdruku ilu üle, ent arvata võis, et tummas seltskonnas lapsuke ise iial rääkima ei hakka. Õnneks leidus üks vana ja võimas võlur, Egomar, kelle vägi piiga kaunidusest kõrgemal seisis ja nii palgati too maimukese eest hoolt kandma.

Egomar teadis tuhandeid nõiasõnu, oskas end muuta draakoniks, kes üles kaljumägedesse lendab, kihulaseks, kes lukuaugust läbi mahub, kilpkonnaks, kelles on salvestunud sajandite tarkus... Aga veel oskas Egomar olla leebe ja õrn väikese kuningatütrega, hüpitada teda oma luuvaluhaigel põlvel ja laulda lustakaid laulukesi.

Aastad läksid, Adeliise kasvas aina kaunimaks tütarlapseks, samuti väga targaks ja sõnaosavaks. Ainult et oma tarkust ning sõnaosavust võis ta vaid vana võluriga jagada, vaikivas õukonnas ei tekkinud selleks suuremat isu.

Adeliisel tuli kätte meheleminekuaeg, aga tumma meest printsess endale ometi kaasaks ei tahtnud! Oleks siis lihtsalt, et ei räägi - saab ju end teisitigi arusaadavaks teha - aga peigmehekandidaadid jäid soolasambana seisma, ei jaganud kaunitari kohates enam ööd ega maad, vahtisid ainiti, ei pilgutanud silmigi - mis sa sellisega peale hakkad!

"Hoolitsesid mu lapse eest siiamaani hästi, aita nüüd midagi välja mõelda, et Adeliise õnnelikult mehele saaks!" palus kuningas võlurit, kes vahepeal veel võimsamaks ja vanemaks oli muutunud. "Kuningriik vajab nooremat valitsejat kui mina, aga sellele valitsejale oleks ka kord järeltulijaid tarvis!"

Küllap võlur juba aidanud oleks, kui vanake vahepeal ise printsessi ära poleks armunud. Aga siin see nüüd on! Ega kuningas vabatahtlikult võlurivanamehele tütart annaks. Päris tüliga ja vägisi ka ei tahaks võtta. Ja nii vaatas vana võlur kuningale oma tarkade silmadega otsa, endal riukad peas, ning ütles:

"Kurb saatus võib tabada Su kuningriiki, sest on vaid üks võlurohi, mis ühe meesterahva Adeliise juuresolekul julgeks teeb ja sõnad suust sikutab. Peab leiduma selline kavaler, kes ise ennast pildile jäädvustab. Kui printsess selle pildimehe silmadest ennast näeb ja naeratab, on nende liit vankumatu ja armastus taeva poolt tunnustatud." Nii ütles vana võlur ja lasi kindluse mõttes ka nõialoitsu lendu, et võit kindel oleks. "Sest," mõtles ätike Egomar. "Kui mitte keegi ülesandega hakkama ei saa ja siis otsekui poolkogemata minu pilt tüdrukule ette juhtub, ei hakka keegi enam hullusti vastu punnima. Seda enam, et mind nähes on Adeliise alati naeratanud."

Hakkasid printsid pilte maalima ja maalitunde võtma. Jäljendati erinevate ajastute tugevamaid tegijaid. Võeti eeskuju erinevaist kunstivooludest. Realism, kubism, futurism - kõik katsuti läbi. Ainult Egomar teadis, mis kõige tähtsam. Peegeldus! Seepärast nägi ta pildiga just niipalju vaeva, et printsess kujutatu ära tunneks ja silmade asemel lasi liita lõuendi külge... peeglikillud.

Nooruke peeglimeister (vanemat ei tihanud võlur võtta - tabab ehk asja ära!), kes vastutusrikka ülesande jaoks välja valiti (peeglitükid pidid ju maaliga silmatorkamatult sobituma), sai korralduse õige kujuga killud valmis lõigata, lõuendile liimida ning maal kuningalossi toimetada. Vana võlur leidis, et tema ise peaks toimetustest võimalikult kõrvale jääma.

No kuidas võis üks elutark mees nii ettevaatamatu olla!

Kuningad ja printsid, niisama hertsogid ja krahvid, linnapead, laevakaptenid ja kaupmehed - kõik kogunesid oma kunstiteostega kuningakotta, heale õnnele lootes. Läks ka peeglimeister. Tema, tühisus, polnud muidugi käimasolevast midagi kuulnud, aga noormees mõtles, et kui nii tähtsasse kohta minek, oleks viisakas kingitus kaasa võtta. Mida tal võtta oli? Eks peegel! Tagasihoidliku raamiga küll, aga nii selge ja sile, et see vaataja ilu veel erksamalt esile tõi.

No ja nii läkski - maal ühes ja peegel teises kaenlas.

Saal oli puupüsti tulijarahvast täis, seinad piltidest rasked. Oleme ausad, pooli neist oli lausa piinlik ja valus vaadata, aga üksikud nägid välja kui tõelised meistritööd. Eriti, kui pildi autoriks osutuski mõni kunstnikuisand.

Peeglitegija leidis maalile sündsa koha ja jäi otsima, kuhu peegel panna. Seda, et saali ei sünni, sai isegi aru. Pole ju teab-mis hiilgust raamiks ümber. Sokutas vargsi kuhugi koridorilauale ja valmistus minema hiilima. Aga edevus sai hetkeks võitu - viskas oma käsitööle viimase pilgu. Mis sa arvad, kes samal hetkel peeglisse vaatas? Õige jah! Printsess ise! Oli saalinurgas sagimist seiranud ja silmitsema jäänud, et miks see noormees nõnda vargsi enda ümber kaeb. Et kas ka pilt pakis? Aga ei! Peegel. Siledam kui seelikusiid ja selgem kui allikasilm. Adeliise vaatas ennast - ilus oli ta tõesti - ja märkas õla taga noormehe kohmetunud pilku. Märkas pilku ja - naeratas. Sest poisi silmad olid printsessi nii täis, et nende sisse muud midagi sugugi ära ei mahtunud!

Noormees oleks häbelikkusest maa alla vajunud ja imetlusest keele kurku neelanud, aga Egomari enda lausutud loits tuli talle appi ja nii ütles ta (ilma liigse peenutsemiseta, sest tal polnud kunagi varem juhust olnud printsessiga kõnelda): "Tere! Kas sina oled printsess Adeliise? Siis on see peegel sulle. Kingiks. Mina tegin selle. Vot. Et. Ma... hakkan nüüd minema." Ja keeraski sammud väljapääsu suunas, sest tema töö oli justnagu tehtud.

Aga printsess nii ei arvanud.

"See on minu tulevane," sikutas ta segaduses peeglimeistri oma isa, kuningas Tordimard kahekümnekolmanda jalge ette. "Selle mehe tehtud peeglis kohtasin ta silmi, leidsin neist enese ja seepeale hakkas ta minuga kõnelema! Temast saab noor kuningas!"

Kuningas vahetas meistriga paar sõna, noormees tundus arukas, terve ja tugev. Et vaene? Kah mure! Kuningriigil kulda küll.

Kui edus kindel Egomar kohale jõudis, oli kõik juba sündinud. Kuninglik luba käes ja laulatuski peetud, sest - rahvas korra juba kohal, milleks neid edasi-tagasi jooksutada!

Saadaks noormehe pihta välgunoole või laseks saalilael talle kaela kukkuda? Aga... nii võib Adeliisegi viga saada ja üleüldse - võluri enda õnnistusloits hõljus kaitsekilbina noorpaari ümber.

Paaril oli palju lapsi ja vana kuningas andis õige varsti valitsusohjad üle.

Pika ja õnneliku elu elasid Adeliise ja peeglimeister. Adeliise oli terake targem (võluri koolitus kandis kasu) - tema valitses riiki. Peeglimeister aga tegi peegleid edasi. Kuidas sa siis ei tee, kui oled osavaim peeglimeister terves kuningriigis!

Vana võlur jäi juba laulatuspäeval kadunuks. Küll aga kinkis keegi muldvana eideke noorele kuningapaarile lonkava jala ning kurva olemisega kilpkonna, kes kingisaajatega pika elurännaku truult kaasa tegi.

Väike ja suur veeringe

2011-10-13T09:02:00.000-07:00

Elas kord veetilk. Tema koduks oli ookean ja tal oli lugematul hulgal õdesid-vendi - kõik temaga ühte nägu ja samasugustes liibuvates-läikivates rõivastes. Ühest küljest oli see tore, sest kui juhtusid üleliia hullama ja selle käigus mõni laev põhja läks, ei osanud keegi kindlalt just sind süüdistada. Aga teisest küljest - kui sa mõne kajakapoja janu kustutasid või räimenolgi näo puhtaks pesid, ei tuntud sind ka selleks ära, et tänada.

Ja üleüldse! Tore oli küll hulpida keskel ja ääres, pinnal ja sügavas, aga pikapeale hakkasid enamat tahtma.

"Eks mine ja lenda!" soovitas ookean oma virilaks muutunud pojale.

"Lendan? Kuidas? Ma pole ju kajakas ega kalakotkas? Mul pole tiibu!" pahandas veetilk narritamise pärast.

"Ei, tõsiselt!" soovitas ookean. "Tõuse päris päris pinnale. Küll päike aitab su lendama!"

Veetilk võttis nõuannet kuulda. Nii üles polnud ta varem sattunud. Ei teagi, miks.

Tuul paitas palet, päike kõdistas kuldsete kiirtega kurgualust... ja korraga tundis veetilk, kuidas ta otse kui võluväel taevasse kerkib. Ja mis ime veel! Ta muutus kergeks nagu õhk ja ta tilluke keha muutus täiesti nähtamatuks.

"Juhhuu! Ma lendan!" juubeldas veetilk ja kerkis aina kõrgemale ning kõrgemale.

"Oi-oi-oi!" ehmus ta siis. "Unustasin ookeanilt küsida, kui kõrgele ma lennata tohin ja kuidas jälle alla saan! Kui ma lendan päikesele liiga lähedale, võib ta kuumus mu hävitada!"

"Ära karda!" rahustas keegi sama kerge ja nähtamatu lendaja. "Kõik laheneb iseenesest!"

Vastaja teadis. See oli tal juba mitmes lend.

Huvitav. Mida päikesele lähemale tõused, seda suuremaks peaks muutuma kuumus, aga juhtus hoopis vastupidi - veetilgal hakkas jahe!

Jahedus toob kananaha ihule, eks ole?

Veetilkki märkas seda.

Oot-oot! See tähendas ju, et ta oli taas nähtav!

Pisitillukese udukobarana hõljus ta õhus ja otsis omasuguseid, kelle külge klammerduda ja keda sooja kogumiseks kallistada. Nii moodustus taevasse tilluke valge pilv. Uusi lendajaid aga aina lisandus ja varsti sai väikesest valgest pilvest suur valge pilv. Mida rohkem oli juurdetulijaid, seda tumedamaks muutus pilv a seda niiskemaks muutusid veepiisamudilaste kehad. Lõpuks sai suurest valgest pilvest suur must pilv ja see suur must pilv lasi veetilkadel vihmana taas alla sadada.

"Tere, veetilk!" naeratas ookean.

"Tere, ookean!" säras veetilk. "Ma tegin ühe suure ringi!"

"Ei!" muheles ookean. "Sinu ring oli väike."

"Kuidas väike?!" üllatus veetilk. "Ma tõusin nii-nii kõrgele taevasse, lendasin pilvena sinu kohal ja sadasin vihmana su sülle tagasi. See oli suur ring!"

"Ei, kullake!" kohises ookean. "See ring oli väike."

"Kas suur ring on ka olemas?" uudishimutses veetilk.

"Ikka on!" noogutas ookean oma lainepäid.

"Kuidas sinna saab?"

"Palu tuult. Tema aitab," andis ookean ajsalikku nõu.

Uuesti kergitas veetilk end ookeanipinnale, uuesti soojendas päike ta kaalutuks ning kehatuks ja taas moodustus taevalaele algul väike, sellest aga aegapidi suur valge pilv.

"Tuul! Kallis tuul! Palun juhata mind suurele ringile!" anus veetilk.

Tuul ajas huuled torusse ja puhus pilve ookeani pealt ära kuivamaa kohale.

"Tere, veetilk!" tervitas maapinnale kukkujat tilluke põllulill. "Kas sa tulid mind jootma?"

"Võib-olla küll," kohmetus veetilk. "Tulin suurele ringile, aga ei tea täpselt, mida tegema pean."

"Palun, kasta mind! Ma olen veel noor ja vajan ohtrat jootmist!"

Veetilk kastis lille juuri, niisutas tema lehti ja õisi ning aurus lille pinnalt tagasi õhku. Ujus uduna niitude kohal, pikutas kastepisarana hommikusel rohul... kuni hakkas koduigatsuse käes kannatama.

"Ma tahan koju. Kojuuu!" nuuksus ta.

"Tule minuga kaasa," kutsus veetilga kurbusest härdunud ojake.

"Kas sina viid mind koju?" uuris veetilk lootusrikkalt.

"Ei. Aga kraavini saad küll."

Üheskoos silgati kraavini.

"Kas sina tead mu koduteed?" päris veetilk kraavilt.

"Ei, aga ma juhatan su jõeni," lohutas kraav.

Kraavi jooks oli jõudsam.

Jõevool ei lasknud veetilgal midagi küsida. Haaras ta kaenlasse ja lidus minema. Kargles üle kivide, kurvitas käänakuis ja tuhises jugadest alla.

"Tere, ookean!" kallistas õnnelik veetilk taasleitut. "Ma tegin suure ringi!" rõõmustas ta ja jutustas seljataha jäänud seiklustest.

"Tegid!" tunnustas ookean. "Aga saab veel suuremalt!"

"Hm?!" mõtiskles veetilk hetkekese, kallistas ookeani veelkord, võttis päikesekiirest kinni ja kihutas taevasse.

Taas kandis tuul veetilga valge pilve põldude ja metsade kohale, taas muutus valge pilv mustaks ja vihmaraskeks ning uuesti pudenes veetilk piisana põllupõrandale.

"Kas sa tulid mind jootma?" küsis viisakas põllulill.

"Kui just väga vaja pole, läheksin suurele ringile," vabandas veetilk.

"Olen vahepeal vanemaks saanud. Enam nii hullusti ei januta. Mine pealegi!" lehvitas lill.

Veetilk puges põllumulda.

Keda ta seal kohtas?

Mutti? Muidugi.

Vihmaussi? Loomulikult!

Aga veetilk vudis veel sügavamale.

Korraga kohutas rännulist valge ja vängelehaline löga.

"Tere! Mina olen veetilk ja matkan suurt ringi!" kogus end veetilk.

"Mina olen õel pesupulbrivesi ja mürgitan pinnast. Kohe mürgitan sinu ka ära!" ähvardas haisev koletis.

"Tule ruttu!" haaras liivakiht veetilga hõlmast, aidates hädalise põgenema.

Veetilk puges hirmunult sügavamale.

Löga surus end samuti liivaterakeste vahelt läbi. Oli ehk natuke lahjem ja tsipake sapitum.

"Tule ruttu!" sikutas veetilka kruusakiht.

Pageja sattus veel sügavamale.

Ühel hetkel puutusid jalad jälle veemärga.

"Tere! Mina olen veetilk," tutvustas tulija end eestleitud uuele sugulasele.

"Mina olen põhjavesi," ütles põhjavesi.

"Tule, jookseme koos minu juurde, ookeanikoju!" kutsus veetilk. "Paha pesupulber ajab mind taga. Ta on kuri ja mürgine."

"Ma ei saa inimeste kaevusid kuivale jätta," tunnistas põhjavesi, aga veetilga juhatas koduukseni.

"Tere, ookean! Ma tegin suure ringi!"

"Tegid, veetilk!" imetles ookean, kui oli veetilga loo lõpuni kuulanud.

"Aga mul on põhjavee pärast väga suur mure!"ohkas veetilk.

"Eks neid muresid tule igalt poolt," noogutas ookean ja püüdis pealael laiali valguvat õlilaiku kokku pühkida.

Põgeneja Loona ja pööristuul

2011-10-01T00:16:00.000-07:00

Ehk oli Loona kellelegi ka head teinud, aga sünnitatud kuri ei lasknud tal end siinmail enam mugavalt tunda. Äraminekuks polnud Loonal muud paremat mõtet, kui et kolis, napp kompsuke kandamiks, ühel sobival neljapäevaööl teeristiväravat kaudu aegade taha. Teadjate silma eest varjule ja iseoma himude eest ära.

Mõnda aega õnnestuski.

Siis, sügistalvisel tuisuõhtul, kui naine samblaga oma napi eluaseme seinu tihendas, sest ega tuulekruvi aastatuhandest küsi - tema keerutab end siuhti sajandeist läbi, hingab hooned külmaks ja puhub kambrist välja koldekuuma - jäi veel viimane peotäis palgivahesse pista, kui tuulispea õhuprakku pitsus ja hetk enne seinaaugu täisajamist toapõrandale prantsatas.

Kuna samblaga kindlustatud kambris õhk ei liikunud, sai vihuril jooksuhoog otsa. Istus totsti toolile, puhkis natuke aega palavuse käes, ei pidanud lõpuks vaevale vastu, nööpis kasukahõlmad eest lahti ja lennutas mütsi peast.

Ennäe! Sealsamas sai tulija keha silmale nähtavaks. Silmi vesiseks ajav vilu tuul muutus sakris pea ja vilava pilguga mehemürakaks.

"Mine ära!" kurjustas Loona, viskas istujale tolle vammuse sülle tagasi ja praotas välisust. Aga mees jäi paigale. Ehk oleks läinudki, kui selleks sissetulekuava vabaks oleks tehtud. No vot, neil seadus sihuke, et kust vihurmees tuppa tulnud, sealtkaudu vaid välja saab. Aga oskad sa siis kõige peale tulla!

Vahtisid vastastikku, üks kolde kõrval järil, teine läve kõrval kõhedas. Lõpuks ei pidanud Loona enam külmale vastu, tõmbas ukse kinni. Pole ju puid, et tervet ilma ära kütta.

Loona oli üksindust ihanud. Läks niipidi. Hakkasid koos elama.

Vihuriks oli mees enne tulemist olnud ja et ta muud nime endale mõelda ei mõistnud, siis see jäigi.

Eks algul oli keeruline. Tuisumees tuikus toas. Ei olnud väikese ruumi ja tasakaalu hoidmisega harjunud. Lõpuks sai Vihur sammud selgeks. Sehkendas juba siin kui seal.

Tahus lauale toekama jala.

Kinnitas kapiriiulid kõvemalt.

Uuristas sängipeatsisse puupitsid.

Nikerdas esikuseinale nägusa nagi.

Korrastas koldekive.

Voolis uksele uhke käepideme.

Õlitas ära trepilauad ja tegi korralikud käsipuud. Loonal endal tuli need mehe õpetuse järgi paika panna, sest... Vihur ise õue ei tulnud. Lävi ei lasknud üle.

Ega kumbki uskunud, et elu nõnda jääb, olid olevaga rahul ja õigesti tegid. Jõudsid nappi õnneaega hinnata.

---

Oli tuisuõhtu, nagu mehe tulleski. Tuli hammustas halge, leemepada ajas kaane alt auru. Vihur seisis kambri keskel, takunöör pihale köidetud. Loona kõndis paelaotstega toa serva - võttis kuuevöö punumiseks mõõtu. Naer oli nooriku näo ammugi üles leidnud. Möödunud ajad ja teod ei muserdanud enam. Ehk oli kunagi tehtud halb andeks antud?

Ülemeelikust tujust tähelepanematu, komistas Loona korraga nöörilingu, aas libises jala ümber kokku ja naine vajus tasakaalu kaotades vastu seina. Ei oleks sest suuremat viga sündinud, aga kääriots käes surus seinapraost samblatordi välja ja muidugi just tollest õnnetust kohast...

Vihur sööstis sedamaid seina suunas, pressis kehaga, mis veel tuisukasukakatteta, seinaaugu suuremaks ja... läinud ta oligi.

Aga mitte ainult tema. Loona ju kõlkus mehel paelapidi vöös. Küllap oleks Vihur armastatu piha küljest lahti köitnud, aga juba heitis tuuletalv talle kasuka turjale ja varrukasse kaduvad käed enam inimeste töid ei tundnud.

Eile õhtul kuulsin neid jälle. Loona meeleheitlik sõrmetrummeldus kostis selgesti läbi tormi ja pimedust trotsivate aknaruutude. Ja ma jäin jälle hiljaks. Seni, kui näpud tõrkuva lingi kallal kohmitsesid, oli ta läinud.

Proovi Sina. Ava aken ja haara tal käest. Hoia ainult, et ise kaasa ei lenda. Või jäta seina sisse tuuleava ning looda, et Vihur sellest oma kalli kaaslasega tuppa kihutab.

Tuule koht on õues. Lase ta sinna tagasi. Sina juba tead, mis selleks teha tuleb. Aga Loona on oma karistuse ammu kuhjaga ära kandnud. Aita teda. Aita. Mis sest, et... päris terveks ta vaevalt enam kunagi saab.

Liblikas Limbert ja majasoomukas Mathilda

2011-09-28T09:01:00.000-07:00

Majasoomukas Mathilda oli tilluke, tagasihoidlikult hall loomake. Elas ta vaheldumisi kord köögi kraanikausikapis, kord keldrinurgas kartulisalveseinal. Igavust ei osanud ta tunda, erilist elevust samuti mitte.

Ühel hommikul, kui Mathilda vahelduseks jälle seinapraost keldrirõskusese laskus, kõnetas teda käigusuu kõrval kössitav koerliblikas:

"Hei! Sina seal! Olen juba paar tundi pimeduses passinud. Kas siin üldse kunagi midagi toimub ka?"

Liblikas oli varahommikuse vihmasabina eest varjule lennanud, siis aga suleti aknasilm ja edev lendaja jäi hämarasse ruumi vangi.

Tegelikult oligi juba sügis ja paras aeg talvitumispaik valmis vaadata. Limbert lihtsalt ei tahtnud sellega veel leppida.

"Ttoimub?" takerdus Mathildal sõna suus. Ta polnud tähelepanuga harjunud.

"Nojah! Tantsu? Tsirkust? Muid lõbustusi?" niheles pealesunnitud puhkusest närviline Limbert.

"Tsirkust?" Mathilda isegi ei teadnud, mida see sõna tähendab. "Tantsu?"

Konnad - ainukesed keldrielanikud, keda Mathilda oli oma rännakutel kohanud - kükitasid loiult kartulisalve all kobaras ja ootasid und. Ja Mathildel polnud vähimatki soovi neid valsile paluda. Miski ütles, et see pole hea idee.

Keldrielu eeliseks oli just nimelt hõre asustatus, pimedus ja... vaikus. Nii ta liblikale ütleski.

"Pole võimalik! Taevas küll! Sinusugustega sureb maailm lihtsalt igavusse!" turtsatas Limbert ja laperdas nähtamatusest aimuva akna suunas. Paraku arvestas ta natuke valesti ja maandus hoidisteriiulil, mahlapudeli kleepuval küljel.

"Iik! Mis see on?" kiskus ta tihke vahu sisse kinni jäänud jalgu.

Majasoomukas libises vilkalt lähemale.

"See... Tundub imelik. Nähtavasti käärima läinud," takseeris Mathilda.

"Lõhnab huvitavalt!" leidis liblikas ja torkas londi kihisevasse vahupilve.

"Mina sinu asemel oleksin ettevaatlik!" manitses Mathilda. Mitte et tal endal kurk kõrbenud poleks. Mathilda jaoks tundus turvalisem kustutada janu veetorustiku rõskusetilgakesi limpsides.

"Hollallaa!" hõiskas peagi Limbert ja tuikus, tiivad laiali, majasoomukat embama, joodust jokkis ja ülemeelik.

Mathilda, külalise tavatust käitumisest hämmingus, jäi eemalepõikamisega pisut hiljaks ja litsuti joobnud liblika rohmakast sülelusest selgapidi seinakonarustesse.

Järgmisel hetkel süttis keldrilae tolmunud elektripirnis valgus - majaemand tassis järjekordse laari moosipurke riiulitele ritta.

"Juhhei! Jehhuuu! Disko!" tormas Limbert valgusallika suunas, Mathilda näpuotsa ununenud.

"Ettevaaaaaatust!" kiljatas majasoomukas, ent juba katsus ta külg kuumavat pirniklaasi. Loomake karjatas valust.

"Pidu! Piduuuu!" möllas liblikas ja tuhises moositooja lillelisele seelikusiilule. Rünnatu rehmas tõrjudes käega. Mathilda pea käis kolksuga vastu teravat nööbiserva.

Siis märkas Limbert irvakile jäetud keldriukse vahelt valgust.

"Johhaidiii! Elagu eluuuuu!" purjetas ta kuraasikaid haake tehes päevapaiste poole. Uimasekstambitud majasoomukas sadas oimetult põrandale.

Teadvusele tulnud ja keldrist lahkuja talla eest vaevu eemale põigelnud, lohistas Mathilda oma räsitud ihuliikmed riiulialuse varjusoppi. Kägardas läbikolgitud keha jahedale põrandakivile ja puhkes südantlõhestavalt nutma.

Nii valus ja kurb oli tal, et liblikas minema lendas.

Kibejärvekoopa lohe ja klaasmäekuningriigi kuninganna

2011-09-25T15:02:00.000-07:00

Oli kord üks kuningriik ja asus see kõrge klaasmäe nõlvadel. Mägi ise oli seest õõnes, mäekoobas täidetud kibeda järveveega. Kibedaga sellepärast, et järves elas lohe, kelle soomuste vahelt salakavalaid mürgiaure immitses. Koopasuu avanes üles mäetippu ja mõnikord lendas lohe selle kaudu välja. Tundub hirmutav? Tegelikult polnud selles midagi halba. Väljaspool koobast oli lohe täiesti ohutu ja üdini heasoovlik. Kuna ta oli järvelohe, siis tuld ei pursanud. Piserdas hoopis sõõrmetest võluvett, mis majadel aknad läikima pani ja hädalistel palavikku alandas.

Mäe sees elades oli lugu sootuks teine. Inimene, kes koopasuust sisse vaatama sattus, oli kuningriigi jaoks kadunud hing. Kaht saatust võis see valida: kas kukutada end koopajärve, kus lohe kukkuja tahte ja tarkuse enesele röövis ja tulija mõruveelise järve peale paadimeheks mõistis, või, millestki rõõmu tundmata, koju tagasi kõmpida - tagasi koju ja tagasi mäele, tagasi koju ja tagasi mäele - pendeldades senikaua, kuni tasakaal jalgadest kaob ja lohe lõpuks ikka uue tahte, tarkuse ja paadimehe omanikuks saab.

Mäe klaasist külgedest paistsid läbi aerutajate hallid kujud. Klaasseinad mõistuse kaitseks, käisid ohvrite pered kadunuid kaemas ja taga leinamas ning katsusid oma eluga kuidagimoodi edasi minna. Üldiselt oli muidugi mäe tippu ronimine karmilt keelatud. Aga eksijaid leidus ometi.

Nagu kuningriikides ikka, leidus sellelgi maal oma kuningas ja kuninganna. Ja nagu kuningale kohane, tundis see valitseja oma riiki läbi ja lõhki. Mäejärve ka. Oli koopasuust lausa mitu korda sisse vaadanud ja allagi roninud, sest kuidas nõuda alamatelt midagi, mida sa ise täita ei suuda! Kuningal on muidugi kuningavägi sees ja see aitab tavainimesest enam taluda.

Siiski märkas kuninganna, et kuningas iga käimisega justkui väetimaks jäi ja justkui tagasi tahtis. Vähem küll kui teised, aga muretsema pani ikka. Ja nii küsis ta lohelt, kui too mäe peal käimas oli, otse: "Kas sa võtad viimaks minu mehe ka?"

"Võtan küll!" tunnistas lohe häbelikult, kuid ausalt.

"Aga siis jääb ju riik kuningata?"

"Otsi uus ja vähem uudishimulik!" soovitas lohe.

"Aga mina armastan seda kuningat. Mitte ei raatsiks teda sulle anda!" kurtis kuninganna.

"Mis parata. Nii läheb."

"Kas ma siis mitte midagi teha ei saa, et nii ei juhtuks?" uuris kuninganna. Ta ju teadis, kui heasoovlik on mäest välja tulnud lohe.

"Sina ei saa tõesti midagi teha," vangutas lohe kaastundlikult pead. "Tema saab."

"Mis ta peab tegema?" kergitas kuninganna lootusrikka pale lohe poole.

"Ta peab mäe ümber lükkama ja järvel välja voolata laskma."

"On selline asi siis võimalik?"

"Kui tahta, siis on."

"Ja mis siis sinust saab? Kas sina sured siis ära?" hoolis kuninganna, kuigi teadis juba ette, et olgu vastus milline tahes, tema teeb, mis vähegi võimalik, et kuningas mäe pikali maadleks.

"Võib-olla suren. Võib-olla ei sure ka. Ehk elan väljas edasi. Hakkan aknapesijaks või haigepõetajaks," lootis lohe ning lonkis koju tagasi. Kuniks veel kodu olemas.

"Minu kuningas!" tormas kuninganna oma mehe juurde. "Sa pead mäe pikali lükkama. Siis saab riik needusest lahti!"

"Seda ma ei suuda."

"Suudad küll. Lohe ise ütles. Kui väga tahad, siis suudad."

"Olgu siis pealegi!" soostus kuningas. Sidus kasukahõlmad vöö vahele ja läks mäega maadlema. Ja näe imet! Mida tugevamalt tahtis, seda kõvemini mägi kõikus! Uskumatu!

Ainult et vahepeal tuli kuningale teistsugune tahe peale. Tahe ronida mäe otsa ja koopasuust sisse kiigata. Ja pärast seda käiku ei soovinud ega jaksanud kuningas tükk aega midagi.

Kuidas lugu lõppes? Aga ei lõppenudki kuidagi. Elavad siiamaani samamoodi edasi. Kuninganna püüab jõudumööda riiki valitseda, lohe mulistab koopajärves ja kuningas löntsib mäe tipu ja jalami vahet. Ise ka ei tea, mida tahab. Kuninganna oleks juba ammu mõlema variandiga nõus.

Jäljetegija Tõnu

2011-09-15T07:14:00.000-07:00

Albu mõisas oli kuri härra ja kord majas. Ükski orjahing ei tohtinud peatrepile ega üldse eesõuele sattuda. Ainult siis saadi minekuks voli, kui käsk käes trepipealne puhtaks pühkida või muru madalamaks niita.

Hoovitaguses hobusetallis hoolitses sõiduratsude eest tallimees Tõnu. Hobuseid oli palju - igal pereliikmel oma ja mõni veel pealegi. Härra ei hoolinud muist hobustest, kui oma tumedast sõidutäkust ja võigust märast, kes mitu head järglast ilmale kandnud.

Oligi tollel märal parajasti jälle poegimisaeg käes ja härra tahtis kindlasti selle tähtsa tulemise tunnistajaks olla. Käskis Tõnul varakult härrastemajja märku anda. Toredal ja kogemustega loomal kippus uus emaks-saamine liiga lihtsalt käima ja nii tormas Tõnu tulistjalu härrat kutsuma. Hiljaksjäämise hirm oli sedapalju suur, et tuiskas otse ilutrepist üles ja tallised tallad jätsid sellest ka märgi maha.

Parun kiirustas poegimist pealt nägema, aga nagu härrasrahvale kombeks, tuli teda enne ümberrõivastada, kammida ja kingadesse kängitseda. Ega sobinud tähtsal isandal tõtlikke sammegi teha. Nii jõudis ta talli juurde hulk aega tarvilikust hiljem.

Varss oli terane ja mära ärgas, aga pettunud parun otsis põhjust, et meelepaha välja elada. Ei tulnudki kaugelt otsida! Määrdunud jäljed andsid põhjuse Tõnu trepile tagasi kutsuda ja ta korralikult läbi pragada.

"Muidugi ei jõua sina õigeks ajaks sõna tooma, kui selle asemel majatreppi mustad! Maha kummarda ja keelega korja ära need jäljed, mis siia kivide peale kokku kandsid!" kärkis parun ja tõukas kössitava tallimehe nägupidi astmetele, aga nii õnnetult, et Tõnu otsaesine vastu kiviserva kõlises ja tallimees elutuna maha langes.

Ega härral orjadest puudust olnud. Leidus mitu samanimelistki. Juba õhtuks oli uus tallimees ametis ja häärberis lugu unustatud.

Või kas ikka oli?

Kummalised lood hakkasid mõisas juhtuma. Jalutas härra kaminasaali ja mida nägi? Hobusesõnnikune jäljerida kulges põiki üle hiljutiostetud kallihinnalise vaiba.

Sisenes parun oma magamistuppa - keegi oleks nagu voodiesisesse saapatalla-aluseid tühjendanud.

Ükskõik kuhu ruumi peremees jala tõstis, ikka käis hobusehädane astumisrada ees. Ärritus, mis ta ärritus ja vihastas, mis ta vihastas, sammuja vastu kuidagi ei saanud. Heitiski viimaks kibeduse ning meeleheite kätte hinge.

Aeg-ajalt võib nüüdki mõisatreppidelt määrdunud jälgi avastada. Ja sama märkamatult, kui need ilmuvad, kaovad nad taas. Nii ajab tallimees veel aastasadu hiljem härraga kiusu. Ikka nii, et tema trampides ees ja parun lapiga järel.

Üks mees, kes seda lugu teadis, proovis ka härra vaimu kraamima meelitada. Jalutas suured porikamakad paraadtrepile. Ai, küll see tema kukkumine oli valus! Tõusis küll iseoma abiga lipuvarda ümbert, kuhu nähtamatu käsi ta virutas, üles, aga liipas veel mitu aega mõlemat jalga.

Vargamäe valge haldjas

2011-08-22T07:17:00.000-07:00

Sellest loost ei olegi teab mis palju aega möödas. Koht on Sulle tuttav ja seda, et Vargamäel sagedasti teatrit tehakse, tead kah isegi.

Oli üks niisuguseid augustiõhtuid, kus etendus läbi saanud ja inimesed kodudesse laiali läinud. Ainult nende mõtteid hõljus veel siin-seal väljamäe kohal, ulatades kõrvadesse üksikuid hõikeid ja lendamiskahinat...

Muuseuminaised askeldavad suure maja teise korra peal viimaseid tööaskeldusi ja sätivad samuti äraminekut, kui äkki Siirile kaevupoolsest otsaaknast silma jääb, et tamme alla pingile üks naisterahvas teistest teatrilistest maha on ununenud. Vaatavad Vargamäe naised koos ja märkavad, et see mitte lihast-verest inimene ei ole, vaid keegi haldja- või vaimurahva hulgast. Niisugune valge, nagu tihedamast udust tehtud, kõhnematest kohtadest pool-läbipaistev. Istub pingil, suur pikergune korv süles, rätitükk sellest üle, nii et sisu aknastvaataja pilgu eest varjule jääb. Istub, kiigutab korvi põlvedel ja justkui laulaks midagi, aga väga vaikselt, sest avatud aknast ei ulatu ritsikate sirinast ühtegi enamat heli üles. Ainult huulte liikumist võib märgata.

Arutavad naised ärklitoas poolihääli, et kes see kiigutaja olla võiks ja mida korvis peidab. Et ehk on lapsemaim, sest keda muud üks naisterahvas, olgu, et haldjasoost, ikka nii õrnalt õõtsutaks või kellele sedatasasel häälel laulu ümiseks?

Et ehk on kunagi üks õnnetu noorik endale ja oma väetikesele viga teinud ja lasti nüüd lunastust leidma. Pakutakse isegi, et Sauna-Mari, sest teisi sedalaadi kurva saatuse kandjaid ei tule esiotsa ette. Aga Sauna-Maril oleks ju kaks kallikest kiigutada? Niipalju sinna pajuvitsakätkisse küll ära ei mahu!

Otsustatakse oodata, kuni naine liikuma hakkab. Et eks siis ole näha, kas peretoa või sauna poole. Et nii saab ehk mingilgi vihjesähvakal sabast kinni.

Tõusebki varsti valge emand pingilt püsti, kergitab korvi käevangu ja hakkab aeglasel sammul astuma. Ei vii teda jalad aga rehetoa ega saunahoonete suunas. Astub naine otse väravast välja ja üle udumärja heinamaaädala alla metsa poole.

Siiril oli nagunii mõte olnud sealtkaudu koju kõndida. Aga niisuguse juhtumise peale üksi hästi ei tihka. Õnneks saab Aunest ja Birgitist ka uudishimu võitu ning nii hiilitakse tasahilju korvikandjale järele.

Ei tule kaua käia, kui jälitajad näevad: udunaine paneb korvi üsna nähtavale kohale kuuse alla maha, kergitab katet, kas siis laulupominaks või saagusõnadeks, kohendab rätitüki tagasi ja lahkub rutakal sammul.

Naised nõutud: ehk luges emand korvile hoidesõnad peale, mis võõrale leidjale kurja kaela toovad? Aga äkki loodabki just kandamile külalisi? Miks ta selle muidu nii silmalagedale sokutas? Birgit, noorikutest söakam, tihkab asja uurima minna. Piilub rätiserva alla ja mida näeb? Ei ole seal maimukesest midagi! Korv kuhjaga seeni täis: puravikud, kitsemamplid, kuuseriisikad, sirmikud... Justkui hetk tagasi korjatud, nii värsked ja veatud. Ei ainsat ussihaava ega nälkjanäksimist. Ei leheribu ega okkaprügi. Puhtad ja plekitud, nagu polekski metsast pärit, vaid valgete palakate keskel kosutatud.

Lugu seda kummalisem, et noorikuil ammu nähtud: ei ole sel aastal seeni saada! Mine metsaserva või -sügavasse, oruniiskesse või künkaotsakuiva - seeni ei ühtegi!

Küllap haldjaemand tahab tublisid naisi korvitäiega kostitada!

Ei hakata arutamagi, et miks udust korvikandja siis sinnasamasse õuetammealusesse kingitust maha ei jätnud. Sasitakse sangast kinni, et koorem koju viia, aga näe nalja! Käepide venib, nagu oleks ta pehmest kummist, mitte pajupuust painutatud. Sanga poolest võiks naised Vargamäe väravasse kõndida, aga korvi põhi püsib kindlalt paigal. Kui proovitakse sõrmed seente poole sirutada, vajub korvisuu kriipsuks kokku, nii et lõhnagi läbi ei imbu.

Jääbki leid noorikutest metsa maha. Ent südamerahu on ju kadunud! Miks pidi haldjas niiviisi narritamas käima?

Otsitakse targema inimese nõu ja jõutakse järjega raamatukogusse, Silvi jutule. Tema on palju lugenud ja metsaveeres elades üht-teist imelugu näinud. Et mis tema arvata oskab?

Naised jutustavad Silvile oma juhtumise ära. Kuidas Siiri tammealust istujat märkas, kuidas valge noorik korvi kiigutas ja räti alla laulis, kuidas ta üle väljamäe metsa kõndis, seeni täis korvi metsa maha jättis, aga et seda võimatu oli kohalt kergitada.

"Ja mis te talle vastu plaanisite anda?" uurib raamatukoguemand.

"Vastu?" imestavad noorikud. Ei olnud neil selliseks mõtteks aegagi jagunud.

"Kas te tõesti usute, et üks haldjas niisama lihtsalt kinki hakkaks tooma? Teate ju ometi, et tasuta asju olemas ei ole! Tänab sind keegi millegagi, siis oled selle tänu eelnevalt välja teeninud või oodatakse takkajärgi tasu, aga miskitpidi maksad nii-või-nii."

Läheb muuseumirahvas laiali, pead mõttevõrra raskemad otsas.

Järgmisel päeval saabutakse tööle selginenud nägudega. Igal oma idee välja käia ja kuna need niiväga erinevad polegi, võib loota, et ollakse õige jälil.

Siiri arvab, et seenepakkujal senisest söögist isu täis ja nüüd toidule vaheldust igatseb. Võttis muuseuminoorik igaks-juhuks suure savipotitäie ühepajatoitu kodunt kaasa. Tuline alles, peenrarohelisega nii hõrguks aetud, et ei saa ninasid kaane vahelt ära.

Birgit kahtlustab, et ehk vaevab emandat magusaisu. Tead ju küll, mis tunne on, kui see kiusatus kallale tuleb? Söö või suure lusikaga toosi seest suhkrut, enne rahu ei saa! Aga millal see metsaemand poodi pääseb või kust kommiraha võtab? Küpsetas siis Birgit laia plaaditäie õunakooki, ohtralt maitsemagusat peal. Oleks võinud tollest muuseumiaia murdunud oksaga ubinapuust vilju võtta - need koogi sisse kõlbulikud küll - aga tema valis küpseimad ja magusaimad. Et kui juba teha, siis eriliselt hea.

Aune mõte oli ehk ainsana teist rada läinud. Tema usub, et hoopis hilissuveööde viluhäda valge emanda aeda varjule ajas. Tead ju meie Aune näpuosavust? Välgutas kodus varrastega pikad kirju säärega villasukad valmis. Mis sellest, et ihaldatud seenekorvi hind sellega ülearu kõrgeks kerkib. Eks ole uhke mõtelda, et kusagil väljamäeümbruse kolletavates metsades haldjanaine askeldab, sinu kootud sukad jalas.

Pakitakse kogutud kraam suurde vitskorvi. Sukad toidupoti ümber, et sisu kauem soe seisaks. Rätt peale, et okkapuru koogi sisse ei kukuks.

Nüüd jääb veel loota ja oodata, et haldjaemand uuesti aiatee ette võtaks. Korra kaheldakse, et sätiks kohe korvi tamme alla pingiotsale, aga mõeldakse siis ümber. Ju sel metsaminekul ka oma tähendus taga seisab.

Mis Sa arvad, kas udunaine ilmub?

Tuleb jah! Istub jälle pingiveerele õuetamme all ja äiutab korvikest. Kui minekule seab, haaravad ka muuseuminoorikud oma korvi kolmevahele ja kiirustavad lahkujale järele.

Ja juhtub jälle nii, nagu esimesel õhtul: haldjas asetab korvi sama koha peale ja kaob ise rutuliselt põõsarisu vahele. Naistele tundub, et ta nende tulekust täitsa teadlik on ja kandami meelega nii sätib, et leitaks.

Panevad noorikud kingikorvi samasse kõrvale ja kükitavad haldjanaise käevanguskantut kaema. Sama kõik! Muidugi mitte nii sama, et seened sees närtsinud või nätsus paistaks. Jälle värsked ja veatud!

Haaratakse kolmel käel sangast, et kergem oleks kergitada. Ja mis Sa arvad, mis juhtub? Ei vahet midagi! Taas venib korvisang, et sellega koduni kannataks kõndida, ent korv ise ei kerki karvagi võrra. Tirivad käepidemest ja proovivad sõrmitsi seenile ligi saada: korvisuu jälle krõmpsti kinni.

Tulevad naised sama targalt tagasi. Võtavad oma kingitused kah ühes, sest - hea söök ja väärt sukad - ei täi neid niisama eest kah metsavahele vedelema jätta.

Saavad järgmisel hommikul raamatukogus kokku ja kohe Silvit süüdistama: "Raiskasime päeva ja õhtu ära, kingid sellised, et paremat annab tahta, kolm korda niipalju väärt, kui see õnnetu seenekorv, aga tulu ei tuhkagi!"

Silvi käsib eelmise õhtu sündmused endale ümber rääkida.

Naised alustavad. Kuidas nad keetnud, kudunud ja küpsetanud. Kuidas korvi pakkinud. Kuidas valge emand tamme alla istuma tulnud. Kuidas seal oma kandamit põlvil kiigutanud ja kõrvale kuuldamatut äiulaulu laulnud. Kuidas...

"Oot-oot!" katkestab raamatukoguemand kolmehäälse jutukoori."Sellest ei maininud te eile mulle midagi! Kui seenehaldjas laulab, peab see ka inimkõrvaga kuulda olema. Eriti, kui niijagu nägemisulatuses, et silm suu liikumist seletas. Ega seened sosina peale samblast sirgu, neile on kangemat kergitajat vaja! Vale kingi tegite! Küllap on valgel emandal kurguhäda kallal ja tuli teilt hoopistükis hääleabi nõutama. Eks ta ole kuulma juhtunud, kuidas teinekord tööde-tegemiste vahele laulu lõõritate!"

Uus õhtu käes. Naised jälle ülakorruse otsaakna all ootamas. Head nõu ei kusagil. Söövad eilset pajarooga, pruugivat õunapirukat peale. Vaatavad: valge haldjas ongi puu all. Kiigutab korvi, häälepiiskagi ei pudene, ainult huuled liiguvad.

Naine tõuseb ja kõnnib, korv kaenlas, väravast välja.

Noorikud kogunevad kohmetult teelävele. Otsusele ei jõuta.

Kas maksab minna end metsarahva ees rumalaks tegema? Noh, eks võiks ju lauldagi, aga ega siis iga laul kohe kõlba!

On teised juba käega löömas, seal astub Laulu-Kaja väravast mööda. Küsib osavõtlikult: "Miks teie siin nii nukrate nägudega seisate ja metsa poole vahite?"

Naised räägivad loo ära.

Kajal kohe minekuvaim valmis. Ega hullemaks ikka minna saa, aga mõtle, kui veab! Ja teinekord kas või hea nali teistele rääkida, kuidas seltsis seenekorvile laulmas sai käidud.

Hakkavadki astuma. Jõuavad metsa, korv vanas kohas. Kas seened ka sees, pole aega vaadata, sest Kajal juba laul lahti, teistel pole muud, kui katsu sabas püsida!

"Sirgu, sirgu seenekene,

ühejalgne imekene,

meie metsa majuline,

kübaraga külaline.

Kerki kuuseriisikaida,

kasva kaseriisikaida,

tõuse tõmmuriisikaida,

võrsu valgeriisikaida.

Prisku, puravikupoega,

kosu kuldseks, kukeseenta,

virgu, vahelikuseenta,

kõrgu, suurta sirmikseenta..."

Võtavad siis neljal käel korvi peopidemest ja katsuvad kergitada. Mis Sa arvad, mis juhtub?

Jälle annab sang venima! Aga seekord sootuks teistmoodi. Saavad küll korvi maast üles, aga see ajab end iga sikutaja suunas laiaks ja laguneb lahti. Aga mitte nii, et seened samblale pudenevad, vaid nii, et igale neljale tõstjale oma korv kätte jääb - sama suur, kui esiti kohatu. Hakkavad naised oma korvidest kahe käega kinni, vajub korv jälle kaheks, suurus ikka sama. Vaevaga suudetakse kandamitega kodu poole astuda.

Ega oleks lugugi nii kaugelt tarida, sest korraga on iga mättaserv ja samblavaibapealne sadat sorti seeni täis. Aune jääb korraks veel kohmitsema. Kas talle tõesti kingitud seentest küllalt ei saanud? Aga ei! Kui üles upitab ja teistele järele tuiskab, jääb temast ühe kõrgema kännu peale meepotike maha. Vaata kus on inimene! Kõige peale ka oskab tulla. Paremat kurgurohtu oleks raske soovitada.

Ent seeneemandale on selletagi lauluhääl tagasi tulnud. Eks paikas naiste poolt metsa alla pillatuga. Need kuulatavad: vai, kus nüüd on hõiskel jõudu! Sõnugi tuttavaid sees!

Noorikute auks peab ütlema, et nad ka tarka nõuandjat tänamata ei unusta. Samal õhtul kõnnivad kõik Silvi juurde, pool saagist korviga käeotsas. Ja veel ühe korra saadakse imet näha: iga kingitud korv läheb üleandmise ajal pooleks ja kumbki pool kasvab sedamaid eelmise suuruse täis.

Mis Sa arvad, kas naised kodus ka veel poolitamist proovivad?

Ei ükski.

Sest ime imeks ja kink kingiks, ahne olla on häbiasi ja liigset aplust karistamata ei jäeta.

Aga nüüd Sa siis tead, miks teinekord metsas seeni napib. Parandamisoskuski sellega omast-käest olemas. Ega siin viisipidamine ja õigete sõnade teadmine olulised pole! Usk ja tahe on tahe on tähtsad, küll siis muu isegi edeneb!

Kadunud aed

2011-08-21T10:16:00.000-07:00

"Tere!" ütles aednik helesiniste silmadega tüdrukule. Kui neist silmadest saanuks unistused välja valada, oleksid nood olnud hoopis teist värvi, aga nii püsisid need sinised.

"Tere!" vastas tüdruk. Aedniku kohtamine oli ta iirised veel tooni võrra heledamaks teinud.

"Sul on aed?" küsis aednik.

"On. Tahad vaadata?"

"Tohib?"

"Tohib."

Ja tüdruk avas aiakese lihtsa jalgvärava.

"Mida sa siin kasvatad?"

"Kõike!"

"Lilli ka?"

"Lilli ka. Millised sulle meeldivad?"

"Roosid."

"Jaa! Mul on roosi-istikuid! Aita mul neile peenar teha ning peagi õitseb kogu jalgrajaäär!"

Nad kaevasid maapinna kohevaks, noppisid sellest välja viimse kui umbrohujuure, kergitasid kompostmullaga ja kastsid istikuid ohtra veega.

"Imeline!" õhkas tüdruk.

"Mis su aias veel on?" küsis aednik.

"Aga mida sa tahaksid?"

"Köögivilju!"

"Kohe!" hõiskas tüdruk ja otsis välja küllusliku seemnetagavara: erinevaid sorte redist, rõigast, spinatit, sellerit, porgandit, peeti, naerist, peterselli... Aednikul läks silme eest kirjuks.

Nad kaevasid köögiviljamaa, väetasid mulla, joondasid peenrad ja rehitsesid nende pinnad siledaks, vedasid külvivaod, külvasid ja kastsid...

"Oivaline!" rõõmustas tüdruk.

"Mis sul veel on?" huvitus aednik.

"Küsi ainult?"

"Viljapuud?"

"Oo jaa!"

Koos otsiti õige paik, valmistati ette istutusaugud, pakiti lahti puunoorendik, toestati, kasteti...

"Vaimustav!" õhetas tüdruk.

Üha uusi mõtteid tekitas aed ja jõudsalt täitus viimne kui vaba nurgake. Ning mitte nädalatega ei edenenud hoolealused. Tundide ja minutitega!

Peagi uppusid teeservad rooside värvivohavusse, peenrad ägisesid lopsaka saagi all, üle piirdetara rippusid viljapuude rasked oksad.

Tüdruk tõi noa, et lõigata tuppaviimiseks vaasiküps õiekimp. Aga lillevarred libisesid väitsatera vaheduse eest eemale.

Tüdruk tõi korvi, et korjata peenramaalt kandmisjagu köögile valminud vilju, aga porgandid-peedid-petersellid tõmbasid oma pealsed sügavale mullapõue.

Tüdruk sirutas käe, et noppida mahlamärgade ja päikeseküpsete õunte puust hammustamiseks üks, aga sõrmed haarasid õhku.

"Milleks see õite ja viljade küllus, kui neid noppida ei saa?" ahastas tüdruk.

"Milline küllus?" imestas aednik. Ta seisis avatud aiaväraval, alles kaaludes sissepiilumist. Aeda, mille ainus napp rohelus kumas tüdruku silmadest. Aednik taganes. Vähimagi soovita haarata labidas, reha, kõblas, kastekann või seemnekarp.

Sinised silmad olid tüdrukule paremini sobinud.

Valge võõras

2011-08-18T11:41:00.000-07:00

Ära aja teda segi härjasilmaga! Vaata, tal on küll peaaegu samasugune armastab/ei armasta õis, aga ta kollane süda on väiksem ja madalamal. Tema kleit on õrnem ja soojemat tooni ning vaevalt närbub üks õiesilm, kui kõrvalt ulatab end uus: "Märka mind ja nopi mu valgest kroonist endale õnn!"

"Miks ta siin on?" küsid sa.

Kuula siis. Räägin tema loo.

Tuli suvi ja lillepeenarde kohevast mullast sirutusid edvistama daaliad, liiliad, peiulilled, petuuniad, päevakübarad, gladioolid... ja muidugi roosid - roosad, valged, beežid, oranžid; hele-, tume-, kahvatu- ja leekivpunased; peenra-, pargi- ja roniroosid...

Nad kõik olid uhked ja iseteadlikud, nõudsid ruumi ja valgust. Eriti roosid - aia kuningatarid. Ja aednik täitis iga nende soovi: valis peenra jaoks kõige soojema ja tuulevaiksema koha, ometi sellise, kust kasvandikud kõigile kätte paistaks; väetas neid, jootis nende januseid suid juba päikesetõusu ajal, eemaldas lillepõõsaste ümbrusest iga umbrohulible. Armulikult avasid kuninglikud lilled oma kaharad õiepöörised.

"Midagi kentsakat välgatas Teie lehtede vahelt!" põrnitses ühel päeval blondi naabrinnat lopsakaspunane Kardinal.

"Sissetungija!" osutas avastatu suunas teravatipuliste kroonlehtedega Landora.

"Aiih! Vabastage mind sellest! Appi! Ma minestan!" taipas valgelokiline Iceberg oma ebamugava asendi põhjust.

"Te olete võrsunud valele territooriumile," ilmutas jahedat galantsust kreemikas Casanova.

"Aednik! Sa pead piinliku olukorra viivitamatult lahendama!" nõudis rühikas Legend.

Aednik kükitas roosipuhmaste vahele ärevusttekitanut tabama.

"Sina!" märkas ta valge roosi tugevate lehtede all häbelikku poolkummargil karikakart.

"Mina!"

"Narrike! Mida sa siin teed?"

"Õitsen!" tunnistas taimeke lapsikult, justkui aednik ise ta ahtaid õiesilmi tähele ei paneks.

"See ei ole sinu koht!" noomis aednik.

"Kasvasin, kuhu mind külvati," vabandas taim ja tal oli õigus. Olgu siis tuulest toodud või linnust lennutatud, talle polnud antud voli kasvukoha valikul kaasa kõnelda.

"Roosipeenar pole paraku karikakrale paslik paik," vangutas aednik pead ja sirutas käe kohatust külalisest haarama.

"Kas sa mõistad mu surma?" küsis kõhn ja kaitsetu karikakar. Ja aednik märkas midagi. Ta vilgas silm libises üle valgetest kroonlehtedest kodarate ja arvas kitkumatagi ära: Armastab!

Ja miks ei pidanuks?

Roose kastes oli aednik piserdanud värskendavat vett temagi õitele ja lehtedele. Väetades okaslilli oli kosutus kandunud temagi elusoontesse. Rohides oli aedniku käsi tema juured mullast kergitamata jätnud. Ainult silitamisi käis pihk paaril korral kogemata üle ta keha. Muidugi armastas!

"Kitku juba!" kahvatas armukadeduses Iceberg.

"Mats mullast välja!" põlastas Kardinal.

"Fuih, kui õudne!" pööras pea kõrvale Landora.

"Rutem, ta haavab mu au ja väärikust!" õhetas Legend.

"Hüvasti!" kergitas rasket õiekaabut Casanova.

"Ma ei või sind siia jätta, saad ju isegi aru!" vabandas aednik.

"Tee, mida tegema pead!" soostus vapper karikakrataim. Siis pigistas ta oma kroonleheripsmed tihedasti ümber niiskuva silma kuldkollase iirise. Nii vapper ta polnud.

Õrnalt ja ettevaatlikult harutas aednik karikakra juured roosipuhmaalusest.

"Sellepärast ma armastangi teda," uneles lill, oma viimaseid eluhetki nautides.

Kimbatuses kandis aednik taime oma kinnastamata pihkude vahel.

"Ja sellepärast ma armastan teda," tundis karikakar. Siis tundis ta veel midagi. Sooja, äsjaniisutatud mulda. Ja ta avas silmad.

See oli aia kaugeim ja kehvapindseim sopp, kuhu kastmisvoolik ei ulatunud ja kuhu harva uudistajaid eksis.

"Teised keelduvad siin kasvamast," sosistas aednik. "Aga sina saad hakkama. Väetiseta. Veeta. Isegi armastust vajad sa nii näpuotsanatuke, sest seda on sul enesel küll. Kümnete õiekroonide jagu."

Kokkulepitud kohtumine

2011-08-13T07:14:00.000-07:00

Elas kord üks muinasjutuvestja. Ega ta ise ei teadnudki kaua aega, et muinasjutuvestja on. Muinasjutud elasid ta sees küll, aga muinasjutuvestja ei olnud neid veel kellelegi jutustanud. Sest, tead, selleks, et muinasjutte jutustada, päris oma muinasjutte, peavad lood sinu sees küpsema. Ja sa ise pead küpsemaks saama.

Jutujagajaks hakkamine otsustatakse ära aga üsna kohe pärast lapse sündi. Tead küll, kui haldjad kogunevad hälli ümber kingitusi tegema.

Sellega on tegelikult üks igavene häda. Sest beebisid sünnib sageli, haldjad aga askeldavad alatasa ringi ja nii ei või iial kindel olla, mis kinkijarahvas ühe või teise maimukese ümber koguneb. Noh, et seisavad seal näiteks ringis ilu-, esinemisjulguse- ja kauni hääle haldjas. Sul on peaaegu lootust saada kuulsaks ja hinnatud lauljaks. Aga keda ei tule, on viisipidamishaldjas. Ning sinust saab hoopis ruuporiga tegelane rahvakogunemistel, kes juhatab, kus on parkla, kust otsida kaotatud asju ja kus antakse esmaabi.

Või et tuhisevad kohale kärmuse-, tahmataluvuse- ja kõrgusekartmatuse haldjas, aga luuakäsitsemishaldjat ei ole kusagil. Selle asemel kolavad läheduses sõna- ja suhtlemisosavuse ning uudishimuhaldjas. Sinust oleks võinud saada tubli korstnapühkija, aga sai hoopis ajalehe peatoimetaja.

Paraku nii need asjad käivad.

Juhtub ka nii, et haldjaid oli just õige hulk ja su elu võiks sekeldusteta kulgeda juhatatud suunas, aga... kingitusi ei tulnud võrdses koguses. Kujuta nüüd ette, et tasakaaluhaldjas oli väike ja õrn nagu vesikiil, aga tugevusehaldjas suur kui karu. Tahtsid sinust teha õhuakrobaati, aga kangesti kisub sumomaadleja suunas.

Mingid parandamisvõimalused muidugi on. Näiteks tuleb sama haldjaseltskond uuesti kokku koguda, teha ettepanek, et üks liikmetest tagasi astuks ja loovutaks oma koha vastavalt siis väiksemale või suuremale, tugevamale või nõrgemale, pikemale või lühemale (jne, jne) haldjale. Sest sama ande kinkijaid haldjaid on palju-palju, aga kõik nad on siiski millegi poolest erinevad.

Selliseid paranduskoosolekuid tuleb tegelikkuses haruharva ette, sest tead... need haldjad on igavesed tuulepead ja parajalt isekad kah.

Aga läheme nüüd tagasi meie muinasjutuvestja juurde.

Haldjad olid oma tööd korralikult teinud, muinasjutuvestja ja tema jutud olid küpsenud piisava aja, esimeste lugudega läks päris kenasti, aga... ühtäkki võtnuks nagu keegi jutupuhuja elul käigu seest välja ja keeranuks rooli ka lukku.

Muinasjutud ei tulnud enam meelde, sest jutuvestja ei kulgenud oma juhitud käimisi mööda. Kord sai hoog otsa, või siis lajatas saatus sellise sahmaka sündmusi kaela, et need suisa sõnatuks tegid. Aga muinasjutud olid muinasjutuvestja kõige suurem huvi. Kui need ära lõppesid, ei huvitanud jutumeistrit muud asjad enam üleüldse.

Õnnehaldjas, kellele jutustaja saatuse seesugune käik peavalu valmistas, otsis tarka nõu ja juurdles, kus viga sisse sattus. Seda ma vist unustasin öelda, et igas hälliäärses haldjahulgas peab ilmtingimata ka õnnehaldjas sees olema. Madal või kõrge, raske või kerge, aga mingisugune peab olema. Muidu pole muud teha, kui uuesti tulemist proovida.

Muinasjutuvestja õnnehaldjaks oli lüheldast kasvu, kentsakavõitu juuksekuhila-, aga sooja ja soosiva silmavaatega kerge ja käbe haldjanaine. Ja murdis see haldjas nüüd pead ning keris mõttes aja muinasjutuvestja sündimispäevani tagasi. Tuletas meelde kõik, kes kätki veeres kinke jagasid ja meenus seegi, et teistest pisut eemal üks hallis mantlis kõrgekasvuline külaline oli seisnud. Tolle kingiloits oli olnud ohtrasõnaline ja tähelepanu uinutav. Kuna otseselt ühtki kurja kohta kõrva polnud hakanud, jäi see tollase melu sees üpris märkamatuks. Mälupilku teravamaks kerides tundis nüüd õnnehaldjas tolle seisja ära. Minnalaskmishaldjas.

"Ahhhhh!" kostus põhjuseavastanu hingepõhjast pikk ja pettunud ohe. "See on puhtalt minu süü. Minu ettevaatamatuse viga. Minu sinisilmsuse- ja kergeusklikkusega kaela tõmmatud tagajärg."

Mõni õnnehaldjas oleks seepeale pisut aega erutatud olnud, siis käega löönud ja uue imiku sängi ees paremini proovinud. Aga meie muinasjutuvestja haldjas oli kohusetundlik ja äpardumisi ei sallinud silmaotsaski. Otsis kokku kõik asjassepuutuvad haldjad. Minnalaskmishaldja ka. Sa ei kujuta ette, milline töö selle taga seisis! Visa järjekindlusega tülitas ta neid kõiki senikaua, kuni nad ühiselt aja leidsid, et muinasjutuvestja elukäik korda teha.

Minnalaskmishaldjas oli kõrk ja kapriisne. Miks peaks ta tagasi astuma millestki, kus ta sedavõrd edukas on olnud? Mis sest, et halb omadus, aga vaadake, kui hästi välja kukkus!

Lõpuks lepiti tingimus kokku. Muinasjutuvestja kingib minnalaskmishaldjale "valurahaks" ühe muinasjutu. Sellisest pakkumisest ei suutnud hall haldjas loobuda. Muinasjutuvestjal oli väga väga ilusaid muinasjutte.

Selles toredas ettevõtmises oli üks, aga märkimisväärselt suur viga. Õnnehaldjas uskus, et loomulikult on muinasjutuvestja sellise vahetusega nõus. Seepärast julges ka hallile haldjale lubada. Kui ta nüüd jutujagajale õiget päeva läks ütlema ja tingimusi tutvustama (sest muinasjutuvestja ise pidi loomulikult ka kohal olema), oli tema jahmatus suur.

Muinasjutuvestja kuulas ta peaaegu lõpuni ja ümises tuimalt ning tujutult:

"Ei huvita."

Mõni õnnehaldjas oleks seepeale südamepõhjani solvunud ja oma inimese elust igaveseks lahkunud, aga meie muinasjutuvestja haldjas oli tark ning tasakaalukas. Sest ta nägi ära kui sügavale on minnalaskmine süvenenud ja et varsti poleks võib-olla enam sekkuda saanudki.

Nüüd veel jõuab.

Õnnehaldjas läks koju, sulges end oma töötuppa ja kolm päeva ning ööd kostis sealt käärilõksumist, naasklinaksumist, pahameelepominaid (kui miski soovikohaselt ei sujunud), heameeleõhkeid (kui töö oodatust paremini õnnestus) ja loitsusõnu. Lõhnu levitasid suletud ukse vahelt kivilihvija, põletusraud ja juuspeene otsaga värvipintsel.

Õnnehaldjas meisterdas muinasjutuvestjale ohutist.

Töö sai valmis ja kuna haldjas ise selle väesse niiväga uskus, pidi sellest usust ka jutuvestjale jaguma.

Ta läks valminud ohutisega muinasjutumeistri juurde, luges väekettale veel viimased sõnad peale ja pani selle oma kätega jutuvestjale kaela.

Muinasjutuvestjal tuli pisar silma. Tead, miks? Miks ikka. Muinasjutuvestja tundis, kuidas õnnehaldja pühendumus tema hinge liigutas ja ta tahtis nutta. Nutta välja kõik selle jõuetuse, viitsimatuse ja minnalaskmise, mis temasse kogunenud oli. Panid tähele? Ta TAHTIS! Ja see oli alustuseks lausa suurepärane.

Haldjakoosolek tuli kokku. Kõik nõustusid, et hall haldjas peab tagasi astuma, hall haldjas oli ise ka nõus (teda ootas selle eest ju muinasjutt!). Paraku ei või minnalaskmishaldjat lihtsalt tagandada. Talle peab asemiku otsima ja selleks võib saada ainult keegi teine minnalaskmishaldjas. Õnnehaldjal oli sobiv kandidaat välja otsitud. Hall, aga pisike nagu keldrikakand.

Nii et päris tahtelaiskusepahest priiks muinasjutuvestja ei saanud. Kuidas see avaldus?

Ikka vanamoodi.

"Ei huvita!"

Seda siis, kui siit-sealt teinekord survet avaldati, et muinasjutuvestja mõned oma muinasjutud raamatusse võiks talletada.

Aga see oli väike häda. Sest muinasjutuvestjal oli nüüd tahe tagasi oma lugusid jutustada ja uusigi juurde mõelda. Ja tead, mis? Jutuvestja oli kuulma juhtunud, kuidas teisedki muinasjuturääkijad tema lugusid jagasid ja kuidas neid jagamisi vastu võeti. See oli tema südamele palju palju toredam kui raamat, mida võib-olla mitte keegi mitte kunagi ei loe.

Aga muinasjutt? See minnalaskmishaldjale kingitud muinasjutt. Milline see oli?

Haa! Ma võin ju natukese algust sulle ära rääkida.

Kui hall haldjas hilja õhtul kingi järele saabus, kutsus muinasjutuvestja haldja oma tuppa ja palus tal istuda heleda sõõri servale, mille aknast uudistav täiskuu rohetriibulise vaiba keskele paistis. Ohutise kirgasroheline klaassilm jälgis kohtujaid seinalt, sest seal, tundus, oli tal hetkel väeruumi rohkem.

"Usalda mind," alustas muinasjutuvestja. "Vaata mulle silma ja ulata käed mu kätesse. Ära unusta, kes Sa oled ja milleks Sa tulid. Saad oma muinasjutu, aga pead võtma ta vastu kõigi oma meeltega. Lase hing ja aeg vabaks, minnalaskja. Ma räägin vähe. Selles muinasjutus pole palju sõnu ja nii ei eksita need Su silmi, nina, kõrvu, sõrmi ega suud. See on muinasjutt sõprusest, mis algas valesti, aga millele anti uus ja parem võimalus..."

Mina, taevas

2011-08-11T13:14:00.000-07:00

Elas kord taevas. Sa tead teda küll. Heatujulisena helesinine, ülemeelikuna villvalgeid pilvepalle pillutav, kurvastades aga kulmudeni mähitud tumehalli hämusalli.

Millisena sina teda viimase kohtumise ajast mäletad?

Aval ja usalduslik laotus uudistas maailma oma all kirka ja särava päikesesilmaga.

Salapärane õhukõrgus vilgutas hinge hõbedasi tähti. Siis oli ta silmaks kuu.

Nii et selline täitsa tavaline taevas - ei liiga õnnelik ega õnnetu, ei ülearu usaldav ega umbusklik.

Kusagil temas tiirutasid sääsed, kärbsed, parmud, kiilid ja liblikad. Need tekitasid kerget kõdi või kihelust ja panid ta muhelema.

Kusagil temas laotasid tiibu lehelinnud, lõokesed, linavästrikud, lagled, luiged ja kuninglikud kotkaisandad. Nemad kerkisid südamele lähemale ega lasknud laotusel tunda end üksi või hüljatuna.

Mõnikord harva, teinekord tihemini lõikas haljast õhku teraslinnu lend.

See lind kerkis eikuskilt, oli nii vihane, vahe ja valus, et taevas tõmbus tema tulekust kägarasse ja hoidis võimalikult kaua oma haavatud ihul õhukshinguvat suitsusidet.

"Austa ennast!" põlastas tuul. "Sinu voli on tõsta või tõrjuda. Too hoolib vaid iseendast. Naudib oma lennuhoogu, osavust ja hõbedast rüüd. Tuleb, kui tahab. Lahkub, kui tuju tekib. Ta lõikab su lõhki. Tagumiste tähtedeni. Ja sa lubad seda ikka ja jälle? Justkui tundes rõõmugi tema tulekust."

Taevas naeratas.

Tuul teab, kuidas muuta kiirust ja suunda. Kuidas kuhjata pilvi, kergitada laineid ja külvata kaost. Tuul oskab paitada, kallistada, sakutada ja pikali lüüa. Aga tuul ei tea, et üks taevas, tundmaks, mõistmaks ja armastamaks iseennast, püsimaks ühtpalju heatujulise ja kurvana, ülemeeliku ja masendununa, peab olema aeg-ajalt katki kriibitud ja siniverele veetud.

Sügavalt.

Südameni.

Juhuslik õnn

2011-08-08T06:13:00.000-07:00

See juhtus tol suvel, kui mõisas jahitrofeede näitus üles seati.

Ühel augustialguse lõunatunnil ootasime karutopisega kahekesi

Pilt: http://kummut-tegelinski.blogspot.com/2011/06/tana-tahistatakse-voidupuha.html

verandal näitusekülastajaid, kelle ilmumist ilm ei soosinud. Vali tuul painutas pargis puulatvu ja loopis avatud uksest sisse peopesasuurusi papliehmeid.

Tardumuses ott, üksiku päikesekiire võlukepikesest liikumatuks nõiutud palmipotisalu, kiviparketi korrapärane muster ja pika jalgrattasõidu järgne roidumus mõjusid nii, et kui mingil hetkel pea laualt kergitasin, oli aeg veerandtunni jagu omapäi edasi kõndinud.

Klambrisse kinnitatud uks kolistas klaasruute, aknataguses visklesid puud, nagu üritaks kellegi nähtamatu käsi neid maa küljest lahti kruvida. Väge täis läinud tuul tungis verandale, võdistas palmilehvikuid ja ajas karukaavikul silmad vidukile ning vesiseks.

"Tõmba see uks kinni, mis sa lased tast lõhkuda," krigises lävelt elatanud naise nõudlik hääl. Lõks laksatas lahti ja lihatuks ning tõmmuks kuivanud raugasõrmed tõmbasid maja ja maru vahele õhukese ent kindla vaikusepiiri.

Pelgasin tormi vähem kui tulijat.

"Tõin su koti ära," oli eideke kiirel ja tihedal sammutippel lauani liikunud, harutas takuse pambu seljast ja rivistas mu ette kolm vähemat kompsukest. Toppis tühja kotitossaka vöö vahele ja nõkutas pead: "Ise vali."

Jäi mulje, nagu oleksin mina kauba kohale tellinud ja valikurõõmu veel kingiks kaasa saanud. Ometi ei osanud ma pakutust elevusse sattuda, pigem halvas keha ja meelemõistust hirmukramp.

"Mis neis on?" suutsin hädaga suust pressida.

"Eks saatus. Õnn või..." takerdus söakas moor hetkeks ebalusevõrku ja lasi oma muidu ainitise pilgu ivakeseks mu õlgade taha tantsima.

"Niipaljukest vaid?"

Tulija vaikis.

"Vaadata tohib?" otsisin valikuabi.

"Puutuda võid. Kui sisse vaatad, on valitud."

"Ja kindlasti peab võtma?"

Eit teritas pilgu taas teravaks.

Et siis... peab.

Vasakpoolne kott tundus käe all niiske, lõhnas vaigu ja kadakasuitsu järgi.

Keskmine kott oli kandiline ja raske, ülesmärgitud mõtiskluste lõhn ligi.

Parempoolsest hoovas soove ja salalikkust. Korraks võis märgata maharahustatud rabelemist.

Kui, siis see.

Iga pambuga saabus sisemusse mingi aim. Tahtmine. Uskumine. Igatsus.

Igas neis võis peituda oodatud õnn, kuid eks teadsin sama laadi ja lehaga õnnetusigi.

Et parempoolne? Sellest võib avaneda vaevutalutav õndsus. Või väljakannatamatu valu.

Karu, see eide seljatagusesse jäänu, oli vajunud kühmu ja kurvaks, keeras pea kõrvale ja vältis minu poole vaatamist.

"Et millisele peod ümber panen, see minu oma on?" petsin hädise küsimisega ajapiskut juurde.

Naine noogutas.

"Et võin su kottidest ükskõik millise valida?"

Moor kortsutas kärsitusega kulmu kurjaks.

"Võtan siis selle."

Väleda rapsakaga näppasin vanurilt koti vöö vahelt.

"Seda võis?"

"No võis," ühmas eit, asjade sellisest kulust kare ja kohm. "Aga nägid ju ise, et see on tühi."

"Oli," poetasin eneselegi ootamatult, tirisin koti vallale, vahtisin sellel suust sisse ja pillasin sinna ennestisest tukkumisest hapralttalletunud unenäo.

Minu käitumises polnud kübetki ettekavatsetust, ometi naelutas naine minusse kogu oma umbusu ja kibeles kotisuhu kiikama.

"Kui vaatad, on sinu saatus ka!" põrgatasin piiluja tagasi.

Mutike noppis kotid näppu ja kadus tihedal-nobedal sammul välisuksetagusesse.

Lipuvardasse takerdunud äikesepilv vallandas väiksed kuid väledad vihmaterad. Aidaristteeni jõudnud kotipakkuja avas ühe pampudest ja tõstis pea kohale sajuvarjuks väheldase, tumedate tiibadega ingli.

Olin õigesti aimanud.

"Mh!" mühatas kännuhunniku ebamugavuses tugikäppa vahetav mõmmik. Nüüd juba otsa vaadata tihates. Ja selles silmavaates oli tilluke tunnustav julgustuskiir.

Ritsiklinnu hing

2011-08-07T21:42:00.000-07:00

Elas kord linnumaalija. Muidugi oskas ta maalida ka maastikke ja maju, loomi ja inimesi, aga linnud - need õnnestusid tal kõige paremini.

Ühel hommikul eksis kunstniku ateljeeaknale segadussesattunud ritsiklind. Pisike ja hall, asjatundmatul raske vahetki teha, et just ritsik- ja mitte roo-, põõsa- või lehelind.

Aga see kunstnik oskas ära tunda. Heitis heitunud siristajale oma sinisinise üleprillipilgu ja lausus:
"Tere, ritsikas! Tere, kulla lind. Loobu veel ära lendamast. Las ma imetlen su nööpsilmi ja hajusat sulemustrit."
Lausus tulijal tiibadest jõu, nii et see üpris taltsalt aknakarniisile tippima jäi ja end heal meelel maalida lubas. Kunstnik silmitses lindu nii pingsalt ja sügavalt, et väikesel sulelisel see silmavaade sinitaevaga segi läks.
"Habras oled. Õrn ja meeleline. Lenda lähemale, et näeksin Sind, võrratut, lähemalt!"

Ja ritsiklind maanduski molbertiserval, otse maalija silmadekõrgusel. Lubas puudutada oma habisevat kurgualust, silitada rohekaspruune seljasulgi...

Lahkus, kui kunstnik käskis ja saabus, kui maalijamees selleks soovi avaldas.

Kuni pildimeistril sai uus teos peaaegu päris valmis.

"Üks päev veel. Võib-olla isegi loetud minutid ja minu kunstnik ei vaja mind enam," kurvastas lind. "Kuidas tohiksin ma tulla kutsumata ta aknale? Kuidas võiksin unustada end tema siniste silmade taevasse nii, et ta mind sealt minema ei ajaks?"

Kunstnikuga samas majas elas nõid. Ta polnud ei vana ega kole, ta ei keetnud suitsuses ja maarohtude järgi lõhnavas köögis nõialeent, ega lapanud öökaku pilguvalgel loitsuraamatuid. Aga ta olemisest õhkus nii palju elust kaasa korjatud tarkust ja maailmatundmist, et sa eksimatult tajusid - ta on nõid. Tajus lindki ja lendas naise juurde abi paluma:

"Linnumaalija jäädvustas mu keha sellise pühendumuse ja kirega, et mu hing ei leia enam rahu. Selles kehas siin. Palun tee nii, et kaoksin pildi sisse päriselt. Et võiksin rippuda kunstniku toa seinal, andununa ja äraaetamatuna tema lähedal."

"Aga ta maalib ju veel palju pilte. Paljude aastate jooksul. Kas sind ei segaks see?"
"Ma armastan teda, naine," ahastas ritsiklind. "Ja ma tahan nii."
"Rumal lind," noomis nõid. "Armastades ei tule loobuda iseendast."
"Aga ma juba loobusin. End maalida lastes. Ja teisiti ei saa mind enam terveks teha."

"Olgu siis pealegi," ohkas nõid, võttis linnu oma pihkudesse, viis ta lõpetatava maali juurde ja käskis vaadata lõuendilinnu silmadesse seni, kuni tilluke õnnetu hing pildi sisse imbus.

Pani pildi raami ja tegi sellele kunstniku toa seinal ruumi. Kivitäkside, urva- ja ohakalindude, punarindade, pöialpoiste ja ööbikute vahel.

Riputas pildi seinale, astus kunstniku juurde, põimis käed pildimeistri kaela ümber ja vaatas tema silmadesse nii sügavale, et mehel taevas naise silmavaatega segi läks.

Mõistmatu pruut

2011-07-12T12:45:00.000-07:00

Elas kord üks õnnetu tuvikuningapaar. Lapsi oli neil üksainus. Tütar. Ei liiga ilus ega liiga tark, ei liiga nobedate tiibade ega liiga suure südamega, see-eest tähtsust täis ja tänamatu.

Sai kuningapaar vanaks ja tütrel aeg valitsusjärg üle võtta. Aga kuidas sa sellisele riigi annad? Ainsatki muna pole ta munenud, sest meeski veel leidmata. Mehele pole läinud, sest ükski ei sobi.

Nii kuulutas kuningas kurjalt: "Talv on möödas. Meil memmega tervis kehv. Tea, kas sügist näemegi. Nüüd on nii, tüdruk! Pidustused tulevad, kuhu kogu tuviriik kokku kutsutud. Leiad nende hulgast väärilise mehe ja muned meile esimese kurnatäie lapselapsi näha või muidu pühi nokk riigist puhtaks ja otsi uuest kohast ulualust."

Ja korraldatigi pidustused. Kuu aega kestsid need ja kõik vähegi väärilised kosilased ilmusid ridamisi kuningatütart kosima.

Näe, kaelustuviisandad, rohevalged sametkraed kaelas, jalutavad väärikalt tuvikuninga troonisaali. Rikkad ja liha täis. Just nagu kuningaiks loodud.

Aga printsess põlgas ära. Iseloomud olla nigelad! Hõlbu elu peal kõrkust täis kasvanud, liigne liiderlikkus silmavaates. Ei tema selliseid tahtvat, kes ainult seepärast kosimas, et piiga on printsess.

"Otsi siis õõnetuvide hulgast," osutas kuningas. "Targad ja taamalehoidjad. Hääl nagu rusikas - peatab ja peletab."

Ei kõlvanud printsessile melekad. Igavaiks arvas nad. Kuivadeks ja õõnsateks, nagu nende hääl. Ei tema selliseid tahtvat, kes vaid seepärast kosimas, et riigi rikkuse toel oma tarkust turgutada.

"Eks heida pilk kaljutuvidele!" soovitas isa. "Metsikud ja seiklusjanulised! Kiired, lärmakad ja laia silmaringiga."

Aga printsessile ei meeldinud ka kaljutuvid. "Ei sellised taltu! Sõjakad ja sõgedad. Ei korda ega koolitust! Matsirahva soost ja maailmale naeruks!"

"Kodutuvid ju sellest pahest priid!" uskus isa, järgmisele kosilaskonnale pilku heites. "Südid, kuid südamlikud. Ülikombekad ja ülikoolitatud. Üdini kodused."

Aga printsess kirtsutas nokka. "Isikupäratud ja iseloomutud. Igaühe lükata-tõmmata. Ei sihukeste hulgast kuningat leia!"

"Et ükski pole hea? Keda sina siis tahad?" kärkis kuningas.

"Tuult," tunnistas tuviprintsess.

"TUULT???" karjatas kuningas. "T U U L T !!! Aga see elab ju pennita taskus? Tuiskab vaid ringi ja ajab päid segi! Kord ripub päevade kaupa poolelutult puuvõrades, siis lõhub metsi ja maju! Ei ole tal kodu ega kombeid! Tuleb, kui tahab. Läheb, kui heaks arvab. Ei hooli kellestki, peale iseenda! Ja SELLE valiksid sina?"

"Jah, isa!" vastas printsess, lõi oma hallid tiivad laiali ja lendas, kuhu tuul juhatas. Tuul, kes oma homseid tujusid isegi ei teadnud.

Ütle nüüd tuvitüdrukut! Vaata, kuidas ise kõik oma tõekspidamised pea peale keeras! Aga või meil, inimestelgi, teistmoodi on kui tolles linnuriigis.

Armastus!

Mis kuningriigist sai? Seda jäi ikka tuvi valitsema. Mitte tuul.

Oli ta õõnes-, kaelus-, kalju- või kodutuvi? Kes seda enam mäletab. Kuningaemandale vist kuidagi sugulane. Naine oli tal vagur ja valge. Ja poegi ohtrasti, kellele pärandada.

Pilvelind

2011-06-28T01:31:00.000-07:00

Päriselt oli ta kaljukotkas. Pilvelinnuks kutsuti teda sõprade seas ja mitte sellepärast, et temas olnuks midagi sarnast pilvede valevuse, kohevuse või lendamislaiskusega.

Suure linnu pesa asus vaiksel rabasaarel, kindlalt kinnitatuna tüüaka männi harulisse võrasse ning okasterohelusega kaetud kurja silma eest. Avar vaade andis hingamisruumi ja näitas kaugelt kätte ettevaatamatu saaklooma. Kõik oli justkui olemas, ent kotkas igatses midagi enamat ning hõljutas end taevakõrgustesse.

Selles pole iseenesest midagi imelikku. Taevas ongi kotkaste teine kodu. Aga meie kotkas ei jätnud jonni enne, kui oli maandunud laotuse kõige kõrgemale pilvenukile. Päevast päeva. Aastast aastasse.

Ka selles poleks olnud midagi paha. Lind, kes vaatab korraga ära pool maailma! Kas ei kõla suurepäraselt? Metsa- ja mereväljad, lumelagendikud ja liivakõrbed, sügavused ja kõrgused, sihid ja käänud, rikkuse ja vaesuse, õnne ja õnnetuse, siiruse ja salakavaluse - kõik selle haaras kotkas ühe pilguheitega oma silmade põhja ning kogu see kirevus ajas teda ikka ja jälle vallutama taevaookeani kõrgeimat pilvelaeva.

Paraku võttis nähtud sigin-sagin linnul silme eest kirjuks, tegi pea uimaseks ja nihutas tasakaalu paigast ning nii kostis ülevalt, peaaegu et tähtede vahelt, päevast päeva ja aastast aastasse tema meeleheitlik appikarje. Sest vaade kosutab küll hinge, kuid mitte keha. Sest sinu ees on küll pool maailma, aga seal üleval oled sina ise ihuüksi.

"Ohhhh!" ohkasid sõbrad-pilvelinnupäästjad, jätsid oma teod-toimetused pooleli ja sööstsid siniavarusse.

"Ärge minge!" utsitasid lendajad, kelle rännutee iial pilvini ei ulatunud. "Ta peab ise endaga hakkama saama! Ta ju kasutab teid ära!"

Sõbrad teadsid seda isegi. Aga läksid ikka.

***

See oli vihmaniiske ja tuuline hilisõhtutund. Pesad täitusid päevaste askeldajatega. Väsinud vidistajad sättisid tiivasulgi tekkideks. Tasapisi saabus vaikus pesakastidesse, räästaalustesse, põõsapuhmaisse ja puuvõradesse. Ja siis, kui viimane vilistaja oli oma õhtulaulu lõpetanud, kostis pimedalt taevalaelt pilvelinnu ahastav hädahüüd. Nii hilja siis veel!

"Mulle aitab! Ei!" kostus torin esimesest pesapuust. "Öömaailm ei saa olla nii peadpööritavalt kirju. Tulgu ise!"

"Ei, ei ja veelkord ei!" kõlas järgmisest võratihedikust. "Õppigu kord ometi ise endaga hakkamasaamist ja teistega arvestamist!"

"Minu kannatus on katkenud! Kukkugu end puruks või jäägugi üles. Kõik. Lõpp!" kiruti kolmandast kohast. Kurjad silmasöed sihtisid märga taevatumedust ja nokkadest turritas välja veel sadu süngeid sõnu.

Muidugi nad läksid. Läksid, sest kuigi kotkas oli naudingujanuline, vastutustundetu, isekas ja iseloomutu, oli ta veel midagi. Sõber. Ja sellistel puhkudel neelame alla nii mõndagi.

Taevastiib ja Jaanikakar

2011-06-20T01:26:00.000-07:00

Juuniaasal, keset kuninglikku värvikirevust, sirutas oma valge õiekrooni üle teiste kuldse südamega Jaanikakar. Kellukate, käokannide, harakputkede ja ojamõõlade keskelt paistis kaugele ta iseteadlik ilu ning kuigi Sa ehk liblikarahvast kergemeelseks ja tuulepäiseks pead, ei söandanud paljud neist nurmel-laperdajatest kuningliku lille õiesametile laskuda.

"Hei, sina seal!" kuulis korraga hõikamist aasal askeldav Taevastiib. Poisina sündinult võinuks ta välja näha kui pilvitu sinilaotus, aga temakese kleit oli värvi ja mustri saanud paeklibuselt ning põuakuivalt põllumullalt.

"Sina jah!"

Taevastiib vaatas teda hüüdnud Jaanikakart ja kõrgeaulise kõnetamisest kohkunult pudenes otse lille südamikupadjale.

"Ma... vabandust..." kogeles kukkuja ning üritas põgeneda, aga lill klammerdas ta jalad kohevaisse narmaisse.

"Kas sa armastad mind?" muigas hoidja, teise peataolekust ilmselgelt lõbustatuna.

"Mina?... Ma..." võdises lendaja ja püüdis raugeva himuga haardest vabaks pääseda.

"Kas sa armastad mind?" kordas lill, ise meelalt oma keeliklehti limpsates.

"Jah, aga... ma ei ole Sinu liblikas," tunnistas Taevastiib katkeval häälel.

"Miks nii?" imestas Jaanikakar.

"Sina oled suur ja särav, uhke ja imetlusväärne. Mina olen tavaline. Silmapaistmatu."

"Mina ju märkasin sind! Sa oled habras ja sametpruun, sinu tiibades tuksleb külvi ootavate põldude rahutus ja kehal küütleb ühtaegu nii öö- kui päevataevas. Ja mis peamine - Sa lendad, Taevastiib!"

Kui ilus on uskuda muinasjutte! Sellest liblikast sai maailma kõige õnnelikum pruun nurmetantsijatar. Tema valged sabasilmad lõid veepärlitena särama ning vilgaste tiibade vahelt plinkis mustsinise ihu öö ja päev.

Aina kõrgema taeva tantsis liblikas Jaanikakrale kingiks ja aina ülespoole sirutus lille säravvalge kroon.

"Hei! Sina seal! Sa armastad mind!" vallutas ühtäkki Jaanikakra õiepilgu Päevapaabusilma hõrk elegants. Tema tiibadealune kumas kõige pimedamate ööde salapära, tema neljas kütkestavas silmas siras varjamata soov ja enesekindlus. Taevastiival polnud enam maandumiseks kohta. Jaanikakar tundis talle kaasa, aga Jaanikakar tundis ka uut kirge õiesüdames kasvamas.

Kuna Taevastiival ei olnud maandumiseks kohta, lendas ta kõrgele siniavarustesse, lükkas laotuseservadesse üksikud kohevad pilvetupsud ja kirjutas tiivaääri katvate õrnade udemetega asuursinisele:

"Hei, tähelepandamatu pruun liblikas! Ära pelga laskuda nurme kauneimale õiele. Sa saad haiget. Seda küll. Aga vaata mind! Ma poleks iial suutnud tõusta nii kõrgele ilma selle armastuseta südames."

Pliidialune

2011-06-15T02:16:00.000-07:00

Ühel õhtul, kui sättisin end perele süüa tegema, kostus pliidialusest imelik heli. Arvasin, et küllap on kass end kuidagi tuppa nihverdanud ja kolistab oma sööginõu kallal. Suvine aeg, mulle meeldiks, kui ta rohkem aiamaal jalutaks, sest seal jooksevad vesirotid jalust maha, aga... ei ole sellest voostrist hiirepüüdjat. Muudkui valvab välisukse taga ja kipub korterisse.

Ühes käes leib, mille tahtsin külmikusse pista, teises sibulakott, millest järgmiseks kavatsesin paar mugulat välja harutada, õngitsesin sussininaga kassi totsikut, et kui leiva kappi suskan, võtan ühtlasi kõutsi (kui nii ikka sobib kadunud kelladega isakassi kutsuda) konservi ka välja. Et söögu kõht täis ja siis õue tagasi! Söögialus libises aga hooga mu jalgade vahelt läbi, nagu oleks kelk lumemäest alla sõitnud. Uuritasin vaatama - oligi mägi!

Mingi kühmus koht oli reliini all juba sellest ajast, kui mees kunagi happepudeli põrandale läigatas. See keetis põranda konarlikuks ja sõi kapinurga pudedaks. Kui põrandakatet pandi, siis kaasa natuke tahus siledamaks, aga mingi muhk jäi ikka. Tühi temaga!

Nüüd aga oli kühmukoht paraja mutimullahunniku kõrguseks kerkinud ja tõusis veelgi.

"Heldus! Nüüd lõhub pliita ära!" ehmatasin, aga siis lõi linoleumile nagu rebend sisse ja sealt hakkas miskit kiiresti ülespoole kerkima. Noh, nagu džinn pudelist või aitaja-mees võlukarbist. Manööverdas end kasvades, mööblit lammutamata, minu ja pliidi vahele ja jäi siis umbuskliku pilguga põrnitsema, suur taskutega põll ees ja kulp kaenlas.

Selge! Ahjualune.

"Minul ei ole sulle midagi anda! Alles panin paja tulele," tõrjusin tegelast, üritades ise poti ligi pääseda. Aga lihtne see polnud.
"Seda ma näen jah," võttis ahjualune (või nüüd juba pigem "pliidiesine") juhtimise üle ja kiikas kupraskulmul kaanealust: "Mida keeta plaanid? Makarone? Miks nii vähe vett panid? ÕLI??? Mis sa sellega tahad teha? Potti panna? Arust ära?"
"Soola tohib lisada?" vigisesin hädiselt.
"Võib," lubati armulikult, aga jätkati kohe: "Hull peast! Mis soola sa võtsid? Nii palju! Anna siia, ma ise!"
Niisugusest sekkumisest segaduses, jäin hetkeks abitult keset kööki seisma ja sain kohe uue sõnasahmaka kaela: " Mis sa sellest leivakotist hoiad? Pane ta juba käest ära! Külmkappi??? Sa näed, seal pole isegi ruumi. See on kinnine kott, las ta olla kapiserva peal! Mis sa ootad? Vett too juurde! Korja asjad laualt ära! Kuhu sa selle viid? Miks sa seda ei too! Haki! Väiksemaks! Kiiremini! Oh, taevane arm, sa ei oska ikka üldse midagi!"

Käed hakkasid värisema. Küll oli tegu, et end noaga mitte vigastada ja üleüldse kuidagi lihatükile pihta saada.

"Ma ütlesin, et pane asjad kappi!"
"Panin ju!"
"Miks siis juust ikka laual on?"
"Ma tükeldan selle kohe salatisse."
"Juustu? Singi ka??? Mis sa neist makaronidest siis üldse teed?"

Armas aeg! Kelle köök see õigupoolest on?
"Tee siis ise, kui sa nii tark oled!" üritasin vihastudes nuga lõikelaua sisse lüüa ja minema kõndida, aga nüri nuga hüppas kõvalt puidupinnalt hooga üles ning oloeks küllap jalga maandunud, kus pinnas pehmem. Õnneks sai vilgas kamandaja pidemele sõrmed ümber, mõõtis mind pika pilguga ja põrutas: "Ära turtsu! Istu ja õpi!"

Köök lõi pöörlema nagu vurr. Hea, et minusugune pidur selle sees istus. Hoidsin hoo paraja.

Kui seinad jälle seisma jäid, haljendasid noaterad, läikisid lauapinnad ja potis auras roog, mille lõhn nina vägisi kaane vahele vedas.

"Tuled homme jälle?" tihkasin küsida, kui tuju tublist kõhutäiest toredam ja meel meeldivast vaatepildist heldinud.
"Mis sa veel ei taha! Otsi mujalt endale tasuta koduabilist!"
"Miks sa siis üldse tulid?" imestasin, sest tegelane ei paistnud mingit tasu tahtvat. Isegi toitu puutus tühiselt.
"Närv läks mustaks, mis muud. Ja katsu nüüd, et natuke aegagi järge pead!" mühatas põrandastkerkinu ja sama äkki kui ilmus, vajus jälle reliinikühmuks tagasi.

Nüüd olen nädalapäevad makarone söönud. Ei noh, hästi tuleb välja küll, aga midagi muud kuluks vahelduseks ära. Lapsed juba kipuvad naabrite juurde lõunale jääma. Keedaks teise toidu, aga ei tihka. Äkki ärritan jälle ahjualuse üles. Oleme temaga viimasel ajal täitsa hästi läbi saama hakanud. Igast söögiteost ulatan tallegi põrandavahesse palakese ja eile õhtul mõmiseti pliidialusest juba täitsa tunnustavalt.

Allikassevaataja Mille

2011-06-11T10:48:00.000-07:00

On nii, et selles peres, kus allikas kaevu aset täidab, pole tüdrukut. Selles peres, kus tüdruk on, pole maja ligi allikat. Aga kui need kaks elamist üksteise sisse mõelda, sünnib ilus ja natuke nukker muinasjutt.

Ühel suvel, kui põud aina pikemalt põldudele pikali heitis, nii et väljapealsed juba suvehakul kollasteks kiskusid, istus Mille, veekruus käes, jõudu kaotava koduse allika äärde, et kosutada karge veega keha, mida päevane päikeselõõsk vinnutas ja rammestas. Õhenev läte kolksutas kruusipõhja ja päris täis jooginõu ei valgunudki.

"Luba mul ka janu kustutada," kuulis Mille korraga selja tagant võõrast häält.

Mille keeras end hääle suunas ja nägi kõrget kasvu meest enda kõrval seismas, silmad nii sini-sinised nagu savipõhjaga veeläte, millest taevapilvitus vastu peegeldab.

Oli see käsk?

Ei. Muidugi mitte. Ometi ulatas Mille kuulekalt kruusi küsijale.

See oli allikahaldjas.

"Aitäh, Mille!" tänas jooja, kui oli jooginõu tilgatuks rüübanud.

Miks juhtus edasi see, mis juhtus? Kes teab. Jõi lättevaim ju vett oma varudest. Oli lonksatud maapõuemärjal tüdruku veeulatamisest andmise vägi sees? Sest korraga hakkas allikasäng võbisema, mulksuma ja mullitama ja paar hetke hiljem võisid kuivale jäänud kaldataimed taas oma juurevarbaid karastada.

"Aitäh, Mille!" oli allikaisand öelnud. Ja veel lisas ta:

"Põud piinab veel paar nädalat su küla, Mille. Aga vesi sinu allikas ei lõppe. Ei lõppe siis, kui sa igal hommikul enne päikesetõusu siia tõttad, minu silmad veesügavusest kätte leiad, nendest taevast näed ja mulle tervituseks suud annad."

Ütles. Astus vette ja vajus taevapilvitust peegeldavaks lätterahutuseks.

Järgmisel hommikul suudles Mille allikat esimest korda. Hommikujahedus libises kergelt üle tüdruku huulte. Taevas allikavaimu silmades oli säravsinine. Ja veesilm pidas sõna. Ta jootis põlde ja heinamaid, külarahvast ja kariloomi. See väike veesilm, millesse ämber vaevaliselt ära mahtus.

Teiselgi hommikul tuli Mille. Kui lihtne oli hoida küla januta! Kui kerge oli kummarduda muhkliku veepeegli kohale!

Ja kolmandal ning neljandal hommikul tuli Mille.

Viienda varavalgel veesuud suudeldes märkas ta allikahaldja silmades murelikku läiget.

"Mille! Mida sa mind vaadates nägid?"

"Taevast."

"Millist, Mille?"

"Laiuse ja sügavuse piirideta. Nägin loojunud kuud, uinunud tähti ja veel ärkamata päikest!" rõõmustas Mille.

"Mõned päevad veel ja põud liigub lõunasse. Mina lähen koos temaga. Lähen ja otsin teise samasuguse tüdruku, kes mulle vaidlemata veekruusi ulatab, mind paar nädalat oma allikal suudlemas käib ja nii oma küla janu käest ära päästab."

"Jah. Ma tean," vastas Mille, aga lätteisanda helesinistesse silmadesse kerkis halliturjaline umbusupilv.

"Jah, ma tean," oli Mille vastanud, sõnade sisusse süüvimata.

Ka kuuendal ning seitsmendal hommikul korjas tõsinev lättehaldjas Millelt silmavaate ja suudluse.

Kaheksandal unustas Mille end veepiirile pikemalt.

"Mille! Mõned päevad veel..."

"Jah! Ma tean!"

"Su pilk on teiseks saanud. Mida sa nägid?"

"Ei ole! Mulle lihtsalt meeldib taevas su silmades. Las ma vaatan seda, kuni võimalik."

"Mille! Tõsta silmad üles. Õige taevas on seal!"

"Ei. Õige taevas on palju lähemal. Kusagil seal, kus ma su südant märkasin," lõkerdas Mille lõbustatult ja andis allikavaimule ühe musi lisaks.

Üheksandal, kümnendal ja üheteistkümnendal hommikul peitis lättehaldjas murepilved nii sügavale oma silmade põhja, et ta õieti isegi neid üles ei leidnud. Lättevaim hoidis, et tüdruku pilk ta südant ei puutuks. Hoidis nii kõvasti, et hoidmiskoht Mille meeled köitis. Kõrvalised oleks ehk ohtu märganud, aga kellaaeg oli vaatajate ligisattumiseks liiga varane.

Kaheteistkümnendaks hommikuks tuli allikaisandale lahkumise lähedus meelde.

"Miks su silmad suletud on? Vaata mind!" anus Mille.

"Ei. Ma joodan su küla ka siis, kui sa mulle silma ei vaata."

"Aga nii pole aus! See seisis meie lepingus sees!" ei jäänud Mille nõusse.

Ohates kergitas lättevaim pilgu üles.

"Ära tule homme!" palus ta tüdrukut. Ma annan su külale ikkagi vee. Ära sina tule!"

"Ei! Nii pole aus!" vaidles Mille. Muidugi tuli ta.

Eelviimasel hommikul oli Mille lõbusam ja ilusam kui iial enne.

"Mille! Ma lähen homme ära!" manitses allikaisand, sest nägi, et tüdruk ise üldse ette ei mõtle.

"See on alles homme! Nüüd on nüüd!"

"Mille, miks sa end ehid? Mida plaanid? Ma ei jää siia. Lähen nagunii. Tahad sa tõesti, et teised su alpuse pärast viletsuses vireleksid?"

"Ei."

Kaks nädalat oli täis saanud.

"Võta mind kaasa," anus Mille.

"Ma ei saa. Igal külal on oma allikas ja igal sellisel allikal oma tüdruk. Sinu suudlus ei jooda muud, kui seda küla."

"Ma tuleksin niisama."

"Ei. Nõnda segaksid sa vee sündimist."

"Ma ootaksin seni eemal."

"Ei, Mille. See oleks sulle veel valusam."

"Kui põud kord jälle maid muserdab, kas sa siis tuled tagasi?"

"Kes teab."

"Ära vähemalt teistele tüdrukutele südant näita!"

"Mille..." ütles allikahaldjas ja kadunud ta oligi.

Räägitakse, et aeg-ajalt kerkib siin-seal tillukesi allikaid põuda lõpetama. Veel räägitakse, et Mille allikas jäi tüdruku nime laulma. Aga et Mille ise ei laula midagi. Kunagi. Ootab ainult, otsib oma allika põhjast taevast ja... südant.

Maailma kõige ilusam sõna

2011-05-22T11:44:00.000-07:00

Üks prints oli lossipargis jalutades kännule istuma ja mõtisklema jäänud.

"Maailmas on nii palju ilusaid sõnu:

ainuõige, avarus, draakon, ertshertsog, frikadell, killustik, maiustus...

Aga peab ju olema üks, mis on kõige ilusam? Nii, nagu sa tunned tuhande imeilusa printsessi hulgast ära selle... ainuõige."

Ja mõtiskles kuningapoeg ning mõtiskles. Kaevus nii sügavale endasse, et ükski õukondlane teda enam mõtetest äratada ei suutnud. Kuningas ka mitte.

Kännu ümber ehitati lehtla, et vihmad ja tuuled printsile viga ei teeks ja üle kogu maa anti teada:

"Kes kuningapoja mõtisklustest äratab, saab pool kuningriiki vaevatasuks!"

Isegi kohalikud targad tabasid printsi tagurpidipilgust ära, milles häda seisab. Aga abi anda ei osanud.

Alustuseks võttis kuningas ise sõnaraamatu põlvedele ja vuristas sealt mõned leheküljed ette. Siis aga märgati, et mida rohkem sõnu kuningapoja kõrvadesse jõuab, seda sügavamaks mõtisklus süveneb.

Park ümbritseti paksu piirdeaiaga, et valed sõnad printsist eemal hoida. Loodi sõnakaalumiskomisjon, mis pakkumised põhjalikult läbi vaagis. Korraldati rahvaküsitlus ja uuriti üldisi eelistusi. Analüüsiti iidseid salasõnu ja moodustati uusi. Üksikud usaldati ette kanda. Aga abi ei midagi.

Siis sattus lehtla ligi üks pika punase patsiga külatüdruk.

Ega alamat rahvast tavaliselt lossiparki lastud, aga see oli printsi amme tütar, kes tuli kuningakoja juurest ema otsima. Teda oli seni erilise hoolega printsist eemal hoitud, sest kuningale tundus, et poiss piidleb toda ruugelakalist liiga õnneliku pilguga. Olnuks tüdruk printsess, siis vaadaku pealegi. Aga et sihukest, taluplikat ja nupust nikastanut takkapihta (muudkui vahib pilvi, laulab ja lõkerdab), seda kuningas ei sallinud.

Nii et muidu ei lastud tüdrukut lossi ligigi, aga nüüd küll. Prints ei pannud ju ümbritsevat üldse tähele!

"...!" hõikas too tüdruk printsi nimepidi ja näe! Kuningapoeg ärkas sealsamas tardumusest üles.

"Mida erilist sa talle laususid?" pinnis hiljem kõrgestiaustatud sõnakaalumiskomisjon.

"Ei mäleta!" naeratas piiga.

"Tuleta meelde!" kärkis komisjon.

"Ei nimetanud ma sellist midagi!" meenutas neidis.

"Mina ütlesin ta nime esimesena!" kaitses kuningas kaotsiminevat kuningriigipoolt, kui hüüatus lõpuks ilmsiks sai. "Või ma siis esimese asjana poja nime ei maininud! Sellest polnud abi!"

"Ehk ei olnud ütlemises õiget väge sees?" iitsatas haldjaeit, kes vanuse tõttu vangiminekut ei peljanud.

"Kui maailmas on nii palju ilusaid sõnu ja õige äratundmiseks on vaja tabada ka õige tugevus, kõrgus ja tämber..." hakkas kuningapoeg mõttesilmusesse vajuma, aga märkas siis oma lapsepõlvekaaslast-tüdrukut ja oli lipsti lingust väljas.

"Noh. Oleks võinud hulleminigi minna," lohutas end kuningas, kui poole riigist pojale ja tolle punapeast pruudile pulmadeks kinkis.

Aga kuidas Sinuga lood on? Mis on Sinu meelest kauneim sõna maailmas ja kes võiks Sind sellega äratama tulla?

Õhupallipuhuja Henri ja mairoheline õhupall Beau

2011-05-15T12:26:00.000-07:00

Henri oli seda kõike teinud.

Oli puhunud tohutusuuri pallikobaraid pidutseva linna kohale. Väikeseid pikergusi pallisõrmi, mis vormusid koerteks, jänesteks ja kaelkirjakuteks. Naeru ja nutunägudega palle. Kurvilisi ja kandilisi palle. Reklaampalle paljudele ja privaatpalle ühele ning ainsale. Oli puhunud palle, mille hõredalaigulised küljed surve all rebenesid. Oli pakkide viisi ära visanud palle, mille tuimus tuult sisse ei võtnud.

Siis leidis Henri Beau. Rohelise nagu kevad. Pehme ja siidise kui unenägu. Talle tundus, et see nägu naeratas, kuigi Beau`l polnud ühtegi värvikriipsu ega tekstuuriviga. Ja Henri hoidis Beau`d. Väga eriliseks puhuks.

"Puhu mind ka värvitäpiks tänavate kohale!" kilkas Beau, kui Henri järjekordse festivali tellimust täitis.

"Kannata!" muheles Henri ja sulges niheleja siidvoodriga vutlarisse. Ta tahtis, et sel erilisel päeval, milleks ta Beau`d hoidis, oleks palli pind endiselt sile ja veatu.

"Kingi mind ka! Kingi mind ka!" kibeles Beau, kui Henri kollaseid, punaseid, siniseid, kuldseid ja violetseid kummimulle hooajaks avanenud liivarannal laiali jagas.

"Kannata!" sosistas Henri põuetaskusse, sest tundis, et hetk pole veel õige.

Kui sõnaga poleks kaasas käinud sedavõrd soe ja hooliv hääletoon, arvanuks Beau, et Henri tahab teda meelega kiusata.

Loomulikult on õhupalli elu lühike ja ohtudest tulvil. Iga okas, astel, kivinukk või küüneserv võib saatuslikuks saada, aga sellele eelneb ELU - tõus taevasse! Nii kõrgele kui käes hoitud nöörijupp lubab. Nii kõrgele kui tuulele usaldatut kannab õhuvool.

Beaul oli hea olla hoitud, kuid seda pikemalt pitsitas teda ka lennusoov.

Siis, ühel hiliskevade pärastlõunatunnil, oli kõike parasjagu. Päikest ja pilvi. Tuult ja tuulevaikust. Loobumishirmu ja loovutamisjulgust.

Henri avas Beau peidiku ja võttis rohelise aarde oma kindlate sõrmede vahele. Sobitas huuled Beau suuga ja puhus temasse sooja sügava õhujoa, nii et Beau tundis, kuidas Henri hing tema sisse kasvas.

"Veel!" tunnetas Beau täitmata jäänud ruumi.

"Veel!" õhetas Beau lennupakitsuses, märgates, et küljed kübeke kortsu kisuvad.

"Nüüd aitab!" tajus pall surve parajust ja ootas, et Henri ta tugeva niidiga kinni köidaks. Aga Henri... tõstis sõrmedega suletud palli kõrgele pea kohale.

"Otsi pael, Henri!" hädaldas Beau. "Kuidas saan ma maailma nautida, kui oled mu juba ette hukule määranud?"

Henri vaikis.

"Ei, Henri! Kas siis selleks hoidsid sa mind?"

Henri avas järsu rapsatusega haarde.

Välguna sööstis Beau. Üles. Alla. Eemale. Lähemale. Tiireldes ja vilisedes. Kuni maandus oimetuna õhupallipuhuja peopesal. Oli ta tõusnud tähtedeni? Igatahes mäletas ta nende lähedust. Erksalt ja päriselt. Henri silitas sõrmedega õrnalt üle saabuja ja sulges ta siidvoodriga vutlarisse. Järgmiseks, väga eriliseks puhuks.

Ta teab

2011-05-07T19:49:00.000-07:00

Ta teab Su võimeid, tundeid, mõttetriive,

Su sõpru, vaenlasi, soovunelmaid,

töid tegemata, käsilolevaid.

Teab tühiseid ja puudutavaid viive.

Teab tuld ja tuulevaikust sinu sees,

öid pimedaid, täis murdumiste krõkse,

Su vabadusi, poikvel püünislõkse

ja vastuolusid su sõnakees.

Ta teab Su valu, Sinu meeleheidet,

Su väljarabelemisihalust,

Su küünilisust, endahaletsust,

Su hirme - loobumiste taha peidet.

Seepärast ent, et hoolimast ei roidu,

ta pole pälvinud Su poolehoidu.

Pipraroheliste silmadega nõid Varta

2011-04-30T13:08:00.000-07:00

Selle loo rääkis mulle Maaret, kui möödunud neljapäevaööl tema juures kuulamas käisin. Õigupoolest tahtsin Loona järele pärida. Sa ei tea Loonat? Ma ei ole vist tõesti tema lugu jutustanud. Ükskord ma räägin temast.

Tahtsin Loonast teateid, aga Maaretil oli teine tuhin.

"Kunagi, kaua-kaua aega tagasi, elas Lehtmetsa-Ristil (umbes selle koha peal, kus praegu uue roheka plekk-katusega majake seisab) külanõid Varta. See oli ammu. Sa ei mäleta teda. Keegi ei mäleta. Mets ulatus siis teeharudeni ja Varta osmik puude vahel jäi silmale tabamatuks.

Kas Vartat üldse külanõiaks võis pidada? Külaga tal asja ei olnud, külarahvasse ei puutunud ta heas ega halvas. Kui keegi tihkaski nõu küsima minna, puuris Varta tulijat oma metspipraleheroheliste silmadega ja hädalise soov suri suhu.

Varta iga oli võimatu määrata. Nagu nõidadel ikka. Ta võis vilka ja väledana oma õuepuuslike ümber tantsida, võis ka targa ja tohedana rohukrantside keeduleeme kohale kummarduda.

Kõige noorem oli Varta laupäevavidevikkudes.

Siis seisis Varta vahapalgse ja sügavsilmse vilbusena ristteel ning eksitas võõraid rännumehi oma varjulisse hütti. Mis seal sündis, ei oska ükski arvata. Kindel on, et keegi meestest enam majast tagasitulejaks ei tõusnud.

Nende ööde harunedes laulis Varta oma ukselävel ja see kostis, nagu uluksid hundid, klähviksid rebased ja kõneleksid öökakud. Kõik ühteaegu.

Varta oli kasvult kõrge ja kondilt tugev. Eksitatavad jäid talle enamasti kogult allagi.

Aga siis, ühel õhtuhämaral, seisis Varta vastas rännuline, kellele nõid vaevalt habemeni ulatus. Varta viskas harjumuspärase jultumusega oma silmade sügavrohelise ja hukutava leegikonksu uue ohvri pahaaimamatusse pilku. Viskas, aga võitjaroheline lahustus vastase terashallis vaates kahvatukollaseks. Uuesti ründas Varta ja uuesti pritsus pilguhaak kutsikanirena tagasi nõia kulmukaartealusesse. Varta langetas võidetult pilgu ja võõras sidus tema silmavaate sügavamate puujuurte külge kuivama.

Tunniga tuhmus Varta seni alistamatu pilk.

Päevaga mõranes posijamoori loitsusosin.

Nädalaga sai Varta vägi päriselt otsa.

Võõras jätkas teed ega vaadanud tagasi.

Ei tahtnud Varta hütti ega ürte.

Ei puutunud Varta mürgipurke ega puuslikke.

Ei vaevunud arvama, mis Vartast ülepea edasi saab.

Ei saanudki midagi.

Ei plekkigi jalgadest siledaks lihvitud kodulävel. Ainult sihitu silmavaade, mis nüüdki veel teinekord selja tagant ligi hiilib ja hämaraskõndija tee hetkeks heledaks lööb. Nagu oleks latern jalutaja turja kohale tõstetud.

Ainult vaade. Aga sellest ei sünni kellelegi kurja. Ei õiget ehmatustki."

"Huh!" pihtisin tagasiteel Antsule, kes oli end ka Maareti järi peale juttu kuulama jätnud. "Kas või karda!"

"Tead, mis?" mõtiskles Ants. "See lugu pole sugugi nii vana, nagu Maaret kinnitab. Ja olen seda hoopis teises võtmes kuulnud. Et Varta siis mitte veel nõid polnud, kui võõraga võitluse kaotas. Et ta alles sestpeale laupäevaöödel ristmikul redutas ja ei hukutanud, vaid ootas. Ja et... Kas sina juhtud teadma, mis Maareti teiseks nimeks on?"

Antol

2011-04-28T20:08:00.000-07:00

Tema majake losutas Läänekopli nurgas metsatuka varjus. Nii peidus, et silm haaras elamist alles siis, kui juba jalgupidi Antoli õuel seisid. Kummaline, kui lähedal see tegelikult asus, üle karjamaa ja kuivenduskraavi põigates. Õiget teed Antolini tulnuks tallata mitme künka ja käänaku jagu.

Tara Antoli elamisel ümber ei olnud. Nõnda ka väravat, mida võõra eest tabastada. Antoli talvise toasoleku teadsid ära sellest, et ust oli tagantpoolt tool toetamas. Et lahti ei vajuks. Välja minnes viskas mees samal põhjusel jämedast traadist haakkonksu piidarõngasse. Suvel tuiutas uks aga enamasti omatahtsi.

See ei tähendanud, et Antolile sai kergesti külla minna. Tema silmad olid lukus, suu tumm ja kõrvad maailmale suletud, ehkki ka õrnem heli tervise poolest neisse teed leidnuks. Kelle eest Antol oma hinge varjas? Tundus, et kõige enam iseenda.

Antol oli vana. Senikaua, kui mina mäletan. Kuuldavasti sai ta vanaks juba üsna noores eas ja seda vaid osalt oma süü läbi. Nii võib juhtuda, kui elu poetab teele rasked valikud ja valed otsused.

Väga harva astus Antol külapoest läbi. Ei vahtinud niisama ringi, sest tema vähepruugitud pilk tajus korraga kõike. Ta astus leti ette, küsis vaid hädavajalikku ega öelnud ühtegi üleliigset sõna. Mehe hääl oli raske ja kidaline, nii et see kõigepealt rääkija suult põrandale rantsatas ja sealt end kuulaja ihu mööda üles haakis.

Midagi suurt, sünget ja valusat jäi tema minekutest maha.

Mida sellist oli Antol teinud, et see teda veel aastakümnete järel nõnda vaevas? Keegi ei teadnud.

Kord, kevadise üleujutuse ajal, olime naabrilastega kopli taga kraavikurvis maadeavastajaid mängimas. Või meid sinna lubati, eks me ikka vargsi ja keeluvastaselt, sest suur vesi nii vägevasti ahvatles.

Ukerdasime koorma all katkevatel kopratammidel ja kõõlusime painduvate pajutüvede küljes. Ei saanud arugi, kuidas mänguga Antoli aknatagusesse sattusime.

Avastamishoos jäi märkamata, et naabripere pesamuna, napilt kolmene Koort, teistest maha unus mängima. Sel pilgul, kui kohest sumatust aimasime, olime liig kaugel, et õigeks ajaks jõuda. Aga Antol oli lähedal. Antoli tugev kogu kummardus voolu kohale ja haaras Koorti õblukese keha oma laiade kühmuliste kämmalde vahele enne, kui põngerjas veepinda puutus.

Jooksime rüsinal Antoli juurde, kätteteenitud karistuse järele. Ehmatusehell Koort klammerdus Antoli kaela ümber ega andnud mehele hingamiseks ruumi. Ka Antol näis jahmunud, aga tema heitumus paistis suurem poisikese uppumishirmust.

Kujuta ette isakaru, kes udusulis linnupoegi puu otsa tagasi aitab. Nii talutas Antol meid üle purde.

"Koju!" ütles ta siis. Aga seekord ei tümisenud sõnaraskus langeva puuna kraavikaldasse, et sealt meie mantli- ja jopehõlmupidi üles ronida. Antoli hääl murdus kuhugi nende suurte pisarate vahele, mida ta oma korraksavanenud silmadesse sulgeda ei suutnud.

Puukulgur ja Kuuraiuja

2011-04-18T12:45:00.000-07:00

Kuu kasvab ja kahaneb. Kasvatavad teda inimeste lootused ja igatsused. Kahandab aga Kuuraiuja. Ta lööb öösiti kuu küljest õhukesi heledaid laaste - kaarjaid laevukesi, mis kõrgeks kerkinud ootused maa peale tagasi õõtsutavad.

Unistusi on palju. Kuuraiujat ainult üks.

Õnneks ei küünita igatsusedki ise kuuni. Need kannab sinna Puukulgur - pisike mustaogaline ja ruugetäpiline rühkija.

Sa seda meie võrata mändi tead? Seal nad elavadki. Sõbralikus üksmeeles. Kuuraiuja annab Puukulgurile aega soove üles vedada ja Puukulgur laseb Kuuraiujal laastulaevukesi tahuda.

---

Eeda igatses last, aga last Eedale ei antud. Eeda ei saanud aru, milles ta süü on.

Eeda oli olnud maailma vastu mõistev ja malbe. Eeda kodu oli korras ja hing valmis. Polnud Eeda lapse jaoks ehk piisavalt ilus, tark või rikas? Ometi leidus temast ilutumaid, rumalamaid ja vaesemaid. Nemad said.

Eeda tuli puu juurde. Toetas oma oimukohad tüve vastu ja ahastas:

Andke mulle lapsuke. Mul on tema jaoks nii palju armastust üle!

Puukulgur toimetas igatsuse üles. Kuu paistis selle maa peale alla. Aga Eeda üsk ei hakanud tuksuma.

"Võta kass!" soovitas naabri-Reti.

Eeda võttis kaks. Võttis koera ja küülikud, kalad ja merisea. Aga SEE armastus jäi ikka üle ja Eeda õhenes õnnetuks ega õitsenud enam.

Puukulgur kutsus Eeda männi mademele.

Kuuraiuja võttis kirve, et Eeda lootused alla tuua. Vaevalt oli valmis tahutud hõbedane lootsik, kui selle avastas üks tilluke, tahtevastaselt taevasse saadetud hing, kes tundis, et Eeda on emana parim ja õigeim.

Harva küll, aga mõnikord juhtub imesid.

---

Vaik oli suur ja soovija mees. Üsna kohe, kui ta Leiet nägi, hakkas ta teda endale tahtma. Mehe soov jõudis kuuni. Kuu kasvatas end igatsuse jagu ja naeratas malbelt läkituse Leiele edasi. Leie kohmetus. Leie ellu Vaik ei mahtunud. Seepäras ei saatnud ta omalt poolt ka sõnumeid üles.

Kuu naeratusest sai Vaik julgust juurde. Mis sellest, et vaid tema enda tahe kuud kosutas.

Kui siis Leie jälle silmad kuu poole kergitas, puhkes neisse kohkumus.

Nii suur, tume ja tuhm, et Leie vaevu võrata puu juurde teed nägi.

Vaik oli otsmiku just tüve vastu surunud, et Puukulgur teate paremini pardale saaks.

Nüüd toetas Leiegi lauba tüvele.

"Ära saada seda unistust üles, Vaik!" anus ta.

"Oled minuga tulemas?" võidutses Vaik.

"Sa oled ilus," tunnustas Leie ja mõtles seda päris tõsiselt. "Oled tark ja andekas, hooliv ja ... julge, et nii ausad sõnumid kuule paista saatsid. Aga. Mul on ainult üks süda," ütles Leie. "See on juba kellegi kodu. Sinu jaoks pole seal ruumi."

"Mulle piisab ka killukesest," lubas Vaik.

"Ei," teadis Leie. "Sa tahad kõike."

"Aga kui ma ootan?"

"Siis ootad Sa ilmaaegu."

Puukulgur niheles Leie ja Vaigu oimude lähedal. Kumma sooviga teele asuda?

Siis märkas ta, kuidas Vaigu pea norgub. Et Vaik tõepoolest Leiest hoolib. Niipalju, et suudab tolle soovi täita. Et Vaigul on paha ja piinlik.

Seda märkas ka Kuuraiuja. Märkas ja tahus Vaigule õhukese hõbedase laastu, millega oma soovid pehmelt maa peale tagasi tuua.

---

"Mida sina tahad?" imestas Puukulgur, kui otsaesise krobelise koore vastu surusin. Minul ja kuul on ju oma otsetee.

"Ei erilist. Pea valutab."

"Kas tassin kurtmise kuule?"

"Pole vaja. Tallad ehk ise korraks meelekohtadel? Ja kui oskad, hõika, et kuuraiuja nii reipalt ei rahmiks."

Puukulguri pisikesed päkad pehmendasid pisteid.

"Kuidas teil endil siin?" uudishimutsesin, kui tuikamine järele andis.

"Tegemist jagub. Kui aga taldadel poleks nii terav ja pidev üles-alla ukerdamine pead uimaseks ei ajaks."

"Tahad, tule natukeseks mu kampsuni pehme hõlma sisse puhkama?" kutsusin.

"Kas Kuuraiuja ka tohib?" nuias Puukulgur.

"Loomulikult!" muhelesin. "Ainult kirves las läikida seni männi kõrval kulus. Muidu lõikab veel kogemata rõiva ligi lõnga katki."

Kohutaja Koonard

2011-04-16T21:51:00.000-07:00

Ringihulkuja olin küll, aga valdavalt ikka valgel ajal. Eks selles oli vanamemmel ka süüd, kes pelutas: "Mine aga mine pimeda kätte! Koonard korjab su endale!"

Juba selles nimes seisis mingi ähvardus sees ja eks ma katsusin sõnakuulelik olla kah.

Mingis vanuses tekib teiste tarkuse vastu tugev umbusk. Üleüldse tahaks maailmast iseoma kogemuste varal aimu saada. Nii hakkas mindki ühtäkki huvitama, et milline see Koonard on, keda ta kimbutab ja kuhu kutsub. Ja et kas teda ikka ongi.

Vanamemme polnud enam valvamas.

Esimestel kordadel ei juhtunud midagi. Tegelikult sai vist kuude kaupa konnatud: täiskuuga ja kuuvalgeta, ehavidevikus, aohämaras ja keset keskööpimedat. Või noh, eks juhtus ikka: kord kukkusid tähed, kord vehklesid virmalised. Kord tuterdas siilipere saapanina eest läbi, kord toimetas kobras otse silmade all... Pimeelu oli kõik puha pealtnägemata ja hiiglama huvitav!

Unustasin äragi, et Koonardi kiikamiseks end õue sai aetud.

Siis ta tuli.

Ma ei näinud midagi, ei kuulnud midagi, aga taipasin kohe, et tema. Üsna inimese kõnnikiiruses lähenes ta. Imelik pelg haaras ihu ja halvas jalad paigale. Hirm võimendus läheneja iga sammuga, selle jõud pitsitas ja surus, tundsin lausa luid ragisevat. Siis seisatas Koonard mu seljataguses. Lasin end korraks lõdvaks, nagu vanamemm oli kunagi õpetanud, et enne, kui vaenlane oma üleolekujoovastusest toibub, tahe koondada ja talle näoga vastu seista. See õpetus polnud küll Koonardiga kohtumise abiks antud, aga paremat ei tulnud pähe. (Või mine tea -vanamemme tarkused olid tihti taiplikumad, kui ma neid õppides aimata oskasin.)

Koonard polnud arvanud, et ta pilgu taban. Lugesin sealt välja võidurõõmu, aga igasugune rõõm (ka see) on kurjatajale nõrk koht. Koonard oli kiitsakas, peaaegu kehatu, vaevalt minu pikkune, vimmas ja viledas vammuses, pead katva läkiläki kõrvalapatsid haarasid abitult õhku.

Võib-olla oleksin veel minema pääsenud. Kui oleksin kohe lahkunud. Ent Koonardi ehmumisest eblakana kilkasin kerglaselt: "Koonard, mis sa kollitad!"

Koonard kogus end kohe. Nüüd juba teades, mida pilgu sisse pista, salvas ta sihikindlalt tuldnõelavate silmadega ja kiristas hammaste vahelt:

"Kus tee lahutab, liidab,

aja jalgadelt niidab?

Ühe org teise küngas,

ihu sees võrgukangas?

Kus on ilusal kate,

inetus silmapete?

Võõrad kust peletatakse,

omad viiakse vette?

Omad, kes segamini

seisuselt on ja soolt.

See, kes võitleb su vastu,

ühtlasi sõdib su poolt.

Mõtle!"

Siis sidus mul suu minu enda väljaöeldud sõnadega kinni, korjas mu käevangu ja hakkas liikuma.

Iga astutud sammuga tundsin, kuidas elujõud ära niriseb ja Koonard sellest kui väge juurde võidaks. Kimbutaja küür kerkis, mütsilapatsid tõusid ikka kõrgemale pealae kohale ja võtsid võhkade kuju, lotendav ihukate liibus ikka ladusamalt koheneva keha ümber.

Koigerdasime kõik küla teed läbi, ka kitsamad rajad. Lõpuks võis see paista, nagu lohistaks toekas teekäija tühja kotti kannul.

Koonard ei korranud öeldut enam, aga sõnad siuglesid soontesse ega andnud armu.

"Mõtle!"

Mida minult nõutakse? On see mõistatus, segane sonimine või loitsusõnad, mis tahet tagasi hoiavad? Pean ma vastama? Mida?

Tee lahutab ja liidab? Aeg? Mis sellega on? Org on küngas ja kangas on keha sees? Inetus on varjatud ilus? Sõda, vesi... Midagi ei taipa! Ja ei jaksagi taibata. Ei taha jaksata.

Viimaks taiusime tundmatu väravani, mis minu ja millegi lõpliku vahel seisis. Koonard silmitses mind põlglikult ja pilklikult, otse kui osatades kohtumisel lendu lastud kerglaste sõnade eest.

Ühe tõmbega eemaldas ta mu suult sideme.

"Üks sõna!" müristas ta nagu surmamõistja, kes sul korraks veel elulootusesse uskuda laseb.

"Kus tee lahutab, liidab,

aja jalgadelt niidab?

Ühe org teise küngas,

ihu sees võrgukangas?

Kus on ilusal kate,

inetus silmapete?

Võõrad kust peletatakse,

omad viiakse vette?

Omad, kes segamini

seisuselt on ja soolt.

See, kes võitleb su vastu,

ühtlasi sõdib su poolt..." trummeldas veres. Üks sõna? See võib olla mis iganes!

Koonardi käsi haaras väravarõngast.

"Kus tee lahutab, liidab,

aja jalgadelt niidab?

Ühe org teise..."

"Lehtmetsa!" karjatasin enne, kui mõistatuse õieti lõpuni suutsin mõelda.

Koonardit raputas hämmingu- ja pettumusevärin. Sealsamas kahanes ta tagasi oma lotendavasse kuube ja laperdavate kõrvadega läkiläkisse, praotas väravat ehk vaksakese võrra ja puges sealt lahedasti läbi. Enne aga viskas silmavaate etteheitvalt kusagile üle mu õla ja kiunatas:

"See ei ole aus!"

Siis kadus Koonard ja haihtus väravakoht. Seisin keset metsatihnikut, teadmata, millises suunas minema peab.

Nii palju vitsu pole mind iial - ei enne ega hiljem - nüpeldanud. Võtsin häbenedes karistuse vastu. Küla oli mind päästnud. Kes teab, mis hinnaga. Või kes täpselt.

Miks? Kas vanamemme mälestuseks või usuti ikka veel miskipärast minusse?

Alles hommikuaos jõudsin küla tähtsamale teeristile (kus tee lahutab ja liidab). Sinna, kustkaudu meie möödanikku saame ja kust möödanik meile käib (...aeg jalust niidetakse). Elvin libistas end parajasti lähimasse maanteetruupi, sisenemaks oma käigustikku (võrku ihu sees) - ilma, mis alt vaadates teistpidi kumerdub ja orud küngasteks voolib.

Omad-viiakse-vette järve asemel hõljus tühi tihe udu, sest aeg polnud õige. Põllud-kraavid pakkusid võõrastele vaatamiseks oma ilutumat palet, hoides ilu siitmaiste tarvitada.

Istusin keset ristmikku maha ja ulgusin kogu südamest. Häbi ja hirmu ja mille kõige pärst veel. Äkki toetas keegi oma selja minu oma vastu. Olin liigutamiseks liiga lötsis.

See oli Koonard. Teadsin seda, kuigi seekord oli tunne esimese kohtumise omast hoopis erinev.

"Tõin su tunnistuse ära," lükkas ta õhukese kirjalehe mulle parema käe pihu alla.

"Kus ma sellist hoian, et ära ei kao, " neelatasin mõtte koos nuuksega alla, sest tundsin kohe, kuidas leht pihu järgi paindus ja naha sisse kasvas. Parem peopesa oli äkitselt vasakust märksa siledam.

Nojah. Vasakusse peopessa oli Elvin kord oma käikudekaardi joonistanud. Kui ma ikka lootusetult eksima hakkasin. Paremas seisid nüüd Koonardi rajad. Panin peod kokku - üsna kohakuti. Ühest kohast käis üle pisike punane kriipsukonks (nüüdseks juba hele ja armistunud), nagu oleks keegi poolvägisi käejooni juurde teinud. See oli tühjanurgast äratalutamise märk. Mõistatuse äraarvamise mälestus. Veel on all vasakul Koonardi kolm kinnitusristi ja tempel.

Mind enam Koonard ei kiusa. Haarab küll alati kohtudes käe pihku (küllap kontrollib, kas lubatäht ühes). Omasid hoiatan, võõraid mitte väga. Eks igaühel meist ole elamiseks mingi põhjus. Nii ka Koonardil.

Käsi südamel!

2011-04-13T10:47:00.000-07:00

Sellest ei olegi väga palju aega möödas, kui Lehtmetsas, Liivasamblal, õuetee ääres mändide all piimapukk seisis. Paar korda kippusid teeristilt mannergud koos piimaga ära kaduma ja siis lubas piimamees lahkelt, et tal pole mingi vaev otse hoovist läbi sõita. Tee ju hea.

Majas elas toona üks jutupaunikust külamees, kes armastas hea ilmaga puki peal istumas käia, naisterahvaste ümber miilustada ja neile loralugusid puhuda, alati oma jutu kinnituseks vandudes: "Käsi südamel, tõsi kõik!"

Nende sõnadega vajutas ta pühalikult käe rinnale, aga muidugi mitte enda omale.

Aga ena nalja! Nendes sõnades oli justkui võluvägi sees. Kelle südame kohale mees käe surus, selle rind kõrgemale kerkis. Naised käisid ikka vähemalt korra-paar aastas juttusid kuulamas ja rindu kohendamas.

Oleks tollal säänseid võistlusi peetud kui praegu, oleks esikohad kõik meie küla naiste käes olnud. Nii püstisi büste mujal küll silma ei jäänud.

Majarahvas märkas peagi, et mehe jutt mitte ainult naiseihu ei mõjuta. Puu, kuhu vastu jutupuhuja pukil istudes selga toetas, hakkas tasapisi nõjatuja kombeid üle võtma. Selle vahega, et oksalaiutaja haardeulatusse jäid vaid kõrvalkasvajad. Aga neid krabas siis seda suurema himuga.

Siis kolis jutupuhuja majast minema. Naised kurvastasid küll, aga eks õppisid tasapisi vähemaga läbi ajama.

Kuni ükskord täitsa kogemata nii sündis, et üks juhuslik teekäija Liivasamblale sattus. Oli lötsis ja nätsus, toetas selja vastu pedakat, mille alt piimapukk ammuilma minema putkanud, ja üritas majarahvale selgeks teha, et poole päevaga Kehra äärsest Lehtmetsast meie Lehtmetsa kõndis ja et karu teda tükk aega taga ajas. Majarahvas ei tahtnud uskuda. Kahtlaselt palju ikka kilomeetreid vahet. Karud meil ka sellised laisavõitu. Pigem jalutavad kui jooksevad.

"Käsi südamel, tõsi kõik!" kinnitas mees ja tuttavaid sõnu kuuldes kiskus üks majaemandaist võõra peo oma südame peale. Ja vaata nalja! Mõjuski! Mitte küll sedapalju kui endise loralõua ajal, aga abiks ikka.

Naised hakkasid proovima: igaüks ajas oma kaasa õuele, kamandas sel selja vastu mändi ja käskis mingit petujuttu pajatada. Ja kinnitada: "Käsi südamel! Tõsi kõik!"

Katsed näitasid, et mida ennekuulmatum jutt ja usutavam jutustaja, seda parem tulemus on.

Aga kõige etemat abi annab ikka see, kui kunagine naabrimees ise meie kanti satub.

Mii

2011-04-10T18:14:00.000-07:00

Miks majahaldjad olemas on?

Mii polnud sellest ehk õiget moodi aru saanud, aga ega niisuguseid koolitusi kusagil korraldata kah. Vähemalt Mii polnud neist midagi kuulnud.

Miks mõnes majas on haldjaks kõhetu muldvana mehike, mõnes vallatu poisiohtu haldjahakatis? Mõnd haldjat on paljude perede peale üks ja teisal jälle mahub valvajahingi ühte elamisse mitu.

Mii ei olnud noor ega vana. Vähemalt mitte haldjate ajaarvamises. Ta elas maja vaiksemas nurgakeses, tikkis nähtamatute sõrmedega oma läbipaistvaile põlledele peremärke ja tegi töid, mida iseenda jaoks oluliseks oli mõelnud ning õigeks pidas: tõmbas nõela vaibast, kui perenaine sellele peale pidi astuma, hoidis noasahtli suletult, kui pisike perepoeg üksipäini kööki avastas; sikutas pliidisiibri irvakile, kui pererahva kärsitus selle liiga kiiresti koomale lükkas; tõstis tooli eest, kui unine peretütar ööpimedas ämbri juurde jooma jalutas... Selliseid suuremaid ja väiksemaid asju korraldas Mii. Nii, kuidas parasjagu vajalikuks osutus.

"Sinu asi pole see, mis majast väljaspool sünnib!" turtsatas kord äraviija-haldjas Ärk, kui paha aimanud Mii pereisale põllu peale järele silkas ja tolle koorma alla jäämise eest ära, vankripära taha tõukas.

Otse kui õpetuseks kukkus peretütar samal ajal ülakorrusele viiva trepi viimase astme peal põlve nii hullusti puruks, et seda tuli õmblema minna.

"Aga mida tähtsamaks pidada?" arutles Mii tookord endamisi ega tahtnud turtsujaga nõustuda.

Peremehega oligi Miil kõige enam muret. Õnnetused nagu otsinuks teda. Kord andsid lakalauad peremehe raskuse all järele, kord pidi mees korstent korrastades alla pudenema, siis jälle räntsatas vana väravavaher just selle koha peale, kus pereisa enese seisma sättis. Mii püüdis ja hoidis, lükkas ja sikutas. Ikka nii, et võimalikult vähe viga saadaks.

Pärast seda, kui sahvririiulid nii äkitselt kokku varisesid, et Mii vildakama nurga alla midagi nihutada ei jõudnud vaid ise alumist planguotsa hoidis, muutus peremees pisut imelikuks. Ta oli astjast just lihatükki lõikamas ja oleks pidanud õigupoolest peadpidi riiulilaua ja astja vahele kiilutud saama. Nüüd nägi mees hoopis, kuidas laualõpp lihtsalt õhku takerdus ja seni paigal seisis, kuni ta end eemale tõmmata märkas.

Samal õhtul lasi pereisa keeva veega kruusil käest kukkuda. Mii hoidis pihke ees ja juhtis kuuma veesahmaka kõrvale. Mees jäi mõtlikuks. Üritas lambijuhtme katkise koha näppude vahele võtta. Mii astus pistiku seinast välja. Mees katsus käe esikuakna klaasist läbi lüüa. Mii püüdis rusika kardinaga kinni...

Nii sai peremees Mii olemasolust aimu ja Mii taipas, mida peremees teab. Oleks pidanud kiuslikku ettevaatamatuste eest karistama. Avastatut peita püüdma. Aga Miil ei olnud selleks himu.

Ikka sagedamini jäid nad hilistel õhtutundidel üles oma osavusmänge mängima: Mees laskis pussnoa peost, Mii haaras enne jalgatungimist väitsapidemest. Mees lubas vinna tõmmatud hiirelõksul kinni laksatada, Mii hoidis lõksuhambaid lahti, ei lasknud mehel sõrmedele viga teha.

Mitte karmimaks vaid õrnemaks muutusid mehe mängud: veeretas keetmata muna üle lauaplaadi lippama ja muheles, kui see napilt servaveerekesel pidama jäi; ehitas kaardimajakesi ja naeratas, kui kerge tuuleõhk paigastnihkuva kaardilehekese õigeks lükkas. Mii tundis küll, et nii pole õige, aga kiusatus sai aina sagedamini temast võitu.

Ühel õhtul, kui mees nii sättis, et peenike portselanvidin riiulist maha pidanuks pudenema ja Mii seda kohendama tõttas, haarasid peremehe tugevad käed tema läbipaistvatest randmetest kinni. Võib-olla oleks Mii jõudnud eemale põigata. Aga ei põiganud.

"Mis su nimi on?" sosistas mees. Hoopis teistmoodi hääl oli tal täna. Nõudlik ja... soe.

"Mii!" habises Mii vastuseks. Pererahvaga rääkimine on midagi täiesti lubamatut, tundis ta, kuigi selle eest keegi kunagi hoiatanud polnud. See teadmine on igasse majahaldjasse sisse sündinud ja nüüd seisis Mii siin, käed peremehe pihkudes, ja rääkis oma sünnitarkuse vastu.

"Mii, miks sa mind hoiad?" nõudis mees edasi.

"Mina pean. Aga miks sina mind hoiad?" pigem hingas kui ütles Mii.

Ühtäkki seisis perenaine uksel. Korraga oli ukselävi perenaisele kõrgem kui harilikult. Naine takerdus särgisabasse ja sadas silmili köögi kivipõrandale.

Mii rebis käsi peremehe pihkudest. Mii pidanuks jõudma, aga ei jõudnud. Ärk kummardus enne, silitas perenaise punaseks puhkenud pead ja valvas, et noorik minekuteeotsa ülesleidmisel üksi ei oleks.

"Mine ära, Mii!" oli kõik, mida peremees öelda oskas.

Ja Mii läks. Ei oleks temast hoolsamat õnnetustest hoidjat olnud, aga ta teadis isegi, et sellesse majja enam sugugi jääda ei või.

Kui pesamuna nüüd sõrmed sahtli vahele jättis, polnud kedagi vahele astumas. Kui peremees kirvega pöialt sihtis, langes tera juhatatud suunas. Naabermaja Oori oli liiga vana ja vaevatud, et ühtepuhku kahe elamise vahet traavida.

Kuhu Mii läks?

Mii oleks ihanud Ärki paluda, et andku too perenaine temale hoida. Aga ega Ärk poleks andnud ja vaevalt perenaine isegi teda tahtnuks.

Mii peitis end ühe vana musta klaveri sisse. Ei sekkunud millessegi. Kui klaveri korpuse esitahvel eest kukkus, siis kinni ei hoidnud. Kui haamrike viltu vajus, siis õigeks ei lükanud.

Ma ei ole meelega häälestajat kutsunud. Iga kord, kui keegi mu tüdrukutest jalad hingeldavatele pedaalidele toetab ja sõrmedel üle luitunud klahvide joosta lubab, laseme Miil end kuhjunud kurbusest tühjaks nutta.

Imelik hõikaja

2011-04-08T12:37:00.000-07:00

Oli sellise aprillialguse õhtupoolik, kus põldudel veel lund rohkem kui lumetust, kraavid vett täis ja kahelt poolt järsuservaliste hangekaljudega piiratud. Lume lahkumistõrksus lisas loojanguajale valgust, sombune ilm oli talvejäänuseid sulatanud päikest näitamata.

Kilde läks koju. Villase pearäti sabad lehvisid kõnnituules, puhutuule oli videvik juba varakult puhkama pannud. Kilde mõõtis pikkade sammudega käänulist metsavaheteed, käed käigule hoogu andmas. Harva, kui nii sai astuda, et midagi tassida ei tulnud.

"Aaeh!" kostus korraga rajast kaugemalt, jääsupis jalavanne võtvate pajukimpude ja leparitvade poolt. Kilde kuulatas teraselt ja lisas sammu. Metsaalune mustas märga ja pimedust. Öö tulemas - mets eksitajaid täis.

"Ajeeh!" kõlas nii selgelt, haledalt ja nõudlikult, et Kilde arvas juba tuttavate hääli tabavat, aga sai end tagasi ning teel hoitud.

Kodutulede valges ja ahjusoojas ununesid nii õhtune retk kui hõikuja.

Aga mets ei jätnud jonni. Korraldas nii, et Kildel ka järgmisel õhtul vajalik oli sealt läbi jalutada. Ja jälle lasi ta Kildel hõikumist kuulda.

"Aaaeh! Ajeeeh!"

Kilde süda sai raskeks. Tuletas meelde kõik, mis metsalibade, mummide ja tumevaimude kohta teadis. Aga kui ei eksitatagi tühja? Kui keegi tõepoolest abi vajab?

Kilde sikutas seelikusabad kõrgemale ja sumpas sinnapoole, kust hädahüüdeid kostus.

Pajude ja leppade vahelt läbi, üle põndaku, kus tugevamaid kuuski ja mände kasvas, uuesti märja peal, leppade, kaskede ja toomingate vahel, aietas heledais riietes võõras naine. Kuigi kummaliselt kägaras, võis märgata ta keha silmatorkavat siredust ja kasvukõrgust. Naise turja rutjus vana ja kuivanud männi väsimusemurtud ladvahark, naise pikad põimimata juuksed olid takerdunud oksarisusse, nii et ta sugugi pead liigutada ei võinud.

Kilde nobedad sõrmed kergitasid surupuu seljalt ja harutasid kiharad oksakimpude küljest priiks. Võõras naine sirutas end sirgeks ja alles nüüd sai Kilde aimu, kui pikk too päriselt on: kui lahtinokitud juukseripe jäi Kilde pilgukõrgusele, siis laka-algus kerkis üles pikemate puulatvade ligi.

"Miks sa eile ei tulnud? Ma hüüdsin ju siis ka!" usutles võõras noorik tänamise asemel.

"Ei julenud!" eelistas Kilde ausat vastust.

"Kuidas sa siis täna julgesid?" kiusas aidatu.

"Kartsin hulleminigi. Kardan praegugi."

"Mida?" imestas hõikuja-naine.

"Sind või. Sa nii teistmoodi."

"Et pikk?"

"Et pikk."

Naine jäi vait ja Kildegi ei kippunud kõnelema. Miski sundis lahkuma, miski pidas paigal.

"Mis sa abi eest tahad?" nõudis võõras.

"Ei... ega ma..." kohmetus Kilde, et teine tema tammumist selliselt tõlgendas.

"Iga töö peab tasutud saama. Hea - heaga, halb - halvaga. Kui palka ei võta, pane puu tagasi!" käskis pikk noorik.

Kilde silmitses naist nõutult. Peab ta teise käest tõesti midagi tahtma? Aga tollel pole ju midagi! Peale pika kasvu ja lopsakate juuste. Juuksed - selliseid tahaks endale küll (Kildet polnud kiharatega õnnistatud - hõredavõitu ja helbeis). Ei, mitte kõiki! See oleks teistpidi liiast. Aga juukseid ei saa ju ometi küsida!

"Ulata oma mannerg!" kamandas pikasalguline.

Kilde ärkas tardumusest. Mannerg? Ahjaa. Täna polnud käed käies vabalt rippunud. Paaritoobine vinku, mis minnes täis oli olnud, sai koju suundudes tühjana näppu nopitud. Kilde andis nõu naisele. Naine nööritas kaeluseaugu avaramaks, tõmbas valge riide seest rinna välja ja sõõrutas mannergu servani täis. Pistis ihusooja piimanõu sangapidi Kildele pihku ja andis viipega märku, et tollel aeg on minema hakata.

Jalad astusid, aga Kilde mõte oli mujal. Käed tõrkusid võõra nooriku rinnapiima tassimast, aga kandamit maha jätma ka ei nõustunud.

Kodus tõstis Kilde mannergul tekli pealt. Oodatud piimavalguse asemel nägi ta selget vett vinku seest vastu läikimas. Võttis südame rindu ja katsus keelega - tundis kasemahla maitse ära.

Öö magatud ja juhtunu üle aru peetud, otsis Kilde päevavalges oma õhtused jäljed üles. Ega see lihtne olnud: õhusoe oli vahepeal tõhusasti metsaalust sulatanud. Pajudealune vesi tahtis saapasäärtest sisse ronida ja põndakupealsel hakkas oksarägu sammudesse kinni. Aga kohale Kilde jõudis ja silm kinnitas seda, mida süda juba isegi aimas: madalamate lepavibude, kasevibalike ja toomingatutsude vahel, männikuivaka murdunud ladva kõrval, kõrgus nõtke kõiv, mille tihe kahar võrasoeng selle kevade esimesi pungi paisutas ja lõunast saabunud lõõritajatele esinemispaikasid pakkus.

Kilde naeratas ja lahkus. Koju. Kingituse juurde. Kiikas teklialust ja tuletas tookordseid tahtmisi meelde. Jõi janutäie. Teisegi. Kastis pead ja palet.

Ja tead. Nii ilusaid juukseid, kui Kilde sestpeale kannab, pole siinkandis ühelgi.

Üks õhtu

2011-04-05T12:07:00.000-07:00

Sellel aprillialguse õhtul oli õhk varakevadest nii tulvil, et vaevu ninasõõrmetest sisse mahtus. Sulatustöödest väsinud päike lebas laiade laikudena küngastel ning kraavivagudes, mille vee tuulevaikus siledaks vajutas. Lauluks lahtiköhimata hääl tõstis lõokesed vaevalt põlvekõrgusele, kured huikasid taasleitud kodudele kohmetuid tervitusi, musträstad hüplesid lumevabadel kuluplatsidel, ilma et oleksid oma kuriseval vilel üldse kõlada lasknud. Ainus, kelle kutsehüüd kiledalt kõrva lõikas, oli saag külataguses padrikus. Hõikas ja surus noka järgmise puu tüvesse.

"Miks sa nii teed?" veritsesid lepad, nutsid kased ja venitasid kuused oma kahvatukuldseid vaigupisaraid.

"Mis nüüd mina! Peremees sunnib!" vabandas saag. "Poleks ta mind tublisti toitnud ja trossist käima tõmmanud, oleksin kuuri all edasi tukkunud."

"Miks sa nii teed?" hurjutasid puud peremeest.

"Mis nüüd mina! Külm sunnib! Poleks ta nii pikalt piinanud, oleks mullusestki varust välja tulnud."

Külm oli kõhetu, sorgus ja soojavõetud, talvisest kurjusest ja toorusest vaid riismed järel. Kevadisel külmal rõhusid talvised teod hinge. Rõhusid nii, et külm lahkus. Langevate puude poole vaatamata. Sae laulu kuulamata.

Tegelikult polnud süüdi ju temagi. Ilm on kord lihtsalt nii seatud. Nii, et aeg tülitab talve. Talv õrritab külma. Külm kihutab mehe metsa. Mees kiusab sae käima. Saag hammustab puu-siredikke säärest.

Teises küla otsas kasvas hõreda võraga elektripost. Tema vastu nõjatus teeline. Maha ei istunud, sest istumiseks polnud maa veel küps.

"Hea, et ma pole metsapuu," ohkas post.

"Hea, et ma pole talv," mõtles inimene. "Hea, et selleni on veel nii palju aega."

Kuu loomine

2011-03-21T21:36:00.001-07:00

Kukevere küla servas seisis Vulbi talukoht. Seisab nüüdki veel - kes teda sealt ikka liigutanud on! Ainult aeg ladus kunagise pliidi kivid hunnikusse, lihvis pealt ümaramaks ja istutas kuused otsa.

Et keegi komistades viga ei saaks. Sirelid kasvatasid endid maja ümber ja asemele, õunapuud unustasid õitsemise... ja ega siis viljugi enam tulnud. Sead tallasid põõsastealuse kavalaid käikusid täis. Või miks nad poleks pidanud? Jahimeestel oli kombeks oma lemmikutele sinna kinnikasvamata metsalagendikule kartulit ja vilja kanda.

Kord juhtus kibe talv tulema. Lund palju ja külma palju. Nii palju poldud nähtudki!

Jahimeestel oli nüüd eriline hool kärssninasid nuumata. Ja sead sattusid sagedamini söödaplatsile. Trampisid teeradasid rohkem sirelite peale kui alla, sest kõrged hanged olid põõsanutsakud siruli surunud.

Ühel õhtul, kui röhkijate rügement jälle toidulaua ümber kogunes, oli imestamist hulga. Ei tavapärast kartulit ega muud põllukraami. Mustakssongitud mullaliual särasid värvid, mida siinkandis polnud talu eluajalgi nähtud: sidrunite erkkollane, banaanide määrdunud kuld, paprikate sügavpunane, apelsinide säravoranž...

Sead klõbistasid nõutult söömalaua ümber sõrgu. Maitsesid sidrunit. Hapu! Mekkisid banaani. Läila! Proovisid paprikat. Imelik!

Lõpuks taipas keegi sõraotsa apelsini koore alla ajada ja nihverdas mahlapallil kasuka maha. Nii kuidas oskas - mõnest kohast üsna üsna viljalihatumedaks, suur osa jäi vahekestavalgeks. Polnud ju kümmet küüneteravikuga näppu, nagu sinul või minul.

Kooris apelsini ära, aga harjumatu lõhn hakkas vastu. Kihvatas ja äsas kõlbmatuks-tunnistatud kerale kärsaga tuuletiivad külge. Lennutas nii kõrgele, et poleks ise ka uskunud.

Astus sõrakandjate seltskond sireliteed, kõigil kere hele ja söötjate peale hing täis. Mõnd nooremat näis puuvili isegi isutavat, aga see rapsati hambust. Tont teab, mis tõbe toob!

Taevasse-lennutatut tulid tähed piiluma. Alul argsi, siis päris avalikult. Apelsinil oli esiti alastuse pärast häbi, aga tunnustavad taevasilmad tegid ruttu julgeks. Üleval oli avarust. Pomerants paisutas end pisut, kuigi emapuud enam lutitamas polnud. Tähelepanu toitis. Imetlejaid jagus ülalt ja alt. Eks ma isegi unustan silmad peale, kui ta kõrgel maailma kohal oma täit ilu näitab.

Sa ei usu mu juttu? Tule, ma küsin sinu kuuldes jahimeestelt, kas nad on Vulbi välule puuvilju poetanud. Ikka kõhkled? Kuust pilte oled vaadanud?

http://www.flickr.com/photos/katnav/5541514695/in/faves-dflack/

Kaalepi kummitus

2011-03-11T22:56:00.000-08:00

Kaalepi selles suures majas, mis otsaga veski poole osutab, ollakse kummitusega kimpus.

Kolis üks pere kümne aasta eest korterisse, kuhu eelmine, natuke napsilembene peremees ära surnud. Suri ära, aga vanast harjumusest käis ikka naise rahakotist kord kuus koidulat näppamas.

Kas nüüd just selle pärast, aga naine müüs korteri maha ja kolis mujale. Mees järgi ei hakanud minema - uus pererahvas oli ka meeldiva olemisega.

Nii kippus edaspidi selle pere emal raha kotist kaduma. Alul arvas enese hajameelseks, siis hakkas pereliikmeid riidlema. Peitis palka pere nähes ja päris salaja. Abi ei ühti. Igal kuul sada krooni kaotsis.

Jõudis see jutt endise perenaise kõrvu. Too läks surnuaeda mehe kalmu peale ja kärkis kadunukesega: "Mis tükke sa teed! Oli meil omavahel, mis oli, aga jäta võõrad rahule."

Ei tea, millega ähvardas või mida lubas, aga sestpeale lõppenud rahavargused ära.

Seda pannakse ometi tähele, et keegi kehatu ikka kodus ringi kondab ja inimeste lähedust otsib. Jääd telekat vaatama või raamatut lugema ja tunned äkki selgesti, et su seljataguses seistakse. Keerad ringi - ei kedagi!

Ehk loodab, et kui ise võtta ei tohi, teinekord ikka heast südamest antakse?

Võiks ju andagi, aga rahavahetus oli vahepeal. Kas ta nende müntidega midagi teha oskab?

Kui täpselt teaks, millele need koidulad kulutati, võiks ju vahest asja enese kinkida. Sünnipäevaks või jõuludeks...

Kevadmuusikamuinasjutt

2011-03-10T13:20:00.000-08:00

Elas kord kuningas. Täiesti tavaline kuningas ja ega temast keegi midagi teakski, kui kogematase õnne läbi poleks ta maailma kõige uhkema hobuse omanikuks saanud. Uhke ratsu tegi ka kuninga uhkeks ja soetas imetlejaid ning kadestajaid.

Hobune elas kuldses tallis, jalutas kuninga hästivalvatud aias, tema lakk lehvis ja laudjas läikis ning muidu tavaline kuningas kogus kuulsust.

Aga ühel hommikul oli hobune kadunud. Kadunud aiast, mida valvasid kuninga kõige valvsamad vahimehed.

Tead, miks?

Sest kuningalinna oli külastanud maailma kõige osavam ja kõige röövijam röövel.

Kuningas oli jahmunud.

Kuningas oli kohkunud.

Kuningas oli täitsa endast väljas.

Kuningas lasi kuulutada, et see, kes hobuse üles leiab ja tagasi toob, saab endale kogu kuningliku varakambri kulla.

Ega see autasu kedagi eriti otsingutele innustanud. Kuningriik oli jõukas, kõigil raha isegi küll. Ja röövel oli liiga hirmus.

Ja veel. Kuningas magas ja kuninga vahimehed võisid tukkuma jääda, aga röövel ei uinunud iialgi.

Siis pakkus kuningas oma tütart sangarile naiseks.

Nüüd juba mõni huviline sigines.

Kust hobust otsida? Ega muid võimalusi polnudki, kui et röövel on suksu kuningriigi servas kõrguva kristallmäe taha peitnud. Aga kristallmägi oli nii kõrge ja järsk ja libe, et sellest üle keegi teine ei saanud. Üritasid vaprad rüütlid, mis nad üritasid, üle kahe sammu ometi mäest üles ei trüginud.

Selle kuningriigi kõige unustatumas nurgas elas üks vaene mees. Muidu oli kuningriik rikas, aga selle mehe hütt oli nii tilluke ja mees ise nii tagasihoidlik, et rikkus polnud osanud neid üles leida. Naist sel mehel ka ei olnud, nii et mõlemad kuninga autasud oleks justkui hästi sobinud, oleks aga mees ise osanud neist hoolida. Ent tema hoolis hoopis isesugustest asjadest: tuulevilinast ja vihmasabinast, orava hüppamisest ja sipelga sibamisest, päikeseharust ja pilve varjust. Nii et auhinna poolest oleks tal ehk minemata jäänud, aga hobuse pärast oli hirm. See röövel kippus kardetavasti kappajat kaikaga karistama.

Nii läks see vaene mees kristallmäe juurde, et hobune ära päästa.

Ega temagi saapatallad kidasemad olnud. Proovis sammukese. Nägi, et üles ei saa. Jäi mäeveerele mõtisklema.

Kotkas silmas seda pilvekõrgusest pealt.

Mehele meeldis pilv ja kotkas meeldis ka. Seepärast oli üsna loogiline, et kotkale ka mees meeldis. Lind laskus mehe ette ja küsis: "Mis mure sind vaevab, hea mees?"

Ja mees vastas: "Kuninga hobune tuleks sealt kristallmäe teiselt poolt ära päästa. Kui ta seal ikka on."

"On küll," teadis kotkas, sest ta oli ratsut ülevalt näinud.

"Aga mägi on libe. Ei luba ronida," jätkas mees.

"Ega küll," nõustus lind.

Aga kotkal on terav pilk ja veel teravam mõistus. Mis sa arvad, mis nõu ta mehele pakkus?

"Sind ma kanda ei jõua," arutles taevastriivija, "aga köiejuppi küll."

Ta lasi mehel nii pika köie tuua, mis maast mäe tipuni ulataks, võttis ühe otsa nokka ja vuhises sellega üles mäkke. Sidus köiesaba mäe mütsituti külge ja kutsus meest ronima.

Ronida oli raske, aga mitte võimatu. Jõudiski mees üles. Aga teisele poole oli mäesein veel järsem ja veel libedam.

Kotkas lendas uuesti alla, haaras teise köieotsa nokka ja kandis üle mäe. Nüüd võis mees turvalisemalt laskuda. Allaminek oli valus, aga mitte võimatu.

Jõudis mees mäe taha ja nägi - ongi hobune seal. Nägus, aga norgus, sest hirmus röövel natuke juba nüpeldaski.

Ning oh häda! Röövel oli ju ka seal. Saatis oma kurje pilke igasse ilmakaarde ja silma looja ei lasknud.

Kuidas sina magama jääd? Kas unelaul aitaks?

Mees arvas, et siin võiks aidata küll. Aga oh õnnetust. Mees ei pidanud üldse viisi. Ja hääl oli tal ka selline... kare ja kandiline. Sellisega juba röövlit ei uinuta.

Ent kevad tärkas ümberringi. Mees armastas kevadet ja oli üsna loomulik, et kevad armastas meest ka. Ja kevad hakkas laulma.

Märkad sa jääpurikaid räästa küljes? Kuidas nad laulavad? "Silp-silp, silp-silp..."

Näed sa lumikellukesi hangeaugus? Kuidas nemad laulavad? "Til-till, til-till..."

Aga puhkevate pungadega puuoksad? Silkav ojanire? Päikeselaik niiskel puukoorel?

Vaikselt-vaikselt laulsid nad röövlile. Ja tead, mis? Röövel jäigi magama.

Röövel magas ja mees istus hobuse selga. Aga oi-oi! Kuidas hobu köiega mäest üle vinnata?

Suksu ütles, et seda polegi tarvis. Et ta on ju maailma uhkeim hobune. Osavaim ka. Et ta suudab ise oma kuldsetel kapjadel üle kristallmäe kapata.

Hakkaski traavima. Aga jälle häda! Röövel oli traavli tervisele liiga teinud. Poolel tõusul andis tuhar tunda ja haigus tõi hobu mäe taha tagasi.

Röövel liigutas ärkamiseelses unes. Loodus laulis.

Ratsu andis hetkeks haigele kohale hõlpu ja sööstis siis seda varmamalt mäge vallutama. Katsus juba kabjaga peaaegu tipu ära, kui kintsudes kaikakibedus kõrvetas ja tuli tirinal alla tagasi.

Röövli ripsmed lõid võbisema. Loodus laulis, aga näha oli, et uni on untsus.

Hobu võttis kogu jõu kokku, kabjarauad pildusid sädemeid, silmades visklesid kui virmalised neil hetkil, kus ratsut haavavalu haaras. Traavis kappaja mäekülge pidi üles, lennutas end üle tiputerava ja sööstis kuningriigipoolsest seljandikust alla.

Mis röövlist sai?

Röövel tegi silmad lahti ja nägi hobust põgenemas. Ja korraga oli tal sellest täitsa ükskõik. Ta oli unes palju ilusamat hobust näinud. Ta oli ise ka unes ilusam. Ja tead, mis? Loodus laulis ning röövel jäi uuesti magama. Ta polnud kunagi põõnutanud. Isegi pikutanud mitte. Nüüd magas ta tagantjärgi ära kõik need kasutamata ööd.

Mees aga juhtis hobuse kuninga õuele.

Kuningatütar nägi neid tulemas ja muutus kole kurvaks. Ta kohe kuidagi ei tahtnud toda vaest poissi kuningalossi ja endale kaasaks. Veel vähem kippus ta vaese mehe viletsasse hurtsikusse. Printsess otsustas vähemalt korralikult pirtsutada.

Aga tead, mis sai?

Mees hüppas hobuse turjalt maha, ulatas ratsmed kuningale ja hakkas koju kõndima.

"Kuidas tasuga jääb?" küsis kuningas.

"Laulda oskad?" päris mees.

"Ikka!" uskus kuningas.

"Ilusamini kui kevad?" usutles mees.

"Ei tea lubada," kõhkles kuningas.

"Olgu peale," otsustas mees. "Astu mõnikord minu juurest läbi ja laula mulle. Mulle laulud meeldivad, aga ma ise ei oska. Kuid tead, mis. Ära printsessi kaasa võta. Ta on liiga pirts."

Seidla veski ja vaevaja unenägu

2011-02-23T05:55:00.000-08:00

Üks mees nägi unes, kuidas õnnetu tütarlaps halja künka peal kibedasti nuttis. Tüdruku kleit oli kulunud ja katkine, juuksepalmikud lahti hargnenud, silmad tuhmid ja pale kriimuline.

Mees nägi, et ta läheb tüdrukut lohutama ja küsib, miks too nii hullusti itkeb.

"Surema hakkan," kurdab piiga.

"Mis haigus sul on, et surema pead?" pärib mees.

"Mehele ei saa," ahastab neidis.

"Ega selle kätte siis surda," muigab mees.

"Mina suren," ohkab tüdruk. "Kui tänavu ka mehele ei saa, siis suren ära. Minu saatus on selline."

"Sa oleks ju ilus tüdruk muidu. Pese nägu puhtaks, kammi juuksed siledaks, pane uus kleit selga. Küll siis sind ka ära võetakse!"

"Ma ei saa seda ise teha. Peigmees peab," hakkab piiga taas tihedamalt tihkuma.

"Eks leidub sellinegi!" usub mees.

"Ega mind igaühele anta!" hädaldab neid. "Peiul peab olema palju raha ja suur süda. Ei tule mind keegi kosima!"

Mees istub näitsiku kõrvale, ei oskagi nõu anda.

"Võta sina mind naiseks!" hakkab tüdruk anuma. "Olen sulle väärt emandaks. Tööd teen mitme eest ja teised mehed kadestaksid sind minu ilu pärast. Võta mind naiseks!"

Mees kujutas tüdruku ilu ette küll. Kui neiut natuke klanida ja naerutada, siis nii ilusat poleks nagu näinudki.

Aga mehele tuleb meelde, et tal juba naine ja lapsed olemas. Nii ütlebki.

"Kas muidu võtaksid?" usutleb neidis.

"Muidu küll."

"Raha jaguks?"

"Küllap tuleks toime," arvab mees.

"Hoiaksid ja armastaksid?" pinnib piiga.

"Kuis siis teisiti," teab mees.

"Peseksid mind ja paikaksid?" kiusab tüdruk edasi.

"Kui vaja, siis ikka," tähendab mees, aga tuletab meelde: "Mul juba noorik kodus. Mis siin ikka oletada."

"Aga kui noorik on nõus?" tahab tüdruk teada.

"Kus ta siis on!" rehmab mees. "Ja ega mul endalgi tahtmist ole teda jätta. Ära aja hullu juttu. Meil ju lapsedki."

"Aga kui lapsed ka lubavad?"

"Mis lubajad nüüd nemad. Väikesed veel. Ei tea elust midagi." Mees hakkab juba kurjakski saama, kui tüdruku lootusrikast pilku kohtab. "Sellest ei sünni nüüd küll midagi ja katsu sa ainult mu perele halba plaanida!"

"Ei, ei! Seda kindlasti mitte! Aga räägi kodus naisega. Ma suren ju muidu ära!"

Hommikul mäletas mees öist unenägu, nagu oleks see päriselt olnud. Aga naisele muidugi rääkima ei hakanud. Teab, mis teine veel hakkab arvama.

Aga sama uni tuli järgmisel ööl jälle.

Ja ülejärgmisel.

Ja üle-ülejärgmisel.

Iga korraga oli piiga pale kahvatum ja mehel hakkas tasapisi hirm tekkima, et äkki saabki tema pärast kuskil keegi otsa.

Et see ei saa enam õige asi olla. Midagi tähtsat peab niisugune uni tähendama.

Mees rääkis naisele une ära. Naine ei arvanud selle pärast mehest sugugi halvasti. Tubli naine oli. Hakkas hoopis mehega kaasa muretsema. Pakkus, et mingu mees targa juurde.

Tark kuulas mehe jutu ära ja küsis: "Kas tüdruk alati ühe ja sama koha peal nutab?"

Mees vastas, et on küll sama koha peal. Põllu servas, künka otsas.

"Kas koht tuleb tuttav ette?" küsis tark.

Mees ei olnud ümber vaadanud. Oli ainult tüdrukut näinud.

Tark soovitas, et proovigu mees tüdrukut künkalt alla meelitada. Ja katsugu vaadata ning meelde jätta, mis ümber paistab.

Järgmisel ööl nägigi mees jälle nutjat tüdrukut.

Peibutas nii ja naa, aga tüdruk oma koha pealt ära ei tulnud. Vaatas siis mees ringi ja imelik tundus asi. Ümbrus oleks nagu tuttav, aga sellist kohta, kus tüdruk seisab, tema ei tea.

Läks tagasi targa juurde ja rääkis unenäo ära.

Tark küsis: "Mis see imelik oli, mis silma hakkas?"

Mees vastas: "Nagu Seidlas oleksin seisnud. Kaalepi küla paistis üle põllu ja Seidla mõis valendas teiselt poolt. Aga siis ma oleksin ainult veskimäe peal seista saanud. No aga siis oleksin ju pidanud veskit ka märkama!"

Tark vaatas mehele ainiti otsa ja ütles: "Ehk nägidki. Ei osanud ainult ära tunda."

Mees läks koju. Ei tundnud end väga targemana midagi. Pidasid naisega nõu. Otsustasid künka juures ära käia.

Sõitsid kohale. Mees uurib ja tunnistab: Muidu kõik täpselt nii, nagu unes nägi, aga selle koha peal, kus tüdruk nuttis, on vana veski, mis otsast juba üsna auklik. Sellega läheks tükk aega, enne kui tööle saab. Ise võtaks käsile, aga mis pere sellisest raha kulutamisest arvaks?

Mees küsis naise käest. Naine oli nõus.

Küsis laste käest. Lapsed ka lubasid.

Ostiski mees veski omale. Unenägudeks ei jätkunud enam aega. Tööd oli nii palju. Rõõmu ka palju, aga raha kulus koledasti.

Läks aega, mis läks, aga saigi mees tuuliku tööle. Järgmisel ööl nägi mees und:

Imeilus tüdruk seisab künka peal, lumivalge kleit seljas, pikad juuksed patsides, heledad lindid sisse põimitud. Naeratab mehele malbelt ja armsasti.

"Aitäh, et mu elu päästsid! Teen kõik, nagu lubasin. Tööd ei karda ja saad nii õnnelikuks kui vähegi minu võimuses."

Nüüd teadis mees, et oli unest õigesti aru saanud. Ja sellest alates võis Seidla veski tiibasid tihtipeale tuule püüdmiselt tabada.

Suvel, kui vilja sees moonid õitsesid ja veskitiivad jahvatuskividele hoogu tegid, sattusin jälle sinnakanti. Peremeest nägin ka. Lahke ja lõbus. Kurtis ainult, et kivid kipuvad kuluma ja kuskilt ei ole uusi võtta. Sul ei juhtu vanast ajast mõnda sellist lävealuses lesima või lehtlanurgas lauana laiutama? Lävesse ehk leiaks teise ja lauaks oleks vast puu paremgi, aga veskile ja veskiperele oleks see lausa uskumatuks abiks.

Samal korral juhtusin põlluveeres terakeseks tukastama. Ma ei taha tollast unenägu ära sõnuda, aga olen sestpeale soovitanud küll:

"Kui ellu natuke imelist juhatust ootad, käi Seidla veskis ära."

Kokkusattumus

2011-02-22T05:13:00.000-08:00

See juhtus sel aastal, kui Suuresaare vana maja maha lammutati.

Pererahvas kutsus, et tulge vaadake üle, kas jääb midagi võtmisväärset silma.Elupool oli juba tükk aega elaniketa seisnud, pärijadki mitu ringi üle käinud. Mis sealt ikka võtta. Aga korraks oli veel võimalus käia ja katsuda, kuidas siin ennemalt oli oldud ja elatud.
Toad tundusid suuremad ja näe: nurgas haigutas uksesuu, mille olemasolust mul aimugi polnud. Teise korruse seinad olid juba eest korjatud, nii et katusealused kõik käeulatuses. Kunagi pidi neisse pääsemiseks tükk aega küljekraapimist kannatama, kui kitsastest lakakäikudest läbi sai poetud.

Mis varandust siin ikka. Mõni pleekinud vihik viiekümnendatest, paar saatmata jäänud postkaarti, kangaspuutükid ja vana voki varemed.Vokiriismed jäidki ainuukestena näppu. Võtsin kaasa. Mälestuseks sellest nukrast majamatusepäevast ja natuke rõõmsamatest laka-avastamise aegadest.

Kodus ei osanud varandust kuhugi panna. Viid kuuri - jääb jalgu. Viid keldrisse - läheb koppama. Tuppa kah kuhugi ei sünni. Oleks siis täis tööriist, aga sihuke...

Poetasin sinna ja siia, aga ei kõlvanud kuhugi.

Järgmisel neljapäeval sain töölt natuke varem tulema. Hea võimalus elamises korda luua. Nädalavahetusel mahti siis rohkem perele pühenduda.

Sahtlid ja riiulid, toolipealsed ja nagialused... Märkamatult oligi öö käes.

Aeg ajas juba kolmandat korda haigutuse peale, aga otsustasin, et käin ikka korra veel garaaži juures ära, viin vokirisu, katkise jalaga tabureti ja esikust paar tühja pahtliämbrit silma alt ära. Garaažis suured tühjad riiulid. Eks siis hiljem vaata.
Siis jäi veel ahju peal saunaviht silma. No millal see sinna sattus? Tüdruk tegi suvel vihtasid, et lähevad sõbrannaga teeristile müüma. Ei olnud neil selle äri jaoks kannatust. Aga millal ta selle tuppa tõi ja ahju otsa sokutas? Küllap küsimise peale tõrgub jälle, et esimese asjana on ikka tema kõiges süüdi. Ega sellist kuiva kontsu või ahju otsa jätta, see võib teab-millest tuld võtta. Ah, eks ma viin selle ka välja, kui kord juba minek.

Hajameelselt, vokivare kaenlas, uuritasin vaatama, mis sealt vommilt veel välja koorub. Tolmutorte, paar lahtist krohvitükki, kellegi katkine hammas ja...

Nii ta läheb, kui unise peaga uimerdad ja keegi ei tule hoiatama, et see on ju see katkise jalaga iste, mille peale sa praegu jala toetasid.

Nätaki lahtisest pesuruumiuksest sisse ja seliti maha, vokk ja viht kõige otsa.
Kuklaga kolks vastu vetsupotiäärt, käsi viharaost verel, vokikruvinähvakas vastu ninajuurt - ilus õhtu lõpetus tõesti!

Ei olnud see lõpetus midagi, hoopis hädade algus! Viht ja vokk ja veri - ma olin täitsa kogemata tulihänna valmis teinud!

Vahib hiilgavate silmadega sulle näost sisse, nii et kõhus hakkab külm, saba nagu leeklamp taga. Tige, tokerjas ja tatine, ise kägiseb: "Mis ma toon?"

Surusin ta kähku potile istuma, et kratt nagis riideid põlema ei süütaks ja kamandasin: "Too õuest nöörilt pesu tuppa!"

Tuli meelde, et sihukesele peab ülejõu käiva töö andma, aga paremat ei turgatanud pähe. Noh, et mul juba paar kuud pole midagi välja kuivama viidud.

Aga puuk oli hetke pärast toas, naabrimehe pikavarrega alukad pihus.

Jeebus! Kuidas ma need tagasi sokutan, nii et vahele ei jää?

"Süüa!" vingus va vedaja.

Appi! Kas mul kodus üldse piima on? Piilun külmikusse. Huh. Pakipõhjas veel midagi loksub.
Kraapisin kratile kaussi hommikuse pudrupõhja ja kallasin piimaga üle.

"Lüürp!" oli hetkega söök söödud ja juba pisuhännal vana laul suul: "Mida toon?"

Einoh. Kas mul toomise vastu midagi oleks? Puud ja bensiin, talvekartul või kohvritäis kroone... Aga ta tassib ju teiste tagant! See mulle ei istu.

Et saadan liivaköit keerutama? Aga. Kõht oli pika päevaga tühjaks läinud. Enne ei saanud arugi, aga siin, tulisaba taldriku kõrval...

"Kaks võileiba ja kruusitäis teed!" ei suutnud ma kiusatusele vastu panna.

Järgmisel päeval oli häbi küll, kui sõbranna kurtis, et tegi endale võileivad valmis, aga seda ei mäleta üldse, millal need nahka pistis.

Jäigi minust ülestunnistamata.

Seidla veskileib ja Lehtmetsa liba

2011-02-20T13:04:00.000-08:00

Sünnipäev sai peetud. Tatsasin kodu poole, kingitustest tühjaks tõstetud kott kaenlas.
Sinnamaani, kuhu külatänava laternatuled ulatusid, uitasid peas veel pidumõtted. Edasi hakkas üha enam kõrva, kuidas pakane puid praksutas ja silma, kuidas nägemisest mööda kummalisi tulukesi sähvatas. Tuju püsis tore. Aga mitte nii kaua, kui hilisõhtust metsavahet jagus. Männitutsud lumevallides võtsid kord inimese, kord rebase kuju, lumi krõbises saabaste all, nagu kõnniks keegi su vastastutud jälgedes. Ikka sagedamini piilus pilk hõredat võsaalust ja tihedat tähistaevast. Ei tabanud midagi, aga rahule ka ei jäänud.
Suur ja tulekarva kuu kergitas oma kaarja turja aegamisi laanesügavusest üles. Teeristi ületades vaatasid silmad korraga kaheksas suunas, nagu võiks vanaõel õnnejahil olla, kuigi polnud neljapäev ja täis kuuöögi möödas. Õnneks oli nüüd juba kodu käeulatuses ja hundikoonuga noor kuusehekk ei hirmutanud enam nõndaväga.
Ilmaaegu.
Sealsamas lõid "heki" soesilmad kuuruskelt kilama ja neli kindlalt mahatoetuvat käppa sulgesid edasitee.
"Mul on Loreida saapad jalas. Küllap ma eest ära saan!" jõudsin vaevalt mõelda, kui kaks karvast jalga saapaninadele suruti, ning õel naeruturtsatus irevil lõugade vahelt välja pritsus.
Tähendab - liba.
"Sulle on noa otsast leiba vaja, mitte mind," teatasin targalt. Hirmuterake oli, aga Hiilet ei tihanud ka kutsuda. Nõiduse värk. Kes teab, kuidas talle ohtlikuks osutub.
"Mul on toas nii nuga kui leib," kauplesin. "Anna mahti need ära tuua."
Hunt kaalus pakkumist ja astus eest.

Kas ma läksin toast tagasi?
Muidugi läksin. Edaspidi vaja ju ka elus püsida.
Oma triibulise peaga pussnoa tõin ohvriks. Oleks veel pikema pidemega võtnud, oleks aga võtta olnud.

Soerd teadis mu tulekut oodata.
"Leiba läheb mul vaja. Aga sind samuti. Minu needus on kibedam. Leiva juurde ka liha tarvis," urises elajas ja tõmbas keha rünnakuks pingule.
"Hammusta enne!" torkasin leiva jõuga poolloomale lõugade vahele. Süda oli siis toas õigesti aimanud.
Kostis kiljatus, nagu oleks keegi koera jalaga klobinud.

"Kust sa seda said?" susistati siis, aga küsijaks polnud enam võsahall, vaid pikk sirge mees, minu pussnuga otsapidi hammaste vahel.

"See on Seidla veski jahust," polnud ma kiitusega kitsi. "Sealtkandi leivameistri looming. Temal on sageli leib lihaga pooleks." Tänasin taevast, et kapist leiba valides kadedus kallale polnud tulnud. Veel enam õnnistasin veskiemandat, kes leiva kinkis.

Mees neelas kogu kaku korraga kõhtu ja mõõtis mitu pikka sammu nimetatud suunas.

"Ega nad siis öösel pätsisid jaga!"

Aga või ta mind enam kuulis. Küllap oli kõht tühi ka. Kes see oskab öelda, kaua ta hundina metsi mööda hulkunud oli.

Triibulise peaga pussnuga pudenes hangealuste lillepeenarde vahele, nii et kiviplaadid kilksusid. Väärt väits. Hea teisega tulesüüdet toksida.

Korjasin terariista maast ja tõttasin tuppa.
Viltuse peaga kuu naeratas Seidla poole tõttajale järele.

Alt üles

2011-02-13T06:27:00.000-08:00

Astud kui treppidel õrnalt

helbeile hõredas sajus.

Kutsusid: „Kõnni mu kõrval!“

Minu alt tee ära vajus.

Vaatan, kuis tõuseb Su rada.

Taevas ei kuku. Vaid räitsed.

Milleks end kergitada?

Mul on soovid nii väiksed.

Peedu küla kadunud kurjatantsumägi

2011-01-28T10:47:00.000-08:00

Pulksilla taluhoonete vastas lagedal künkal kükitas küla heinamaa. Ilus kõrge küngas oli. Sobinuks hästi kiigeplatsiks, aga kiike sinna ei ehitatud ja pidusid seal ei peetud. Isegi karja ei lastud kingule kepsutama, ehk küll loomadel ja karjalastel värske ädala peal paariks päevaks tegemist jagunuks.

"See on nõiutud koht!" hoiatasid vanad.

Eided-taadid ajavad ühtepuhku imelikke jutte.

Kord läks ema tütrega niidult koju. Seltsamalt heinamaalt. Kuigi tööpäev väsitav, kibeles tüdrukul tantsulust jalgades.
"Ära siin tantsi!" keelas ema. "See on vanatühja tantsukoht. Nõiutud paik!"
Tüdruku õhin sai otsa. Ei tantsinudki.

Läksid varsti jälle üle heinamaa. Rehad õlal. Olid käinud kaarutamas. Jälle tahtis tüdruk tantsida.
"Ära siin tantsi!" manitses ema. "See on vanakurja keerutuskoht. Nõiutud paik!"
Tüdruk taltus. Ei tantsinudki.

Kolmandal korral oldi heinu kärbistesse kandmas. Tüdrukul jälle tantsuisu taldades. Ema jäi kärbise taha, ei teadnud keelata.

Nii kui tüdruk keksisammu tegi, must peigmees platsis: "Kuis sa üksi tantsid, koos on lõbusam!" Haaras tüdrukul kätest kinni ja lahti enam ei lasknud. Ja ei lasknudki.

Külarahvas näeb, kuidas tüdruk tantsib, käed laiali, silmad ilmale suletud. Ja miski asi ei aita! Hüüad - ei kuula. Hakkad paigale sasima - rapsib lahti.

Küla tark teadis nõu küll, aga see polnud suuremat abiks: Tuleb tantsijast ilusam tüdruk leida ja saata see paari lahti plaksutama.

No kes see ohverdab oma kena tütre albi piiga asemele?

Aga kaua siis inimene, olgugi noor, tantsida jaksab!

Ema hakkas ilusat tüdrukut otsima.
Lehtmetsas leiduski selline. Imeilus tüdruk oli. Tubli ja töökas ka. Ega ema-isa teda oleks minna lubanud, kui tüdrukul ema ja isa oleks olnud. Aga ei olnud. Orb oli.

Tantsiva tüdruku ema ootas, kui rahvas vaatemängust tüdines ja meelitas orvukese kingule. Ütles: "Kui mu tütar tantsuga sinu juurde jõuab, siis plaksuta. Ta nii ootab, et keegi plaksutaks, aga teised on kadedad."

See tüdruk kade ei olnud. Jäigi tantsijat ootama. Ei teadnud nõidusest ega juhtunust midagi. Kes talle rääkima läks!

Tantsiv tüdruk tuiskaski mäetagusest välja, juuksed sakris, palg higine. Orb tüdruk plaksutas.

Vanakuri vaatas: plaksutaja neid palju ilusam! Lasigi tantsupartnerist lahti ja haaras uue järele. Aga oh üllatust! Ilus tüdruk ei osanud üldse tantsida! Vanatühi üritas nii ja teistpidi, aga ei saanud piigat liikuma. Proovis polkat ja padespaani, kikapuud ja lapaduud, aga tuluta kõik. Vaenelaps. Keegi polnud õpetanud. Polnud mahti saanud teisi ka pealtkaemas käia.

Senikaua olnud ema oma oimetuks tuuseldatud tütrega juba kaugel.

Vanasaks müdistas ja madistas veel tüki aega orvutüdruku ümber. Pusis ja sasis. Viimaks tüdines ära. Tüdruk, see ei taibanud asjast üldse midagi. Arvas, et künka peal tuul tirib. Seisis natuke, nägi, et rohkem plaksutamist ei paluta ja läks koju tagasi.

Külarahvas oli aga hulga aega hirmul. Kardeti musta mehe kättemaksu. Lasti kohale sõnad peale lugeda. Igaks juhuks veeti mägi päris teise kohta minema. Kuuldavasti kuhugi Albu kanti.

Mitu päeva veeti. Mäletan, mul oli mäest veel nii kahju. Mis süüd temal ses! Lõpuks jäi järele kole, konar ja kruusane plats. Keegi ei taha seal tantsida. Kuri ka mitte.

---

Mis ma oskan soovitada? Enne, kui tantsimist, laulmist või muud tegevust algad, uuri järele, kas koht selleks ikka sobiv on ja ega kellelegi toimuvast tüli teki. Sulle omale kõigepealt.

Hirmuvõtja Hiile

2011-01-16T10:53:00.000-08:00

Ma ei tea, kui vana Sa arvasid mu olema. Päriselt olen nii vana, et omal ammu lapsed, kelle pärast südant valutada, ja nii laps, et minu pärast ikka veel südant valutatakse.

Väikse tüdrukuna pelgasin hirmsasti pimedust. Või, mis ma räägin, noorikupõlveski tõrkusin hämaruse saabudes elektrivalgusest välja astumast. Jalg kippus siledagi pinna peal takerduma ja asjad külge haakuma, kui silmanägemist toeks polnud. Uh neid hirmu-uhkasid, mis ihust üle käisid, kui järjekordselt juustpidi oksaraagudes rippusin.

Kord läksin lauda taha solgiämbrit tühjaks läigatama. Laiskus laskis mu sellega alles pimedikus toast välja. Lumi heletas hääbuvale taevavalgusele tuge, aga tagasiteeks oli taevas kustunud ja maapale tuhm. Tuttavat rada tulnuks ju teada ja ühtki püünist ei pidanuks piiluma. Võtsin pikemaid samme ja sirutasin sääri, aga siis korraga sain matsu selga ja lendasin otseti hange. Enne, kui kõrvad lund täis tolmasid, kuulnuksin nagu heledat naerulõkerdust kajamas.

Haiget ei saanud, aga hirm... Hirm oli nii suur, et puhkesin nutma.

"Kas sa said viga?" tungis tühjaksraputatud kuulmeavadesse kohkunud tüdrukuhääl. "Anna andeks!" Sitke käsi rebis mu hange küljest lahti ja peksis lumepuru palitult. "Sa olid nii naljakalt köötsus ja kohe kutsusid kiusama," tunnistati häbelikult. Hääle peale kadus hirm, kuigi hääletegija ise silmale hoomamatuks jäi.

"Ega ma valust," luksusin, häbenedes oma täiskasvanu-nuukseid. "Ehmatusest ja... hirmust," ütlesin ausalt.

"Hirmust?" imestas hääl. "Mida siin karta?"

"Sindki."

"Miks mind? Ega sa ometi mind seepärast pelga, et su mõnel korral rajalt kõrvale olen kallutanud, sulle oksi juustesse susanud ja jalga astumise ette sirutanud? Aga see on ju puhtast koerusest! Tead, kui igav siin hakkab, kui tubades tuled kustuvad ja ükski enam õuele ei satu!"

"Kes sa oled?"

"Hiile. Kas ma sulle siis üldse tuttav ei tundu?"

"Tegupidi ehk juba, aga nimepidi küll mitte. Miks sa pimedas luusid ja inimesi hirmutad?" noomisin nähtamatust.

"Hirmu teed sa endale ise," arvas Hiile. "Päeval naeraksid sinagi mu ulakusi."

"Miks sa siis päeval ei hulla?"

"Ei saa. Siis puhkan silmi."

Vangutasin arusaamatuses pead. Aga igal omad harjumused. "Kas sa pilkasuses näed siis vaevata? Sina keldritrepil ei kuku?"

"Näen muudki. Ainult seda ei taibanud näha, et mind pelgad."

"Aitad mu ehk aknavalgesse?" palusin.

Hiile aitas. Edasi ei tulnud, sest sealtmaalt hakkas tema silmadel valus.

Sellest korrast saidki mu ööhirmud otsa.

Hiile tuleb meelsasti kaasa keksima.

Hoiab kuuriust avali, kui puid võtan.

Aitab keldrisuust purke üles vinnata.

Võtab käevangu, kui kaugemalt koju kõndima ununen.

Ja tead. Kui ohuhirm on nii suur, et silmadeesise mustaks sööb, siis saab ka Hiile käest abi.

---

Kuula. Ma räägin Sulle.

Mul läks laps kaotsi.

Suur laps juba. Hakkadki uskuma, et teda hädad ei ähvarda. Ja siis hüütakse sulle öötunnil, et... kadunud.

Otsisin, kust oskasin. Ei leidnud kätte. Tead, mis mõtted pähe tulevad, kui selline asi sünnib? Kui kuskilt ei mõista abi haarata?

Hea, kui ei tea.

Silm jäi kapiuksele pidama ja Elvin tuli esimesena meelde. Lükkasin kapipõhja käimisprao, ronisin trepist alla ja läksin Elvinit leidma. Külaalune on tunneleid risti ja põiki täis, aga seekord ma eksimist ei peljanud. Kui tead, keda otsid, ja teda väga vajad, jõuad kohale eksimata.

Elvin ajas end unise kolde äärse aseme pealt üles, aga polnud, ootamatule äratamisele vaatamata, kübetki kuri.

"Mul on talle ohutis olemas," porises ta pahameeleta. "Aga pole jõudnud kaela ümber siduda."

Tundsin, et hirm hakkab ligi hiilima. Aga hirmu ei tohi tunda. Hirm saadab hädad kaela.

Elvin viskas hõõguvatele sütele vett peale, et Hiile näeks tulla.

Tuligi.

Hiile keerutas näpud kõvasti ümber kaelasoonte, harutas lahti kõri piinanud paanika ja kiskus õud-oleku õlanukkidest välja.

Hirmu võttis ära, aga targaks ei teinud.

Hoidsime kolmekesi kätest ja vaatasime, aga küllap valesse suunda. Tõde ei andnud end aimata.

Tead, mis tunne oli sedaviisi seista? Hea, kui ei tea. Kolm juba käsipidi kokku liidetud ja ikka väge vähe...

Maaret. Vast Maaret ometi avitaks, aga ei ole neljapäev ja kuulgi veel kild küljest.

---

Ma ei tea, kui viljakaks sa mind pidasid. Aga mul on järglasi päris parasjagu. Ei liiga vähe ega liiga palu. Ülearust pole kindlasti.

Tead mis. Küllap oleks meie istumisest seal küla all napiks jäänud. Aga mu vanem tütar, kah udujärves ujunu, oskab ohutamise kunsti enamalt. Justkui kogemata õnnestuvad need asjad tal käes.

Tema saatiski peatselt meie soovitud sõnumeid.

"Sa pead keskmise tütre ka järvele tooma," ohkas siis Elvin.

"Ta ehk ei tunne piisavat tuge," pelgasin oma panust piskuks. "Ehk tal juba oma järv valmis vaadatud. Või meri. Või ookean. Kuipaljukest ma talle kodu armsaks olen teinud?"

"Ehk ei ole veel hilja?" uskus Hiile.

"Igal on oma õnn. Olgu siin või mujal. Et tal aga hästi läheks," igatsesin.

Elvinile tuli ohutis meelde.

Surusime oma kätepaarid kõik korraga selle ümber. Hiile oma sitked ja hirmuviijad sõrmed. Elvin oma õblukesed ja õnnetoovad näpud. Mina oma joonemustrilised ja küllap kasinalt pai teinud pihud. Et ta tunneks end alati hoitu ja oodatuna, see tagasileitud tüdruk.

Ohatise äraohutamine

2011-01-09T09:42:00.000-08:00

Üks naaberküla emand oli enesele keset talve ohatise huule peale saanud. Tuli see pakasest, tuulest või manas keegi kurja sõnaga - olemas ta oli ja ära minemist ei himustanud.

Eks see tegi emanda tuju sandiks. Eluaeg ilus inimene oldud ja nüüd nägu sedaviisi rikutud. Katsu sa nõnda külarahva silma alla sattuda või kodus mehele meeldida.

Neil oli kõrvaltalus ravitseja olnud, kes vitstega veekoha kätte juhatas, viina veeks tegi ja mõnegi tõve maarohtutega maha sai, aga et teadupärast on kuulsus muil mail kiirem kasvama kui kodus, elas too viimasel ajal enamasti külast kaugemal.

Tuli siis emand minu käest nõu küsima.

Eks ole küll omal ajal rohtudega arstitud ja sõnadega salvitud, mõni abi on aidanudki, aga aeg on õpetanud sõnadega ettevaatlikumalt ümber käima ja ürdikarbid on kitsa aja kannustusel tühjaks tarvitatud. Seda oskasin soovitada ometi, et kuu kasvab, varsti täisratas tagasi, mindagu keskööl teeristi kaudu vana Maareti jutule. Küll tema juba nõu teab.

Võisin ette arvata, et mul endal kaasa tuleb minna. Aeg hakkas juba ümber saama, kui hädaline emand ähkides kohale jõudis: nahk lumerähasel teel tallamisest märg ja suurrätt seitse ringi suu ümber seotud.

Maaret oli ise vastas. Talle tuli täna külalisi rohkem: Rika - Lorenti seljahädaga, Kaise - Kaarli jalavaluga. Isegi Aaru nägin ära. Kurtis, et on hakanud asju unustama.

Maaret põrnitses tulijaid altkulmu-pilguga. Ega ta kuri olnud, läbinägelik hoopis. Kaisele pistis salvi pihku, küllap käiski Kaise ainult uut rohtu saamas. Aaru ja Rika kutsus edasi, aga meie poole porises: "Kui muud pole kurta, siis selle pärast ei maksa taresse tulema hakata. See on tuulest tulnud ja teda peab tuulde tagasi laskma."

"Kuidasmoodi?"

"Kõnnid teed tuulega samapidi, aga nii kärmesti, et tuule kukalt tunned. Surud suu selle vastu, siis keerad selja ja sõnad: "Sina musutasid mind moka peale, mina sind laka peale. Tagasi ei taha!" Nädala pärast oled hädast prii!"

"Kuidas sina sellest nüüd aru said?" päris naaberküla emand, kui omas ilmas tagasi olime.

"Tuleb tuulega ühes suunas nii kiiresti lipata, et tunned nagu jookseks vastutuult?" tõlkisin Maareti tarkuse oma aru järgi. "Sõnad jätsid meelde? Ma saatsin sulle igaks juhuks sõnumiga ka."

Emand sõnumit polnud saanud. Ju siis sai keegi teine ja imestas. Aga meelde need meile jäid, näe, oskan praegugi veel üles tähendada.

---

Saledaks on jäänud see naaberküla perenaine. Kas ohatisest sai lahti, pole õnnestunud näha: silkab alati nii kiiresti mööda. ;)

Head und!

2011-01-08T09:56:00.000-08:00

See kõik oli hirmus kähku käinud. Jannus oli Rikale Aegviitu vastu tulnud. Tuiskas jah, nii et paar korda lõi esiklaasid tihedat lund täis ja Jannus oleks tagasiteel äärepealt Perila teeotsast mööda sõitnud. Aga metsavahe oli vaiksem ning siis jõudsid nad veel sahale sappa. Rika oli mutikest järele teinud, kes oma mobiiliga üle vaguni lärmas. Sahk puksis end ühest paksemast kohast läbi. Jannus võttis kiirust vähemaks. Ja siis - hoogu polnud ollagi - hüppasid saha kõrvalt auto ette mingid loomad (põdrad? kitsed?), Rika kiljus ja haaras roolist, auto keerles teel oma poolteist ringi (nina jäi igatahes tulekusuunda), Jannusepoolne uks paiskus lahti ja rihmaga kinnitamata Jannus lendas salongist välja.

Jannust polnud kusagil.

Sahamees märkas ja jäi pidama (huvitav, et tema loomi ei näinud). Rika kutsus Lorenti ja Jurise. Mehed lasid ümbrusele tuled peale, aga ei leidnud midagi ega kedagi. Rika kutsus ka politsei, kuigi ei temal ega autol midagi viga paistnud olevat. Kaevati hangedes ja kammiti koertega, aga tulemusteta.

Mitu päeva otsiti.

Jannus jäi kadunuks.

---

Jannuse pea tuikas. Askeldava naisekuju taga hubises kõhn koldeleek. Reena? Siis on ärkamiseni veel aega.

Ega nad Reenaga igal ööl kokku juhtunud. Mõnikord. Siis, kui Jannuse unenäotee Kõrveküla metsa poole põikas. Nõmmelt algas paks kuusik ja sealt keeras tee paremale. Sammaldunud roopapaar vonkles puude vahel, lipsas vana seitsmeharulise lõhmuse juurest vasakule, sealt künka otsa ja jäi kuuskedealuse hütikese juures pidama.

Millal Reena Jannuse unedesse ilmus? Juba kunagi poisipõlves. Jannus mäletas selgesti esimest kohtumist. Unes oli ema ta teepervele seisma jätnud ja ise hakanud metsaservas puuhalge riita laduma. Kuivi lõhutud kasehalge. Kuusiku all. Jannus oli ringi vaadanud, et kust need halud tulevad. Nägigi, et eemal üks habemik vanataat puid lõhub. Korraga oli Jannus teadnud, et peab selle mehe eest peitu saama, enne kui teda märgatakse. Ta hakkas rada mööda jooksma, kuni jõudis madala hurtsikuni. Selle seinatagusest varju otsides ta Reenaga kohtuski. Reena oli Jannuse tookordse hirmu välja naernud. Pärast käisid nad lõhmuse harude vahel ronimas ja Kulleojal (kaardilt ega ilmsi metsas kolades pole Jannus seda veeniret leidnud) kooretükke ujutamas. Siis saatis Reena ta tagasi suure teeni.

Oli aeg, kus Jannus rippus mõttega Reenas nii kinni, et teisi tüdrukuid ei näinudki. Aga siis tegi endale selgeks: uni on uni ja elu - elu.

Kunagi püüdis Jannus Reenast Rikaga juttu teha, aga Rika muutus kiusakaks ja päris asju, millele Jannus mõelnud polnud ja mida ta Rikaga arutada ei tahtnud. Nii jäigi. Rika Lehtmetsa ja Reena Kõrvekülasse, Kulleojale.

Reena maja seinapalgid lõhnasid värskelt ja vaigumagusalt. Jannus ise oli neid möödunud suve unedes paika ladunud. Ja kolde ehitanud. Esimene tuligi sai sinna üheskoos tehtud. Ainult et... kunagi varem polnud tuba niiviisi lõhnanud ega tuli niiviisi praksunud. Ka see, kuidas Reena tema aseme kohale kummardus ja otsmikku katsus, oli kuidagi teistmoodi. Päriselt. Reena juuste lõhn, riidekurdude kahin ja Reena hääl... Jannus tabas end mõttelt, et sellise Reena küljest poleks ta toona suutnud oma tundeid lahti harutada.

Kas praegu suudab?

"Pikk palavik on su nõrgaks teinud. Katsud ehk midagi süüa?" küsis Reena tasasel häälel.

Jannus võttis ulatatud leivatüki vastu. Reena kohendas ta paremini istuma ja hoidis kaussi söömise ajal oma käte vahel.

"Nii teistmoodi on täna siin," tunnistas Jannus kohmetult. Kuidagi kohatu näis Reenale märku anda, et too unenäoelu elab. Reena jaoks oli see ju päriselt.

Aga Reena teadis niigi. "Sa imestad häälte üle? Lõhnade ja maitsete üle?" naeratas ta kurvalt. "Sa tunned neid päriselt?"

"Jah, Reena. Ja see kõik on nii väljakannatamatult hea, et teeb lahkumise peaaegu võimatuks," pahvatas Jannus.

Reena silmitses Jannust teravalt, otsides märke, kas mees on piisavalt tugev tõde teadma. "Jannus. Sa valisid minu."

"Misasja?" ei tabanud Jannus nii ruttu Reena sõnade sisu.

"Jannus. Sa olid tööst kurnatud ja jäid roolis tukkuma. Mina... ma just keerasin hobused koduteeotsast sisse, kui sa mu reele hüppasid. Ja hoidsid nii kõvasti kinni, et ma ei jaksanud sind maha lükata."

Reena rääkis Jannuse silmade ette selle jaanuarikuu tuisuöö, teekraavihanged, sahatuled, Rika vadina ja Reena hobused.

"Jannus," palus Reena poolihääli. "Annad sa mulle andeks?"

"See polnud ju sinu süü, et ma magama jäin," silitas Jannus Reena pikki ja põimimata juukseid.

"Kui ma oleksin su reelt maha lükanud, oleks sind ehk sealpool üles leitud," ohkas Reena. "Aga ma polnud selles lõpuni kindel ja... ehk ei tõuganud ma sind kogu jõust sest..."

"...sest?" nõudis Jannus lause lõpetamist.

"Esimest korda olid sa minu juures niiviisi. Oma ihusooja ja hingeõhuga. Oma kramplikult kinni hoidvate sõrmedega... Ja ma ei raatsinud."

---

Jannust ei leitud kevadelgi. Sest kes oleks osanud oma uneööl keerata Nõmmelt paremale ja sealt kuusemetsaalust rada pidi vana lõhmuse juurde? Rika ehk, kui ta oleks kunagi Jannust kiusamata jutu lõpuni kuulanud. Aga küllap on hea, et Rika tookord ei kuulanud ja nüüd otsida ei mõistnud.

Rika läks suvel Lorentile mehele. Külarahva arust liiga ruttu. Sest jutte liikus igasuguseid. Mõni isegi kahtlustas, et viimati Rika ise varjab midagi koletut.

Rika varjas küll. Isegi Lorenti eest, aga see polnud see, mida inimesed mõtlesid. Rika ei osanud seda kuidagi Lorentile öelda. Et ta on Jannusega paar korda kokku saanud. Unes. Jannus ütles, et ärgu Rika otsigu. Et Jannus on Reenaga. Et Rika on tubli ja tore tüdruk ja saab hakkama. Kui hätta jääb, siis Jannus võib appi tulla. Aga ainult unedes.

Muidugi jäi Rika hinge kripeldama kahtlus alatust kokkumängust. Muidugi Rika solvus. Rikal ei olnud mingit Une-Matit vaja. Lorent toetas Rikat kõik see pool aastat. Kunagi, enne Jannust, oligi Rika hoopis Lorentit tahtnud, aga Lorent polnud osanud tüdrukut sellise pilguga vaadata.

Nüüd oskas.

Vale väravapuu

2011-01-03T09:56:00.000-08:00

Vanataat tahtis Lehtmetsa ja Peedu vahele väravasse puu kasvama panna. Vetla, Jäneda ja Mägede poolt tulles jäi külaserv metsa sisse peitu, aga Peedult liginedes lõppes mets just piiri kohal ära. Sinna oleks uhke väravapuu kohe hästi istunud. Selline puu, mille kõrge ladva ja laia võra lustakas lehekohin külalistele juba kaugelt Lehtmetsa küla nime kuulutaks.

Korraldati konkurss. Kõige kõrgema ladva, laiema vöökoha ja jämedama juurega osaleja saab hea ameti ja vabaduskirja, mis talle vähemasti sajaks aastaks sae- ja kirvekartuseta elu tõotab.Puurahvas on liikumises teadupärast laisavõitu. Okstega veel viitsivad vehkida, aga sammu naljalt edasi ei astu. Mõnda hakkas siiski väärikas ametikoht ja turvaline elu meelitama.

Aegviidu poolt tulid Kase-Kaarel ja Tamme-Taavet. Niiviisi sammudes ja juttu puhudes oli Kaarel hooletu jala ette vaatama ja lõi Suuresaare talu õunaaia ääres suure kivi vastu varba ära.
"Astu sa edasi. Annan jalale pisut puhkust," jäi Kase-Kaarel Suuresaare laudatagusesse vigastatud kohta tohterdama.
Tamme-Taavet jätkas teed. Suuremat häda ei paistnud sõbral olevat ja kui too ei jõuagi õigeks ajaks kohale, siis noh, ongi üks konkurent vähem.
Kaarli suure varba surin hakkas just üle minema, kui Suuresaare peremehel sai uus pesakast valmis. Mees vaatas ringi, nägi kaske, ronis redeliga okste vahele üles ja sättis kasti paika. Sai pesa pandud, seal linnupere platsis. Sidistasid-sädistasid ja enne kui Kaarel arugi sai, oli pesa mune täis. No kus sa nii kalli koormaga kõnnid!
Tamme-Taavet jõudis senikaua Päärna õuele. Korraga kerkis koletu äikesepilv, piksenooled sähvisid sinna ja tänna ning siuhti oli Taavet välguvaiaga maa küljes kinni.

Aga ega siis Taavet ja Kaarel olnud ainukesed kogunejad!
Mägede poolt müttasid tulla kaksikvennad Papli-Päärn ja Papli-Pärt. Tee viis koolimaja väravast mööda. Koolilastel said just tunnid läbi, hakkasid hoovi peal "tagumist paari" mängima. Võtsid paplipoisid ka kampa. Vennad sattusid sellisesse hoogu, et mängisid veel mitu aega. Ei märganudki, et lapsed ammu kodudesse laiali läksid.
Vetla poolt vedas end konkursikohale Uibupuu-Uuno.

Tegelinski foto

Ega tal erilist lootust olnud: kasv kängus, kintsud kitsad ja kõverad. Aga katsetada ikka tasub. Mine tea, mis õnne elu näitab!

Jõudis ülevaatuse aeg kätte, Vanataat tuleb kohale ja näeb - kaks kandidaati ongi! Uibupuu-Uuno on üks. Kidur ja kuivetu, vaat et kaob Taadi näppude vahele ära. No kevadel õitseb kenasti ja sügisel kannab saaki, aga pisike kui põõsatutt ja kohin nii kehv, et seda ei kuule ta isegi!
Teine kandidaat oli vägilasekasvu, sirge rühiga ja tugevat tõugu, aga viga vaat et Uibupuu-Uuno omast hullem veel - ei ole lehtpuu!
"No kas sul aru peas!" hurjutas Vanataat. "Kuidas su meelest üks kuivanud kuusk Lehtmetsa küla esindama kõlbab?"
"Ei ole ma kuusk ega kuivanud," kaitses end kogukam kandidaat. "Ajasin talveks vammuse maha, nagu iga teinegi lehtpuu. Kui pungadest sõrmed välja sirutan, siis pai-näpud, mitte kriimu-küünised. Või vaata, kui kauniks ma oma tüveümbruse mõistan sättida!" haaras kohatahtja maast roosikimbu, mille üks Lehtmetsa tüdrukult korvi saanud Peedu küla mees pahameelega teekraavi oli lennutanud. Haaras ja torkis juurtepealse õisi täis. "Lehise-Leo olen," ulatas ta Vanataadile teretuseks oma käbisõrmustatud käe. "Ei leia sa teist sobilikuma nimega puud!"

"Nooh, jaah," sügas Vanataat kimbatuses kraevahet. Magus roosilõhn ajas pea veidi uimaseks ega lasknud selgel meelel aru pidada. "See su talvine olek! No mis väega ma saemehed sinust sel ajal eemale saan?" puikles Taat.
"Talveks ma võtan lume õlgade peale," lubas Lehise-Leo.
"Aga võra poolest sa ju kuusk, mis kuusk. Ei ole ikka seda kaharust, mis võiks!" ei andnud Taat järele.
"Kas muidu saaks?" usutles Leo.
"Muidu isegi saaks," nõustus Taat.
Uibupuu-Uuno kehutas end juba kangesti Taadi ja Leo vahele. Võit tundus oksaulatuses olema.

"Kas selle tühja asja taha nüüd minu võimalus jääb?" kurjustas Lehise-Leo endaga. Võttis rammu kokku, ajas musklid punni ja... käristaski tüve kahte lehte laiali!

Tegelinski foto

Selline tegu avaldas Taadile muljet. Niisugune tükk näitas õige kangelase kätte.
"Sina, Leo, oled oma ameti auga välja teeninud!" kuulutas Vanataat.

Uuno nägu läks vissi. Näha oli, et ta otsust ülekohtuseks pidas. Ronis Saare talu teevalli otsa, aga pidi sealtki hiiglasemõõtu Leole alt üles vahtima. Suurest kadedusest kuivetusid õiesüdamed, nii et neist sel aastal õigeid õunu ei sündinudki. Ega ka iial edaspidi. Pardimuna suurused pabulad vaid.

Jõuluõnn

2010-12-24T04:06:00.000-08:00

Jõululaupäeva ülivarajane hommikutund.

Sain end just vetsuskäimise järel teki sisse tagasi keritud (kaasa magas kõrval sügavat und), kui ahjuuks lõgisema hakkas. Teinekord valjema tuulega siiber lõksub, aga et uks niiviisi kolisema hakkab, oli mulle uudiseks. Katsusin pead padja alla peita, aga müra muutus aina nõudlikumaks - ajab sedaviisi kogu pere üles! Kerisin voodist õhema teki endale ümber ja, susse sängialusest tabamata, tuiasin asja uurima.

Vaevalt jõudsin malmpööra püstiseks ajada, kui raske uks kolksuga lahti paiskus, peenikesed sõrmed võreukse lukustusaugust välja vupsasid, luider näpp metallkeele üles lükkas ja tulijale sissepääsutee vabaks tegi.

Juuksepulstik, tokerjas habe, tohutusuur sinakaslilla nina ning kiitsakad käsivarred - kohtunud me polnud, aga kirjelduse järgi tundsin külalise ära.

"Tule kaasa, vaja on. Aga enne otsi plaastrit," torises mehike tuhka riietelt põrandale rapsides ja viibutas vigastatud käega mu nina ees.

"Tere. Saaks esmalt tuttavaks?" pidasin tuppapugeja tõredust pisut viisakusetuks, kuigi sõrmed juba peeglisahtlist plaastrikarpi ja haavapuhastit haarasid.

"Elvin," kohmas sakris mehike, oli plaasterdamise juures hell ja hüplik ning põrkis: "Kaua sa kohmerdad! Lähme juba!"

"Kust sul selline haav?" imestasin.

"Tuled, siis näed," poriseti vastuseks.

"Lase, ma panen enne riidesse. Ja jäta rumalused! Mina küll ahjusuust sisse ei roni. Lõhun enda ja kolde korraga!"

Elvin mõõtis mind altkulmupilguga ja sai siis isegi aru, et tõtt kõnelen. Marssis riidekapi juurde ja rapsas ukse lahti.

"Kuule, kas sa siin koristad ka kunagi?" urises ta.

Punastasin ja üritasin kapipõrandale pudenenud riideid kärmesti puudele riputada. No ei jõudnud igasse nurka. Arvasin, et ei jää vahele. Nii piinlik.

Elvin lükkas kapipõranda nagu lükandluugi kõrvale ja astus toekat kivitreppi mööda käigusügavusse.

"Hm. Tegelikult peaks siia alla kelder jääma?" jõudsin mõttes kukalt sügada, aga Elvin traavis nii tempokalt ees, käigud hargnesid vasemale, paremale, üles ja alla, et pidin tal kogu aeg silmadega kuklast kinni hoidma.

Korraga seisime väikeses sepikojas. Koldeleek pritsis ahtakese ruumi sooja valgust täis, seintel rippusid korralikes ridades tangid, vasarad ja muu mulle tundmatu tööriistavaru.

"Mis ma tegema pean?"

"Tange hoia. Ma taon. Pihta saanud käsi ei kannata enam põrutamist," nipsas mehike, pusis ja susis ääsi ümber, korjas mahakukkunud riistad kokku ja sepatöö läks lahti.

"Mida ma hoian?" ei adunud ma tangidega pitsitatavat, sest kuigi sädemeid tõusis ja lööke kajas, polnud valmivast esemest silmale suurt midagi näha.

"Sõnu. Soove ja sõnu," viskas Elvin suletud hammaste vahelt. "Ära lobise. Hommikuks peab valmis saama."

Ja tead. Iga uue eseme valmissaamise järel teravnesid mu meeled sedavõrd, et õige varsti neid imesünnitisi imetleda võisin. Ehkki jahtudes jälle nähtamatuiks tahkusid, võis kompides nende õnnetoovat hobuseraua kuju käe all tunda. Tillukesed õnnesirbid ilusatest mälestustest, headest sõnadest ja südamest tulnud soovidest. Veendusin, et Elvin tunneb meie küla rahvast minust palju paremini, aga mõne meenutusega oskasin minagi teda üllatada.

Olgu veelkord tõeks välja öeldud: Välimuse järgi ei maksa kedagi hinnata!

Kuidas Elvin kõiki neid häid ütlemisi alasile poetas! Kuidas ta hiljem mind maa-aluses käigustikus ikka ja jälle eksimast hoidis. Kuidas me valmis saanud nähtamatuid õnneohutisi majasissekäikude räästaalustesse riputasime... Kui õnnelik oleks meie küla õnneraudadetagi katuseservade all! Õnnelik lihtsalt seepärast, et meil on Elvin!

Ei jäänud Sinagi õnne-hobuserauata. Ära torkima mine, pillad veel alla. Nähtamatu ju.

Häid jõule, kallis koduküla. Elvin veedab tänase õhtu koos meie perega. Vähemalt hommikul jäi kokkulepe selline.

Lariseja koer

2010-12-19T06:01:00.001-08:00

Mäletad selliseid pillimeeste ja pikkade laudadega pidusid, nagu vanasti tehti? Meil, Albus, peetakse neid ikka veel. Niisuguseid, kuhu peolisi ka järgmise päeva ennelõunaks jagub.

Istume jälle paarikümnekesi laua ümber (selliseid laudu jagus saali veel hulga, ehk õige pisut lühemaid), puhume juttu ja vaatame, käsi põsakil, lava ees kepsutavaid tantsupaare. Muusika on vali, ega sellest üle suurt midagi kuule, seepärast kostab hästi kõrvu ainult Arderi hääl: "Ega mul selle vastu ole, et sa mind jutu sees mainid, aga... mõtle, nüüd kõik kurjad, et ma rahapaja tühjaks lükkasin!"

"See ei olnud ju sinu süü!" kergitan üllatuses kulme. Kas keegi tõesti võiks asja sedapidi tõlgendada?

"Kuula, ma räägin sulle. Lihtsalt, et sa mu hingeeluga paremini kursis oleks," pihib Arder valjult üle laua. Ega tal häälepuudust ole, pigem peab tagasi hoidma.

"Ükskord poisina läksin pimedal ajal kodu poole. Udu ka. Äkki hakkas nagu kella tilin kõrvu kostma. Mis sa oskaks arvata, kui lähed üksi pimedas ja korraga on selline kella tilin?"

Ei teagi. Äkki, et lehm? Aga kes tänapäeval lehmale krappi kaela paneb?

"Ja siis selline urin ja larin ja kell ikka kilksub," tuletab Arder kunagisi üleelamisi meelde. "Ma olin ikka päris hirmul."

No lehm ei larise. Siis ma küll ei tea.

"Koer oli keti lahti tõmmanud ja jooksis ringi," muigab Arder, just nagu keti lahti tõmmanud larisev koer oleks vastutulija, kellega kohtumine muhelema võtab.

Siis haarab kõrval istunud Eert mu mõlemast jalarandmest, nii et korraks ka minu häält saalis kosta on, ütleb, et tahtis tähelepanu ja kutsub tantsule. Nii jääbki kuulmata, kuidas Arderi koeralugu lõppes.

Eert sobib meie hulka kui valatud, sest temagi mõtted liiguvad imelikke radu. Seekord on ta peokäimadeks tuhvlid valinud (õige ka, uus põrand kontsi ei salli) ja heidab nüüd need, kui pikemateks poognateks sobimatud, lähimasse saaliserva.

Pillimehed peavad vahet ja annavad järje muile esinejaile üle. Kihistame Leiega peol kohatud koerusi ja paneme, pead koos, kaugemalt kogunenute nimesid ja nägusid paika.

Järgmise tantsuvooru ajal, kui taas on põhjust põrandat mõõtmas käia, kaob Arderi pere lauast. Eks koduteele. Lapsed ju ühes.

Viimaste tantsude järel tehakse korraks saal valgemaks ja manitsetakse pidulisi: "Pillimeestel on minekuaeg käes ja ega tuisk väga pikka pidu vist soosi. Näe, Arderi pere jäi teel lumevangi."

Mõni muheleb, et nüüd ei maksa enne minna, kui Saha-Arder välja saab, koju jõuab ja traktoriga teid lahti ajama tuleb, aga paljudele toob teade minekumõtted pähe.

---

"Mis juhtus?" küsin Raavelt, Arderi kaasalt, kui teisel päeval poe ees kokku trehvame. Lumme jäämine tundub imelik, sest Arderi kanti läinud teavad öelda, et teel oli sõitmiseks ruumi küll.

"Koer!" poetab Raave tõredalt, nagu see, kes juba teab-mitmendale uudishimulikule vastama sunnitud.

"Mis koer?" jääb minu jaoks vastusest napiks.

"Arder ju eile ekstra sinule rääkis. Kas sa siis ei kuulnud?"

"Sinnamaani, et koer tuli vastu, kett järel, ise larises."

"No siis sa ei teagi, kuidas Arder tookord pääses ja miks tal just eile see lugu hinge vaevas?"

"Ei."

"Arder oli tol korral, koeraga kohtudes, veel päris poisiohtu. Ja koer suur, vaat et suurem kui Arder. Üsna selge oli, et lugu heaga ei lõppe. Siis Arder viimases hädas palus, et jäetagu talle hing sisse, et mis soerd sellest napist suutäiest saab. Et tulgu hiljem, kui enam liha luude peal."

"Nooh?"

"Saigi nõusse. Lepiti kokku, et kolmkümmend neli aastat, viis kuud ja kuus päeva - siis tuleb peni oma saagile järele ja võtab ka kõik need, kes kaasas juhtuvad olema."

"Kas siis üks koer üldse nii vanaks elab?"

"Sa oleks pidanud teda nägema. See ei olnud tavaline peni, kes oheliku küljes maja valvab ja kuudi ees konti pureb. See... ma ei saa vist veel mitu ööd korralikult sõba silmile."

"Ma näen, sul hing sees. Mis sai siis? Räägi ometi!" võttis Raave kujukas jutt enesegi põlve värisema.

"Sõitsime kodu poole. Viskas küll tuisutriipe tee peale, aga nende poolest oleks võinud rahus jätkata. Korraga koletu tume kogu larinal ees. Arderi tugev närv poleks lasknud kõrvale keerata, aga loom rammis küljega masina rajalt maha. Ja, jalad harkis, tee peal ees.

Ma olin hirmust poolsurnud. Vaatan, Arder hakkab autost välja minema. Hädaldan, et kuhu sa, hullvaim, lähed, see peletis murrab su sammupealt.

Aga Arder vastu, et poisikest võis too elajas kiusata, aga tulgu seisku täismehega silmitsi.

Sa ei kujuta ette, mis ma kõik ära tundsin, kui ta ukse enda järel kinni lõi!"

"Ja siis?" rohkem hingan kui küsin, sest...

"Arder hargitas end elukale koonu ligi ja kui käratas: "Saatana sigidik sa paistad olema, siis sinna minegi, kus sa oma ketivaia välja oled tõmmanud!"

Ja tead, nii nagu ta oma hääle ülevalt alla, kõri luurava koera poole röögatas, oli peni maa sees ja sügav auk sinna järgi. Saad aru, see ei olnud paarimeetrine kaevuauk. See oli kilomeetrite sügavune tunnel, mis alla läks. Ma ju ei suutnud end tagasi hoida ja tormasin Arderile toeks. Siis ta möirgas veel midagi sellist, et hoitagu edaspidi temast ja tema perest eemale. Ise käis häälega auguservi mööda. Noh, et saaks selle täis aetud. Muidu teab-mis pahalased veel üles pääsevad.

Ma näitaks sulle seda kohta, aga öö läbi ju tuiskas. Ei leidnud hommikul isegi.

Tead, mis ma sulle veel ütlen. See hääl, mis Arder tolle teie küla sakerdise käest sai, see võtab ikka põlved nõrgaks küll. See oli võimas hetk, kui ta seal niimoodi enda, minu ja meie laste eest seisis, aga... ega mina talle küll enam ühtegi kurja sõna öelda julge. Ja miks peakski."

Loreida saapad

2010-12-19T01:42:00.000-08:00

Sel aastal algas talv äkki ja täie väega. Hanged nabani ja pakast nii paarikümne pügala jagu. Rõiva- ja jalatsikapp ei nõustunud aga sugugi suvest välja tulema. Rahakott oli nendega ühte meelt. Nii pidigi õhukeste saabaste sees sooja saamiseks varbaid veeretama ja tänulik olema, et sedagi vähest jala otsa on torgata.

Küllap jäi käimade kehvus külale silma. Igatahes astus üks tuttav perenaine kord otse ligi ja ütles, et tal oleks saapad ära anda. Head, korralikud ja peaaegu kandmata, aastaid kapinurgas seisnud vaid. Kui aga mulle sobivad.

No miks nad ei sobinud. Nii sooja voodriga jalanõusid polnud ammu näinud, tallaalusest veel siltki kulumata ja moelt - no mis alpi uhkust sa ikka ühelt talvesaapalt tahad. Ei midagi niisugust, mis vastutulija silma riivaks.

"Miks sa sellised saapad ära annad?"

"Need mu kadund naabrinaise omad. Mees pakkis ta asju ja kutsus vaatama, et kas on midagi tarvilikku. Uued saapad ju. Kuidas sa ikka lased ära visata. Aga jäid mulle seisma. Pole vaja läinud."

Arusaadav. Eks see teadasaamine pani ennastki neelatama, kuigi ma saapapärandajat ei tundnud. Paar päeva seisid saadud jalanõud esikus, enne kui tihkasin teisi lume peal proovida.

Tea, kust lastel see mõte tuli, et teevad maja taha akna alla lumelaterna. Lõikasid teevallidest tihedaid klotse ja ladusid hõredateks laternamüürideks. Töö tehtud, klopiti aknale, et tule laternasse tooksin. Otsisin toast küünla ja tikud ning ajasin ahjuäärsest nagist oma sinise kuuriskäigu-sulejope selga. Tuttmütsi pähe ja sõrmikud näppude otsa. Ämma kingitud triibulised sõrmikud. Põrnitsesin saapaid ja otsustasin, et... no mis seal ikka. Esimene ebamugavus ületatud, oli rõõm suur. Jalad püsisid nii soojad, et talv poleks sealt poolt meeldegi tulnud.

Madal pealelõunapäike paistis siniste varjudega lumeküngaste vahed kollakasvalgeks ja kerge tuisutuul keerutas küla korstnasuitsusid köiteks. Mõnus aeg natukesteks lapsemeelsusteks.

Trepikõrvane oli täis tuisanud ja lumest lükkamata, nii et majatagusesse pääses väikese ringiga. Aga mitte niisuguse ringiga, nagu mina miskipärast ette võtsin.

"Ema, kuhu sa lähed," hüüdsid lapsed üle aiamaalapi, mille ma juba rühkides selja taha olin jätnud.

Olnuks mul siis, mida lastele vastata!

Ilus ilm, ehk nad ei imestanudki eriti, et väikese jalutuskäigu ette võtsin. Ise olin liiga suures hämmingus, et ümbrust märgata. Kui esimesed paarsada meetrit kulges uitmise tempos, siis ristmikule jõudes läks juba jõudsamaks astumiseks ning Kaaruse majast möödudes tekkis sarnane tunne sellega, kui kaks rongi teineteisest täie hooga mööda kihutavad. Maja pidi ju ometi paigal seisma?

Üllatav, et traav mind sugugi ära ei väsitanud. Polnud vahet, kas tuul puhus vastu või päri. Ilm oleks nagu minu ees kahte lehte käinud. Nagu nähtamatu sahk oleks takistused teelt kõrvale ajanud. Ainult kurvikohad olid kohutavad. Ma pole lapsest saati karusselle ja kiikesid kannatanud, nüüd käis üks pidurdus ja pööre teise otsa.

Korraga oli hoog jälle maas ja värava juurde jõudes kannatas juba ringi vaadata. Ega sellisesse kohta tormamine sobinukski.

Me saapa-andjast naisega polnud saapakandjast sõnagi kõnelenud, aga miskipärast olin kindel, et küllap ta see Loreida on, kelle kääpa ette mind seisma sunniti. Haud ja ümbrus puhkasid paksus lumes, aga kivi peal oli nime koht näha.

"Kas ta tahab saapaid tagasi?" mõtisklesin kartuses, et pean kümneid ja kümneid kilomeetreid teadmata suunas paljajalu tagasi vantsima. Ei ole helkurit ega taskulampi ega telefoni...

Küünal jäi käe alla.

"Kulla Loreida-tädi! Kahju, et me niimoodi kohtuma peame, aga õnn, et üldse. Sa pidid hea inimene olema, kui Su saapad sedavõrd Sinu järele igatsevad. Oleksin ma meie kohtumist ette teadnud... Nüüd ainult see lihtne küünlake ühes. Minu kingitus Sulle. Saabaste eest," koukisin taskust vahajupi kohmetanud kätega välja, süütasin küünla ja torkasin selle hange uuristatud lohukesse. Häbi küll, eks mu lootused pisut isekad olid. No, et saapad omale võin jätta.

Küünal hoidis leeki kenasti küljes ja saapad arvasid, et meil aeg on lahkuda. Astusin väravast välja, lasin võru kinni ja hakkasin vaikselt sammuma. Oodates, millal hoog jälle kiireks kisub. Aga saabastel oli veel üks käik ees. Me olime vasemalt tulnud, aga nüüd tikkusime paremasse suunda, kuigi seal lumi põlvini ulatus.

Tuisu lõi üles, nii et meetrit enda ette ei näinud.

"Tütreke, sa pillasid oma kindad maha," kostis korraga hääl selja tagant. Seal seisis memmeke, kindapaar pihus. Aga mitte need minu triibulised sõrmikud vaid punased käpikud. Paksu voodri ja palmikutega.

"Need ei ole minu omad," jõudsin vastata, kui juba oli käpikupaar mul käes ja uus tuisulaine kindatooja olematuks hajutanud.

"Surnuaialt ei tohi midagi kaasa võtta. Aga kalmistult väljas? Kas ma peaksin kingituse maha jätma, kui tunne sees ütleb, et toojaks Loreida oli?" juurdlesin nõutult, aga saabastel oli oma arvamus ja kui sööstudest, pidurdustest ja keerutustest taas teadvusele tulin, seisin kodutrepil, kindad pihus.

"Mis sulle sisse läks?" pärisid lapsed pikema imestuseta, kui tuppa jõudsin. Laternasse oli küünal leitud ja kuuseheki taha kadunud päike andis lumelambile voli särada. Tuli praksus ahjus ja köögist kerkis kartulipraadimise lõhnu. Proovisin nagi varjus kindaid kätte. Pehmed sellised. Armastusega kootud. Ei saa olla, et nende kinkija kurja kavatseks.

"Kellele sa selle koha katad?" küsisid tüdrukud, kui söögilauale ühe taldriku lisaks panin. Aknale küünla süütamist nad ei imestanud - advendiaeg ju. Aga mina mõtlesin, et kui Loreidat lubatakse ja tal soovi on, võib ta tulla ja istuda meie tagasihoidlikku õhtulauda. Kui ei taha koos meiega, tulgu hiljem. Ahjusooja jätkub veel tükiks ajaks ja toidu... jätan panniga pliidiservale.

Veel mõtlesin ma, et räägin selle loo Sulle. Loreidast, tema saabastest, meie kohtumisest ja jõulukingist. Et äkki Sina tundsid teda ja oskad selle helde naise elust midagi pajatada. Ja et see oleks kingitus temale. Minu poolt.

Aga saapad panen homme jalga ja usun miskipärast, et jõuan nendega sinna, kuhu plaanitud. Pikk retk ees. Ehk toovad mu kiiremini koju kui muidu saaks.

Unistame koos

2010-12-15T09:30:00.000-08:00

Lumi on täna nii valusvalge ja sädelev. Ja seda jätkub kõikjale. Nagu muinasjutumaa! Tahad, kujutleme siia kuningalinna?

"Terve linn ei mahu ehk meie külasse ära? Kujutleme ainult lossi?"

Olgu. Las olla loss. See võiks olla seal Oru talu künka peal. Või Kaarusel. Siis on kaugele näha. Ja kui vaenlased tulevad, on küngast keerulisem vallutada.

"Kui loss on nii uhke, et vaenlasi ligi meelitab, unistaks parem midagi tagasihoidlikumat? Tavalise maja? Ja mitte mäe otsa. Parem kuhugi metsatuka varju?"

Tead, kui ilus on meie maja, kui õhtupimeduses jõulutuled akendel plingivad. Sügavasse lumme lükatud rajad on nagu salakäigud ja vallid seal kõrval nagu kaitsemüürid - ongi juskui kuningakoda!

"Milline kuningas võiks olla?"

Väga võõrast ei tahaks. Võib-olla satub kuri või ülbe või pirtsakas.

"Ma võin ehk ise kuningas olla?"

Muidugi tohid. Ja mina olen haldjas. Kuningatel peab ju olema kuningriigis üks haldjas, kes aitab lohesid minema võluda ja pehmendab needust, kui keegi üritab kuninga pereliikmeid kedervarrega surnuks torgata.

"Sul peaks siis kõrge tipuga kübar, lai kuldsete tähtedega keep ja võlukepp olema?"

Ja sinul peaks olema kullast kroon, pikk punane kuningamantel ja valitsussau.

"Me näeks nendega vist üpris naeruväärsed välja?"

Tavaliste riietega võib ju ka haldjaks ja kuningaks olla. Tänapäeval näevad kõik kuningad tavalise inimese moodi välja. Ma usun, et haldjad ka.

"Mida kuningas oma lossis teeb?"

Ma ei tea. Istub troonil ja valitseb riiki?

"Meie tugitool on liiga kõva, et seal kaua istuda. Igav hakkab ka. Mida kuningas veel teha võiks?"

Noh, kui sa oleksid meie korteri kuningas, võiksid kaaskonnaga õue jalutama minna. Kassid oleksid kindlasti nõus õukondlasteks hakkama.Ja kui sa suudaksid kuurist möödudes küttepuid käsutada, nii et neid sületäiejagu pliidi ette ilmuks, võiksin ma sulle haldjana õhtusöögisupi valmis võluda.

"Kuningad ehk ei käi puukuuris puid toomas? Ma võin niikaua laps olla."

Ma pole ka eriti kindel, kuidas mul haldjana see supi võlumine õnnestuks. Ehk olen ka niikaua hoopis ema.

"Suures lossis oleks kuningal vist kõle elada. Mulle küll meeldib, et meie koduks loss ei ole. Tahad, ma keedan meile teed, kuni sa ahjudesse tule teed?"

Punane pesulõks Priskilla, sinine pesulõks Partolomee, lõksupikud ja kolmekümne neljanda korteri haldjatüdruk

2010-12-13T08:45:00.000-08:00

Mida Sa tegid suvel, kui päikesekuumus talumatuks muutus? Läksid varju, eks?

Pesulõksud oleksid ka läinud, aga neil oli minemiseks viijat vaja. Priskilla ja Partolomee õnnetuseks suruti nad pesunööriposti äärde üht luitunud marlilappi kinni hoidma. Suruti ja unustati. Kui teistel läks õnneks aeg-ajalt tubast elu nautida, siis nemad valvasid vapralt oma varandust.

Mida Sa tegid sügisel, kui tuul külma vihmavett näkku loopis? Või esimeste talvetuiskudega, mis kinnastatud käed sügavale taskupõhja ajasid?

Pesulõksud lõid nööri ümber tireleid, et natukegi sooja kontidesse saada. Sa ütled, et pesulõksud on plastmassist ja plastmass ei karda külma. Oled Sa ise kunagi plastmassist olnud? Kas või natuke aega?

Lõksupikud (teate, need pisikesed, millega taskurätte ja siidlinikuid riputatakse) lõgistasid hambaid ja Priskillal ning Partolomeel oli nende tervise pärast tõsine hirm. Kes kord nöörile kinnitatud, pidi kõvasti pingutama, et toasooja pääseda. Pesu toodi õue aina harvem (mis tast sinna tuisu kätte...).

Siis hakkasid aga jõulutervitused postkasti vupsama ja korraga tuli inimestele tubades meelde, et nad teavad, kust saab ilusaid tillukesi kaardikinnitusklõpse...

"Nüüd kõik hops-hops tuppa ja kui jõuluaeg läbi, vaadake, et te siis kapisoppidesse kaote! Kevadeni vähemalt," manitses Priskilla. Lõksupikud hüppasid laastukorvikesse, millega neile järele tuldi ja pilgutasid hüvastijätuks oma pisikesi vedrusilmi.

"Neetud lapp!" urises Partolomee. "Tema pärast peame siin teab-kui-kaua virelema. Eelmise talve oli Partolomee rippunud nööri küljes esikunagis. Olid ajad!

Priskilla aga naeratas. Lõksupikkude pakase käest pääsemine oleks nagu toasoojanatukest temanigi toonud.

Siis juhtus ime. Ühel päeval laoti pesunöörid otsast otsani täis. Pluuse, kleite, seelikuid, pikki ja lühikesi pükse, padjapüüre, linu, tekikotte, kardinaid, köögirätte ja saunalinasid...
Lõksupikke õnneks välja ei aetud, see koorem käinukski neil üle jõu. Pesuhoidjateks õngitseti vastavatud pakkidest kollaseid, rohelisi, siniseid, punaseid ja valgeid lõkse.

"Nüüd on meie võimalus," sosistas Partolomee ja nihkus läheduses lehviva kleidi kinnitajaks. "Tule! Lase see vana kalts lahti!"

Aga Priskilla ei suutnud oma riidetükile seda teha. Ehk oli too kunagi olnud väärikas õhuaknakate? Või kurnariie? Või teisi rõivaid kaitsev triikimislapp? Kuidas röövida talt see viimanegi õhkõrn lootuskiir ja heita kangaräbal kõdunema postiäärsesse hangeauku?

Priskilla nägi, kuidas külmalõhnalist pesu kausidesse ja vannidesse kokku murti, kuidas lõkse üksteise järel lõksunöörile näpistati, nii et kandja kaelas oli lõpuks justkui hundikihvadest kee. Korraks tõi see taas naeratuse Priskilla näole. Partolomee ilusate jõulude pärast.

Priskilla pidi nüüd kahe eest lapi küljes rippuma. Suurem detsembrialguse tormipuhang kangutas ta küljest tükikese ja virutas kaugele eemale, aga Priskilla jäi püsima.

Ja tead, siis, kaks päeva enne jõule, juhtus üks täiesti uskumatu asi!

Kolmekümne neljanda korteri tüdrukuke Ariadne-Mariiheleen rullis end õuel sügava valge lume sees vasakult paremale ja paremalt vasakule, kibuvitsahekist kiviktaimlakünkani, liivakastist keldrimäeni ja jäi pesunööride juures, selili helvestemeres, oma suurte siniste silmadega taeva poole vaatama.

"Tere," ütles tüdruk marlilapile. "Sind on vist natuke liiga kauaks nöörile unustatud? Ma arvan, Sind peaks lausa natuke üle pesema."
"Tere," ütles tüdruk Priskillale. "Oi. Sa oled ju haige! Ma pole kindel, kas oskan su haava ravida, aga kohe kindlasti ei tohiks sa haigest peast külma käes kükitada."

Ta vajutas oma roosas kindas käekesega ettevaatlikult lõksu lahti ja viis nöörilt leitud varanatukese tuppa. Pesi lapikese sooja seebiveega puhtaks ja vannitas seal samas Priskillatki. Lapp kuivatati vannitoa radiaatoritorul ja triigiti kahelt poolt korralikult sirgeks.

Ehh! Loomulikult ei läinud marlitükk pesus oluliselt valgemaks, aga Ariadne-Mariiheleeni meelest oli see väga armas ja pehme. Ta vooderdas lapiga aknalaual karbikese, kuhu päkapikk hommikuks maiustusi tõi.

Priskillat läks tal samuti hädasti vaja. Priskillaga kinnitati karbi serva külge väike inglikestega ümbrik. Ümbrikus peitus väga tähtis kiri. Mis Sa arvad, kellele? Loomulikult jõuluvanale endale!

Kirjas seisis:
"Ea jõuluvana! Palun kinki isale us autotö sest isa on väka ea autoiut ja emale to õmplusmasin et ta ei pea koku aek käsitsi parantama ja oleks rõmus näku ja palun kas päkapik saks sele pesulõksu ära parantata se on väka tupli pesulõks. Ariadne-Mariiheleen"

Täiskuuööd nelja tee ristil

2010-12-12T11:55:00.000-08:00

Kui plaanid täiskuuöö hingedetunnil nelja tee ristile (mis ühe raja Albu, ühe Jäneda, ühe Vetla ja ühe Valgehobusemäe suunda sirutab) seisma minna, ütle ette, et teaksin sulle seltsiks tulla.

Ega seal midagi hullu ole, Sa lihtsalt ei pruugi kõike õigesti toimetada ja asjadest päripidi aru saada.

Kui juba tulla oskad, siis küllap tead, et siin vanakurja ei oodata ja kuke verega valskust ei tehta. Sul tuleb lihtsalt seista ja selle peale mõelda, kelle pärast kohale tuldud sai, õige teeharu peale keerata ja astuma hakata. Ta tuleb vastu ja juhatab Su ise kohale.

Kõik kadunud talud on selle öö ristteelt-tulija jaoks küngastele kerkinud ja Sul on endal voli valida, kuhu külaliseks lähed. Lähedaste ligi ei lasta ja vanade hingevõlgade tasumiseks pole võimu. Mingit asja kinkida ei tohi ja kaasa võtta kah mitte. Sidumise mõttes. Paranduseks tohib. Noh, kui tuled, saad aru. Küll aga võid jutte jutustada ja endiste aegade heietusi endale kaasa kerida.

Soovitan rohkem kuulata, sest pajatamistega tuleb olla hooliv ja hoolas. Kas maksab iga albi lõksutusega kadunute rahu rikkuda, olgu pealegi tõsi kõik?
Seda ei maksa karta, et kuulates aeg üle jookseb. Pererahvas on terane jälgima, et külaline nõutud ajaks teeristile tagasi saab.

Kust ma tean? Mis sa arvad, kust enamik mu lugusid kokku on korjunud?

Aga ma räägin Sulle sellega seoses ka ühe eksimise, mis praegu just heaks näiteks pähe torkas.

***
Urmet polnud siitkandist päritki, aga kesköise külaskäimisega oli kursis ja arvas, et kui Peltsil arukalt uurida, saab omade kohta üht kui teist teada. Uue aja uurimisriistad näitasid, et kusagil jooksevad selle talu asukatega juured kokku. Eks uudishimu ajas ka. Et kuidas ennemalt elati, mida söödi ja seljas kanti... Oled telekast näinud, raamatust lugenud ja muuseumis katsunud, aga niimoodi - oma silmaga - on ikka hoopis teine tera.

Perenaine nägi, et külaline tulemas, saatis tütre tee äärde vastu. Une oli ilus tüdruk, hea käe ja silmaga, aga kurjad inimesed korjasid kunagi tal elust õnne ära. Mis sest küll mainida maksab... Seal, varjukülas, sai ta ju kodu kaitse alla tagasi.

Une põsed õhetasid õhtusest leivateost. Tüdruk lükkas lingu vajunud juuksesalgu räti vahele tagasi ja kutsus Urmeti toa poole. Sees ahi soe ja taadil tulijale mitu head lugu rääkida.

Palju tuttavat tuli kolde ligi kutsutud Urmetile ette ja palju oli kujutletust teistmoodi ka. Ta oli kujutlenud viletsuse ja hääbumise lõhnu, aga tuba haisutas männivaik ja veel midagi mõrkjasvärsket.
Kuhu mees ka vaadata ei üritanud - silmad otsisid ikka Une üles. Taadi jutt käis seekord kinnistele kõrvadele, sest Une köitis Urmeti meeled nii, et see kõigele pererahvale silma torkas. Eit kortsutas kulmu ja taat tuiutas pead. Une muidugi märkas ka ja ega see tüdrukut rõõmsaks teinud. Ei, mitte et Urmet oleks halb välja paistnud või midagi. Lihtsalt. Urmet oli siin esimest korda, Une aga ammuilma ja teadis kahe maailma üleskirjutamata seadusi. Piiga katsus seepärast end hoopis eemale sättida, aga näe - jooksis täis veepangega kaevult tulles (ega ta muidu nii öösi olekski, aga et jalust kaduda) koju sättiva Urmeti haardesse.
"Tule saada mind," nuias Urmet.
"See ei ole hea mõte," toibutas tüdruk.
"Ma tahan sind omale," tunnistas mees.
"Sa ju tead, kuhu tulid," tõreles Une. "Mine. Me ei mahu teineteise maailmasse. Ei ühel ega teisel moel."

Ei tea, mis tuhin tuli Urmetile sisse, kui teeristile tagasi jõudis. Haaras tüdruku nii kõvasti kaissu, et tollel lootustki poleks olnud pageda. Kui oleks siit ilma tüdruk olnud. Aga Une libises kui liiv mehe käevarte lõksust. Vangutas kurvalt pead, kui kahe maailma vahele sein ette seati ja jõudis veel silmata, kuidas Urmeti suunurgas pahandust-teinu naeruvirve vibeleb... Siis nägi neidis sõrmust. Millal Urmet selle talle sõrme torkas? Kuidas tüdruk ometi võõrast hõbedat sõrme ümber võis tundmata jätta? Urmet peab oma ehte kohemaid tagasi võtma! PEAB! Sest...

Aga Urmet seisis juba mitu hetke hoopis teise maailma ristteel.

Mis sai?

Ega Urmetit meie külla kauaks jagunud. Järgmise täiskuuööni vaid.
Niimoodi hoiatamata kaduski. Kuub kodus toolileenil, rahakott dokumentidega taskus...

Une on hea naine ja selle üle ei kurda Urmet kunagi. Aga kuula ta jutt lõpuni ära, kui minekuks nende talu valid. Kuula ta jutt lõpuni.

Ristiretked

2010-12-11T09:10:00.000-08:00

Oota, ma räägin sulle selle loo algusest peale ära.

Peedu ja Lehtmetsa küla vahel pole kunagi mingit tõsisemat vaenu ega hõõrumist olnud. Eks üheks põhjuseks võis arvata Lehtmetsa-Risti sauna, mis ümbruskonna rahva kohale meelitas. Kui mehed sinna vihaga tulidki, siis ära mindi alati suures sõpruses ja siiras üksmeeles.

Saun oli ehitatud suure maja (kuhu mitu peret elama mahtus) õuele. Majarahvas sai saunalistega hästi läbi, saunalised kiitsid majaelanikke ja kõik olid hirmus rahul.

Aga siis kingiti ühele suure maja perele kukk. Kirju ja pisike nagu rähnipoeg. Aga kus oli tigedust täis! Kargas koerale-kassile turja ja ei hirmunud inimesestki tagasi.

Meestel häda käes just pesemistoast hädal käies: nii kui sammu sauna taha teed (aga kuhu mujale sa, lihtne hing, ikka asjale lippad?) kohe kurilane kannustega kannikas.
Eks kuke peremees katsus lindu saunapäeval kinni hoida, aga või sa sihukest pead! Kuskilt ta jälle välja puges ja pesulisi peksis.

Eks see saunaskäimine oligi rohkem kangema soo lõbu. Naised, need lobistasid enda ja lapsepabulad köögipliidi kõrval pesukausis seebiveega üle ega raatsinud kuigi sageli saunateed ette võtta. Aga meestele oli Ristil pesuskäik midagi hoopis enamat. Natuke nagu kirik ja natuke nagu kõrts ja teinekord sai veel kino ka.

No aga nüüd... läksid mehed ühel nädalavahel saunast koju ja teisel nädalavahel saunast koju - küljed kriibitud ja tuharad triibulised. Ja kinnitasid kõik nagu ühest suust - kukk rappis! Kui siis veel kuke mõõtusid näitama hakati, vajus naispoole kulmuvahe umbusust üsna krupsu.

Meestel ei jäänud muud üle, kui võtsid järgmisel saunapäeval noorikud ühes. Tegid neile kõva leili ja saatsid siis lumehange hullama. Ja nagu ette arvata - nii kui paljasnäkid saunast välja said, nii oli kukk kõigil korraga kallal. Ei andnud kellelegi armu.
Naised panid kiljumisega sauna taha kraavi, et kikkarajakas maha raputada. Mehed aga, kes end pealaelt kopsiku ja eest-tagant pesukausiga katnud, osatasid kaldal:
"Kas nüüd usute? Kas nüüd usute?"

Juhuslikult logistas kimp Jäneda rahvast vankriga Vetla poole sõita ja jäi toimuvat imestama. Jäneda oli muidu ka ikka asjalike inimestega küla, aga eks igasse sigine oma ullike hulka, nii neilgi. Ja et see ainumas just tol päeval vankripärasse sattus! Eks tema lobast jutt lahti läks - raudmehed ja uskupööramised ja vees ristimised. Isegi laste ajalooõpikutesse need lood sisse pistetud. Loe ja muiga. Kui tõde ei teaks, vaata et jääkski uskuma.

Lugu kolme peaga lohest, kes elas külaäärse mäe küljel asuvas kaljulõhes

2010-12-08T12:49:00.000-08:00

Elas kord lohe. Nagu juba pealkirjaski öeldud, elas ta küla servas, suhteliselt kõrgel mäe otsas ja tal oli kolm pead.

Ühest küljest on kolm lohepead tõeline varandus. Näiteks, kui tahad jõulukuusel küünlaid süüdata, külmunud torustikku arstida või pajaga eilset suppi soojendada.
Aga samas. Mis torustikku lohel seal kaljulõhes ikka oli, jõulukuuske ammugi mitte (oleks lapsed, siis ehk veel, aga niimoodi ainult enda pärast...) ja supp ei kuulunud ka lohe lemmiktoitude hulka. Teadupärast on lohed loodud printsessidega maiustama.
Ja üleüldse. Kui sul on kolm pead ja üks neist vahib telekat, teine mängib telefoniga ussimängu ja kolmas valutab eelmisel õhtul peetud peost, siis on see kokku ikka paras hullumaja.

Õnneks oli meie lohe mõnes asjas päris mõistlik. Telekat tal polnud (need digiboksi pakkujad olid ta kuidagi kahe silma vahele jätnud), ussimängu ta ei sallinud ja peavaluga lõppevate pidude tarvis nappis sissetulekuid. Iseloom oli ka lohel selline leplik. Ei kiskunud külarahvaga riidu, ei tuuseldanud teiste lohedega turniiridel. Isegi printsesse ei kimbutanud - ilusad ja kondised ja lõhnavad hästi, no kuidas sa sihukesi sööd? Istus lohe oma koopas, põletas hingeõhuga seintesse mustreid ja nakitses koopalaest tilkuva vee kõrvaseks koerakrõbinaid, mida ta kord kuus (mõnikord harvemgi) hulgilaost ostmas käis.

Mäge, kus ta ulualune asus, hüüti Musta Draakoni kaljuks. Aastatuhandeid juba.

Aga ükskord, küla järgmiste aastate arengukava koostamise koosolekul, hakkas hõõrumine pihta.
Leiti, et lohe ei tee külarahvaga piisavalt koostööd. "Ta võiks kolm korda päevas karjuseid ja alpiniste üle järsaku vedada!" leidsid inimesed.
"Eks või kah," soostus lohe. Ega tal nagunii suuremat teha olnud. Veokordi lisandus küll märkamatult, viimaks kinnitati liin iga kaheksa minuti järel käima. Lohel, kes sünnilt tumedasoomuseline, kadus rassides viimane värv nii näost kui ihult.

Nuriseti, et lohe lähedus pärsib majanduselu elavdamist. "Ükski võõras ei julge tulla, kui selline monstrum ligiduses elutseb!"
Lohe nõustunuks rohkem koopas konutama, aga transportteenus vajas ju osutamist. Katsus siis lihtsalt sõbralikumaid nägusid ette manada.

Viriseti, et lohe ei löö jõukohaselt kaasa tehnilise infrastruktuuri arendamisel. "Mõelda, kui palju soojusenergiat suudaks toota säherdune kolmepealine, posti laiali vedada, prügi põletada... Aga tema!" põlastas rahvas.

Lohe oli mõistev ja vastutulelik. Sülgas ahjudesse tuld, lehvitas tiibadega tuult tiivikuisse, väntas jõgesid kiiremale voolule. Osutas ühistransporditeenust, valvas lambaid, lõi mäenõlvale tillukese stuudio, kus huvilised üle maailma lohekoopakujundust õppimas käisid. Öösel toimis tänavavalgustusena ja peletas hulkuvaid metsloomi inimasustusest eemale.

"Lohe lõhestab külakogukonna üksmeelsust," hädaldati, sest tekkinud oli kaks leeri. Üks, kes arvas, et lohel on liiga hirmuäratav lõustastik ja teine, kes leidis, et lohe on liiga mömm.
Lohe kandis kõigi kolme näo varjamiseks laia ääre ja tiheda looriga kübaraid ning üritas asjalikke ja edumeelseid ideid pakkuda (aga, lohe juttu nüüd kuulad või?).

Veel viriseti, et lohe on koerasöögisõltlane, ülekaalulisust reklaamiv (kuigi vaene loom viimase aja töökoormusest enam keskmise draakoni mõõtu välja ei andnud), tallab lambakarjas rohukamara ära ja varjab oma kunstistuudioga küla tõelised turismiobjektid.

Et seni, kuni lohe mäe peal toimetab, elab külarahvas pidevas varingu- ja tulekahjuhirmus.

Lohe tõmbas kõrvad lidusse ja tundis end hirmsasti süüdi.

"Otse öeldes," teatasid külavolinikud, "kümnekordistub sinu eluasememaks, sest turistide sissevool on mäekuru hinna lakke löönud. Ka tuleb maksta meie poolt koostatud kindlustuslepingus näidatud summa, sest
a) sinu kohalolu tekitab pidevaid ohuolukordi ja
b) kui sinuga midagi juhtuma peaks, jätab see külarahva suurde kitsikusse.

Lohe maksis tõrkumata, kuigi krõbinad tuli nüüd rahapuudusel sageli koopalaeveega asendada.

Kord, kui lohe mäe peal, kübarad peas, rahutut lambakarja koos katsus hoida, lendas mööda ülemeremaa ninakas ja sõnakas ning silmatorkavalt "suure kondiga" lohe. Nägi meie lohet, norsatas naerda, istus mäe otsa, toetas hambus rippunud printsessi hetkeks murule ja põlastas: "Sitavares! Draakonisoo häbiplekk!" (Siivutumaid sõnu oli ka, aga mis ma neist ikka kirja hakkan panema, eks sa ennusta isegi.)

Meie lohele järsku aitas. Meie lohe võis ju kleenuke olla, aga lihased olid tal viimase aja rahmeldamistega väga korralikult treenitud. Raputas ilkuja tiibadest välja, keeras kõigile kaheteistkümnele kaelale vindi sisse ja vaatas kohta, kuhu visata. Vaatas ja ei tulnudki kaua vaadata. Lennutas otse külasse. Lennutas külasse ülbe draakoni, lambad ja kõik kolm tobedat kübarat. Ainult printsessi jättis viskamata. Jättis viskamata seepärast, et kõht oli korraga kole tühjaks läinud.

***
Meil oli nädal tagasi küla arengukava koostamise koosolek. Arutluse alla võeti
a) kas järgmise aasta lohetoit valitakse laste arvu, talu jõukuse või tähestiku järgi ning kas ja kuidas oleks võimalik kohalikke ohvreid turistidega asendada;
b) küla majanduselu edendamine, sest uuest aastast lohe kehtestatud maksud kolmekordistuvad;
c) väljaku rajamine kolmandaks loheturniiriks (sest kaks eelmist on lohe meelest kõik võimalused ammendanud;
jne, jne, jne...

Muidu? Nooh. Laseb elada. Oma ikka oma. Teab, mis tralli mõni teine veel teeks või korraldaks.
Ah jaa! Mäel on ka hoopis uus nimi. Lohe ise pani. Endale meeldetuletuseks ja... et järelpõlvi hoiatada. Valge...hobuse...

Kohtumiseni, kuu!

2010-12-04T19:46:00.000-08:00

Sellest on ikka kõvasti aega möödas. Võisin tookord nii kümne keerus olla ja kasvult andsin ehk praeguse keskmise koolimineja mõõdu välja.

No aga mured, eks need tundusid seda suuremad ega tahtnud kuidagi sisse ära mahtuda.

Emal oli tollal tervisega tegemist. Käis pikalt haiglas ära ja üks kui teine siis hoidis mind. Eks see segipaisatud elurütm ja tunnistamata hirm tahtsid väljajalutamist ja nii ma kolasin ümberkaudseid põlde ja metsi mööda, väsimust tundmata ja aja kadumist adumata.

Ükskord (ei tea just kellaaega pakkuda, aga eks ta talvine aeg võis olla, et ühtepuhku pime) uitasin jälle metsa poole ning näen - kuu laskub puude vahele. Niimoodi aeglaselt, nagu kuumaõhupall maa peale tuleb (ega ma tookord sedasi võrrelda mõistnud).

Ligi jõudes on asjad ikka suuremad, kuu samamoodi. Majasuurune vast (ma muidugi ei mõtle neid linna kõrgeid maju). Maabus kuu niimoodi vaikselt, poolega vajutas end maa sisse (või juhtus lohukoht alla jääma) nii, et temast mahevalge poolkaar näha jäi. Mina tõttasin vastu, hirmu üldse ei tundnud. Justkui oleksin kogu aeg oodanud.

Sai kuu end paigale seatud, kui temast astus maha heledas riides naine. Selline silmatorkavalt pikk ja sihvakas ja kellest saad kohe aru, et heade kavatsustega tuleb. Rõivad olid tal õhukesed kuid rasked või siis polnud tuuleõhku neid liigutamas.

Sammus naine otse minu ette, nii et käesirutusruumi jäi, ja ütles: "Suur segadus on sündinud. Sa oled eksikombel maapealsesse peresse sattunud ja siin üles kasvanud. Mina olen su pärisema ning tulin sind koju tagasi kutsuma."

Ma nagu oleksin midagi taolist oodanud. Ei imestanud sugugi. Ainuke arvamine, mis sinna vahele meenub, oli, et küllap ma oma näoplaani ja pikkuse siis isalt pärisin.

Ei noh. Mul jagunuks julgust kaasa minna küll. Aga siis jäin mõtlema, et sellel emal, kes parajasti haiglas lamab, ma ju ainuke. Ja kõik see aeg, mis on koos elatud...

Nii ütlesingi. Et ei saa ära tulla.

Ta oli tark naine. Küllap temalegi oli vastus ette arvata. Aga ta kutsus, et tulgu ma natukesekski kaasa. Et sõidame ja vaatame maailma.

Selliste otsustega võib teinekord väga viltu minna. Minul läks imekenasti. Kerkisime kuuga tasahiljukesi kõrgele üles ja tegime maale tiiru peale. Kõik ookeanid ja mandrid vaatasin sealt kõrgelt üle. Seepärast ma enam väga kuhugi reisile ei kipugi, et olen korra kõik paigad juba ära näinud.

Kui me hakkasime tagasi meie küla kohale jõudma, küsis kuuema minu käest, et ega ma pole vahepeal ümber mõelnud.

Kus ma siis olin. Raputasin tasakesi pead. Kahju oli teda kurvastada.

Siis ta ütles, et jääb minu üle valvama, aga et enne minekut tahaks ühe mu soovi täita.

Ega mul tookord rohkem soove olnudki.

Kaua kuu muidu maale ringi peale teeb? Ühe ööpäevaga, eks? No meil üle paari tunni küll ei kulunud. Kodus oldi mu uitamistega harjutud, keegi midagi ei küsinud ja ega ma poleks usaldanud vastata ka.

Järgmisel päeval tuligi ema haiglast tagasi. Natuke põdur veel, aga kosus silmnähtavalt.

Kuu on laskunud minu metsaservale edaspidigi. Mitte igal aastal. Kes see jõuab sõita, vahemaad ju kauged. Aga need korrad olen ikka kuidagi ette ära teadnud.

Vahel tõuseme taevasse. Lihtsalt. Seisame seal kõrgel, räägime ja vaatame alla maa peale. Just nagu üle reelingu ääre. Teinekord jutustame siinsamas. Rohkem mina küsin ja uurin, sest minu elu on ju ülevalt niigi näha.

Nüüd on jälle juba mitmendat päeva tuttav tunne sees. Ja kuu hakkab looma ka.

Rahapada

2010-12-04T05:31:00.000-08:00

Hakkasin ühel päeval garaažiesist lahti lükkama, et paneks auto talvekorterisse ära. See ju ilus endine Eesti komme, mida tasuks jälle au sisse tõsta.

Liivakasti juures oli ka üks teenurgake täis tuisanud. Nii kui labida hange lõin, käis tera kolksti millegi kõva vastu.

Esiti mõtlesin, et naabritüdruku liivaämber või kastiauto. Mis sa ikka oskad muud mõelda. Aga kui kohta puhtamaks tegin, nägin, et ilus vaskne sang, pada küljes. Ja ei olnudki justkui maa sees, nagu sihukesed varandused tavatsevad enamasti olla. Kolksus lahtiselt, nagu oleks keegi paar tundi tagasi korraks käest pannud ja siis tuisu alla unustanud. Arvasin siis, et ehk ülevalt naabrinaine tõi kanapudru jahtuma. Aga et miks niisugusesse kohta, kus autod sõidavad? Mõni mõlgib veel masinanina ära!

Ei olnud puder. Lükkasin kindaga pealt suurema lume maha - sulaselget hõbedat täis! No kust see nüüd niimoodi äkitsi välja ilmus?

Proovisin sikutada, et tõmban teeserva ära. Ei jõua!

Ma olen omal ajal neljakümne liitrist piimavinkut küll puki otsa ubinud, aga sellel siin oli raskust kõvasti rohkem.

Vaatasin: naabrinaine röötsutab akna peal, nina vastu ruutu. Vehkisin käega, et tulgu appi, aga kus tema! Lehvitas vastu ja pööras pea mujale.

Vanasti, kui akendel olid puuraamid, sai kõik suhtlemised läbi klaasi ära suheldud. Plastaken on selles mõttes igavene nuhtlus - ühtegi heli ei lase läbi. Külma oli nii 15-16 kraadi, pall ka kokku ei hakka, et viskaks.

No mis teha siis?

Mul see vana must kuuris käimise jope seljas. Toppisin taskud täis. Kus sa jätad niimoodi vedelema, mõni tuleb veel pärast taga otsima ja ei leiagi. Taskuvahe oli lahti harunenud, täitsa palju mahutas. Mõtlesin, et käin niimoodi ühe korra toa juures ära, vaatan sealt midagi tõhusamat tassimiseks, sest hõbedat, seda jäi veel igavene kuhi potti. Aga seda ma, turakas, välja ei raalinud, et nisuke koorem voodririide läbi kulutab!

Läksin maja poole, ise muhelen veel, et näe, kus iga sammuga jõudu juurde tuleb! Jõuan tuppa - tasku tühi!

Võtsin siis, et kallan selle ämbri vabaks, millega ma kassiliiva ahju peal kuivatan. Aga ei leia ju kohe, kuhu panna. Tõin vetsust liiva jaoks oma suure punase pesukausi. Korra juba uksest sees, jäin pikemaks.

Aga vaata. Aeg oli just seal nelja-viie vahel õhtul, kus järsku pimedaks läheb.

Tulin kemmergust välja, märkasin kohe, et mis kahtlased tuled need ristmiku poolt liginevad. Ja enne, kui jope uuesti selga ja saapad jalga sain (olen mitu korda mõelnud, et peaks lühemad paelad peale ajama, muudkui lappa teisi kokku, et talla alla ei takerduks) - juba Arder traktoriga ühe tiiru majale peale teinud ja tuleb teistpidi ringiga tagasi!

Nüüd, hullvaim, lõhkus tera ära! Alles ta seda parandas!

Ajasin Arderi kabiinist alla, vaatama, aga õnneks ei olnud hullu midagi. Paja leidsime selle kurvi juurest, kust üks rajaharu suure maantee poole keerab. Korralik nõu, aga supikeetmise jaoks muidugi liiga suur. Eks vaata, kas istutab kevadel lilletaimed sisse või midagi. Aga raha - no majaümbruse ring on oma paarsada meetrit vähemalt pikk, kus sa neid vidinaid pimedas oskad otsida!

Järgmiseks päevaks sadas jälle lumekirme maha. Ütlesime lastele, et hoidku silmad lahti ja kuulaku, kas pole münte kelgupõhja kriipimas, kui õues ringi möllavad. Tüdruk on ühe juba leidnud ja tuppa toonud. Ilus sihuke. Aga teistmoodi, kui need, mis praegu kasutamisel või kohe tulevad. Ega sihukest poes vastu võetaks.

Kui sul mõni päev aega üle jääb, võta kühvel kaasa ja tule meile. Ma näitan sulle need kohad kätte, kust maksaks rookida ja otsida. Üsna pinna lähedalt peaks lükkama ja võiks siis ikka järjest võtta.

Kottpimedas

2010-12-02T11:31:00.000-08:00

Üks õpetaja hakanud kord õhtul, kange jõulukuukülmaga, Albu pargi servas jõeäärset teed pidi poe poole tõttama. Kivisilla kontoripoolses otsas kumas küll sooja valgust rebukollane laternasilm, aga hekiringist veesoone poole, suure kuuse alusele teesilmusele sammudes, oli pime nagu kotis.

Õpetajal polnud aega pimedusest tagasi põrkuda, sest tal tuli kauplusest läbi hüpata, enne kui bussile tormab.

Kottpimedus, mis kallakust allajõudmisega otsa pidanuks lõppema, muudkui süvenes. Õpetaja hakkas käsikaudu katsuma ja avastas - ongi kott! Kare kangakude jäänud näppude alla ja pannud peopesad sügelema.

Õpetaja kobistas, kotiseinast tuge otsides, nurgasoppi, kus üks eideke suure musta panni peal viljateri röstis.
"Ei. Siin küll väljapääsu pole," teadis eideke ja saputas ivad teisele küljele.

Õpetaja komberdas tuldud teed tagasi, läks edasigi ja jõudis koti teise soppi. Seal ajas keegi vanataat käsiveskiga terasid jahuks.
"Ei. Siin küll väljapääsu pole," teadis taat ja väristas vilja veskikolus.

"Kui sopid on siinpool, peab sellesse kanti kotisuu jääma," arutles õpetaja ja üritas rahvamaja suunas rüsida, aga korraga rebiti tee jalge alt ja naine kukkus kõhuli kõlkapuru ning kiviribu otsa, tõmbas põlve pealt suka puruks ja naha marraskile. See tõi talle meelde, et käekotis küünekäärid on, millega ometi kotiseina katki saab käristada.

"Ära seda hullu tükki küll tee!" kiljatas eit ühest nurgast. "Viskad enese vahtravõrasse, puistad meidki paplite peale!"
"Ära seda hullu tükki küll tee!" tõreles taat teisest nurgast. "Heidad end haavapuu harusse, kaotad meidki kase latva."

Õpetaja piilus alustatud augu praost välja ja mis ta nägi: küll oli kõrge ja küll kõikus! Suured saapad mõõtsid maad. Mitte meetri, vaid kümne sülla kaupa korraga! Sakke poe tuled särasid kaugel all. Mõni samm ja väetiseküün kadus silma eest. Mõni samm veel ja Määra mägi paistis.

Nüüd oli hea nõu kallis!

Õpetaja oli käsitöötunde teinud ja näppudes endine osavus sees. Võttis jope küljest helkurinõela ja köitis sellega kotiseina kõndija püksisääre külge. Rebis riks-raks põgenemistee parajaks ja pages säärtpidi saapaservale (hea hõre riie - roni kui redelit mööda!) Sealt juba sihtis parajat hetke ja sööstis sumdi teeäärsesse lumehange.

Arapere peatuses sai end bussile hääletatud - müts kadunud, saapasääred lumest punnis, piim ja leib ostmata.

Kodus pere küsima: "Ema, miks sa poes ei käinud?"
Naine rääkis oma loo ära. Kodused ei uskunud. Ütlesid: "Sa ei viitsinud külmaga kõndida!"

Õpetaja näitas - kääriteradel takku küljes, põlv kriimuline, sukk puru, viljasõklad soki sees. Ikka ei usutud.
Helkur tuli ükskord kevadel tormiga sealtsamast maja kõrvalt kuivaka ladvast alla.

"Noh, kas nüüd usute?" võidutses siis ema. Aga kus sa! Teised arvasid selle haraka tööks.

***
Mõni päev kotti sattumisest möödas, pidanud õpetaja jälle pimedal ajal poodi kiirustama. Kalpsas taas parginurga poole. Aga nüüd olnud tal taskulamp ühes. Naine valgustanud rada ja mis ta nägi? Kott jälle lõksuks üles seatud. Õpetaja keeranud paremale ära ja läinud koolimaja juurest trepist.

Valgehobusemägi

2010-12-01T20:52:00.000-08:00

Ilmus kord ennemuistsel ajal siiakanti võõramaa mees. Meie inimeste mõistes liiga viisakas. Kuna kedagi ei leidunud, kes teda teistele tutvustanud oleks, konutas omaette. Kohalikku keelt ka ei vallanud. Siinsed vaatasid tema peale sellepärast natuke viltu, aga tarkust sisse taguma kah minna ei viitsinud.

Kuna meest omaks ei võetud, kolis ta tihedasse metsatihnikusse, kõrge künka otsa ja ehitas seal endale maja.

Unustati suisa äragi, et temasugune ka kusagil olemas on.

Külas elas noor ja kena tüdruk. Kreet oli nimi, aga kui võõraste ligi sattus, nimetas end natuke peenemalt Margarethiks. Teagi, kust tal selline alpus külge oli jäänud.

Uitas see Kreet kord metsa all, korjas kütteks hagu ja kuusekäbisid. Äkitsi väänas jala nii õnnetult välja, et enam edasi liikuda ei kannatanud.

Vaatas: maja paistab puude vahelt, siin samas ligidal. Liipas vaevaliselt läveni ja kui koputuse peale avati, nägi, et uksel see imelik võõramaalane seisab. Sellega polnud ju võimalik sõna vahetada!

"Margareth!" koputas ta endale rinde vahele.
"John," noogutas mees tänulikult vastu. Lootis ehk esimese hooga, et on kaasmaalast kohanud.
"No nii. Purjus ka veel!" halas Kreet endamisi. "Ja vaja veel kelkida, et joob!"
Kreet tõmbas ninaga, aga tuttavat alkoholihaisu ei tabanud. Tea, mis sihuke endale sisse kaanib!
"Welcome to my house, Maggie!"
"Mis mägi? Mul jäse puru!"
"I see, I see," noogutas mees.
"Mis sa ahvid: jäse, jäse," pahandas tüdruk (ise ei teadnud ahvist midagi. Kes neid siia kolkasse näitama tuli?)

Aga siis võttis mees ta hellalt kaenlasse, tassis tuppa ja pani seal jala paika. Hoopis teised maneerid kui seni kogetud!

Mees pakkus teed ja üritas veel üht-teist ütelda, aga lõpuks löödi käega ja räägiti selles keeles, milleks sõnu vaja pole.

Ükskord saabus ikka minekuaeg.
Mees silitas Kreedu heledat tukka. Nii kahju oli piigat ära lasta.
"Welcome to my house, Maggie!" õhkas ta, otse kui lootes, et tüdruk siis jääbki.
Kreet aga tundis natukest tuska. Ilus öö oleks olnud, kui aga mees aina ja ikka oma mäest poleks jahunud.

"Mis koht see nüüd siis on, kus kolatakse, et enne hommikut koju ei jõuta?" kärkis ema koduväravas.

Mis koht see oligi?
"Vel... val-ge...hoose...hobuse...mägi?" ketras Kreet mehe korrutatut kohaliku suu päraseks. Hüvastijätuõrnustel ja kodusel vastuvõtul oli nii suur vahe sees, et piiga võttis ja keeras kannalt ümber ning kõmpis tuldud teed tagasi.

Mis sa arvad, mis lausega John talle vastu ruttas?

Aga paar neist sai ja taluase veel siiani alles.

Ilusa nimega tüdruk Leontiine

2010-11-29T02:36:00.000-08:00

Mine võta kinni, mis nime Setu oja ennemalt kandis. Setu oja on ta sestpeale, kui Saarele kagukandi inimesed elama asusid. Pereema Obinitsa kalmistule jäetud, võttis isa oma ainsama poja ja kimbu tütreid ning tuli siitmaa südamesse õnne otsima.

Et nii suures peres kõigile õnne ei pruugi jaguda, lepiti Saare taluski pikema nurinata sellega, mis elul pakkuda oli.

Tutistas tuli talu - elati edasi tallinurgas. Elati seni, kuni uuel majal katus peal.

Läks tütardel omakeskis kitsaks - jaguneti taluperedesse laiali. Ja tühja sest, et mõni teenijakohaga pidi leppima. Ehk sai just see piigadest, kes Mõnuveres Uuetoal tüdrukuna alustas ja hiljem perenaiseohjad päris, kõige suuremat õnne maitsta?

Kes seda enam takkajärgi hinnata oskab või tolgi ajal võrrelda mõistis.

Leidub veel mäletajaid, kes rääkida võivad, kuidas üks õdedest esiti Soosalusse, Lillakale (tead küll, sinna, kus nüüd Toivo elab) ja sealt ühes majaga (kus ta poeg siiamaani sees peaks olema) Kehra kanti kolis (see Toivo praegune maja on ju hiljem tallist tehtud). Kuidas teenijast perenaiseks tõusnu mehe surma järel tolle pojad koolitas. Kuidas Manniks kutsutu mõnda aega Kruusil elas, aga Kruus olnud paha mees ja viimaks aidanud külainimesed Manni venna juurde tagasi. Kuidas üks õdedest Orule sai ja kaasa koerustükke talus. Oru oli tollele talule natuke kentsakas nimi, sest ehkki suur osa kohast all lohu sees laius, asusid hooned ise vististi kõrgemal kui küla kõik teised elamised.

Ühest õest eriti ei räägita. Ehk sellepärast, et ta juba plikast-peast paremasse ilma kutsuti.

***

Kui teiste tütarde nimed olid võõra kõlaga ja siinkandis suuremalt tarvitamata, siis tema nimi paitas kõrva nagu lehekuu saluroheluses uitav päikesekiir: Leontiine.

Kuigi emaigatsus sedajagu suureks kosus, et selles ilmas enam elada ei lasknud ja memm, kadunuke, oma läbipaistvate sõrmedega juba randmest hoidis, ei saanud Leontiine just selle ilusa nime pärast päriselt ära minna. Nii palus ta sõsaraid:

"Õekesed, kullakesed! Võtku üks teist mu nimi endale kanda, siis sealtpoolt hea selle kõla kuulata."

Aga õed ei tahtnud võtta. Igaüks oli omaga harjunud. Mis peamisem - lootsid, et Leontiine jätab siis ehk minemata.

Surisängis sõts nägi teiste mõtted läbi ja palus: "Lähen ikka. Ainult kurva südamega. Ja tuleks ju teid teinekord vaatama, aga kus sa saad, kui nimepidi ei hüüta!"

"Kui seda kardad, siis ole mureta. Küll me su nime keelel kanname ja õhku hõigume. Eraldi ja üheskoos ja nii sageli kui soovid!" lubasid õeksed.

Lahkuja neidis oli ent ema käest juba üht-teist uurinud ja teadis: "Selleks, et tulla, peab nimi elus olema."

Mõeldi ja arutati. Lõpuks lubas üks õdedest nimehoidjaks hakata. Lubas ära ja näe - Leontiineke pani silmad kinni ning hingas end viimsele unele.

***

Leontiine-tädi oli õdedest ainus, kellest minul mälestusi on. Manni-Pauli mainiti mõnikord ka, aga ei tule ette, et oleksin neid kunagi silmast silma näinud.

Leontiine-tädi oli sale, vilgas ja väga ilus naine. Viimased aastad elas ta oma isatalus, venna ehitatud majas, koos pojaga. Mehekodu hakkas otsa saama ja kellegi tragi käsi põletas selle hiljem täitsa maha.

Aitasin paaril korral lehma lüpsta, kui poeg kauemaks kottu ära jäi ja Leontiine-tädil ei lubanud tervis looma alla ronida.

"Kui ilus ta veel noorena olla võis!" imestasin siis ikka. Albuminäitamist ega jutuvestmist ei mõistnud paluda. Nüüd pole poegagi.

Seda üllatust siis, kui avastasin memmekese matuste järel, et Leontiine-tädi nimega hauakääbast polegi. Tema pildiga küll, aga nimi hoopis muu: Olga.

Kui külale kord enamat eluvaimu sisse peaks tulema, võiks siin mõni pisitüdruk ju Oljakeseks kutsutud olla küll? Et ka Olga-tädi mõnel hingedetunnil kodu külastama pääseks. Vana õunapuu klammerdub täie vägevusega maanteevalli ja sissesõiduteed ääristavad valged sirelid. Olga-tädile võiksid need meeldida.

Või kumma nimega tema hingekest hüüda tulekski? Sellega, mille ema andis, või sellega, mille õelt sai?

Mõnuvere lugu

2010-11-24T11:11:00.000-08:00

Alguses elasid inimesed ikka merede ääres. Jalutasid põlvist saadik vees ja koksisid kividega kalu uimaseks. Kalu oli nii palju, et polnud mingi vaev kõhutäit hankida. Kui ilmad külmaks läksid, oli õige aeg hülgeid küttima hakata. Hülged olid tollal väga lihtsameelsed ja uudishimulikud: tegid neile kalda peal rumalaid nägusid ja nad ukerdasid ise ligi. Nii huvitav oli see nende jaoks, et unustasid igasuguse ettevaatuse ära.

Hülgenahad lasid talve üle elada, sest ega inimesed tuld siis veel tundnud. Hülgenahad ja soe mereline kliima.

Aga see inimeste hea elu oli nii hea, et neid sigines kalda peale ülearu palju. Kalasaak kippus hõredaks jääma.

Siis vaatasid inimesed metsa poole ja nägid, et seal ka midagi liigutab. Jänesed olid tol ajal ka selline liik, mida jagus nii et aitab. Hakkasid siis inimesed jäneseid taga ajama. Nii nad sisemaa poole sattusidki. Muidu polnud viga, aga jänesel ei ole seda rasva, mis hülgel. Talvel hakkas keskmaal kole külm. Karul oleks rasva olnud, aga karu, see kuripatt kippus vastu hakkama. Ja valis murdmiseks ikka kõige kobedamad kütid välja. Naised ei raatsinud kohe kuidagi mehi karujahile saata. Ainult kõige kangema külmaga.

Vanataat vaatas, kuidas inimesed pakasega maadlesid ja tal hakkas neist päris hale. Süütas veel hilja sügisel inimeste soojendamiseks välguga ühe puu põlema. Aga kas siis inimesed oskasid kingitusest lugu pidada? Kaugel sellest! Jooksid kui lambakari tule eest rettu. Lasid lahmaka metsa maha põleda, aga sellest aru ei saanud, et siit tuleb tukki võtta. Vanataat lausa pahandas, kustutas lörtsiga leegi ära. Viimased söed veel hõõgusid, kui üks mees märkas, et põlemise paigast kuuma õhkab. Aga siis läks ka veel hulga aega, enne kui aru saadi, millega tuld toita tuleb. Prooviti mulla ja kivide ja noore lumega, enne kui ühele meenus, et esimesed leegid puust kinni hoidsid.

Nüüd oli inimestel tuli käes ja võis pika sammu kultuurrahvaks saamise suunas astuda. Istusid üheskoos lõkke ümber - tuli pani vere soonte sees surisema. Mõnus-mõnus! Nii sellest külast Mõnuvere saigi. Ja paigale, kus tuli platsi lagedaks tegi ja hiljem esimene inimeste valvatud lõke kerkis, tehti Põlendiku talu.

Aga üks õnnetus sündis selle tulesaamise käigus ka.

Siis, kui taat puu süütas ja kõik minema jooksid, oli üks noor näitsik just võpsikusse asjale roninud. Undrukud üle pea, ei saanud tule eest tulema. Piinlik oli appi ka hüüda ja nii ta jäi.

Sellel tüdrukul oli väga tore peigmees. Nii tore, et naispere ei raatsinud teda kunagi karujahile saata, ikka otsiti talle selleks ajaks mõni tubasem ots.

Nii tore poiss oli, aga näe, üks viga - ainult seda ühte tüdrukut märkas, nagu polekski teisi olemas.

Nüüd ka. Kurvastas nii, et naistel hinged pahempidi sees. Üks püüdis lohutada ja teine püüdis lohutada - ei saadud lohutatud.

Tüdruk vaatas teisest ilmast ise ka, et no mis sa hullvaimuga teed! Õhkab muudkui kadunu poole - ise nii otsas, et kahju kohe. Võta või ühes. Aga seal pool oli isegi huvitav elu, ei täidinud nagu hästi võtta. Küsis siis vaimuilma tarkade käest nõu, et kuidas poissi surmast eemale peletada.

Tuli välja, et selleks on täitsa lihtne moodus olemas.

Tüdruk pidi küünla võtma ja sealtsamast Mõnuvere küla lõkkest tule külge pistma. Küünla pidi poisile kätte andma. Sellest lõkkest süüdatud küünal pidada noorele mehele kõik maised mõnud meelde tuletama. Too teine ilm küünlavalguse sisse ei ulatunud, küll aga, kui mõni maine noorik nüüd mehe poolt ära sai märgatud, siis tollel enam hõlpu ei olnud. Mis Mõnuvere küünlatulest seotud, see eluks ajaks.

"No aga kas siis nii ongi, et kes esimesena vastu tuleb, selle saab?" muretses abiotsija-tüdruk. Tegi ju ettevaatlikuks kah: tükk aega poisiga hästi läbi saadud ja nüüd anna teab-kellele ära. Eks neid naisi juhtunud juba tollel ajal igasuguseid olema. Igatühte poleks päris soovitanud võtta.

"See see õnn ongi, et Mõnuvere tulle torgatud küünal näitab õige õnne ära!" kostnud targad.
"Aga siis on aeg piiratud?" märkas tüdruk. "Kaua see küünal ikka kestab?"
"Ehk oskab kavalust kasutada ja puhub vahepeal leegi ära."
"No aga kus see võlujõud siis?"
"Vaata. See sinu õnnetu peig on elumõnumärgid juba silmadest sisse lasknud. Tema mäletab ja küünal mäletab. Ja nüüd on terake aega otsida."

Kas Sinul on kaminasimsi peal Mõnuveres süüdatud küünal? Ei ole? Erilist õnne ka ei tundu elus olema? No aga mis Sa siis ootad veel? ;)

Kuldsete pisaratega printsess

2010-11-23T02:05:00.000-08:00

Täna jutustan sulle ühe võõra loo. Mina ise ei ole kunagi seda printsessi näinud ja kuningriikigi olen kõigest kaks korda külastanud. Põgusalt.
Samas on nii ka vale öelda, et võõras lugu, sest kohe, kui see mulle jutustati, kasvas ta hinge külge.

Jutustamisega on ikka nii, et muist kuuldut läheb meelest ja midagi haakub lisaks. Nii et see on ikkagi minu lugu.
See on väga kurb jutt. Sest vaata, kui räägitakse seitsme peaga lohest, kellele enam pead tagasi ei kasvanud, sest ta oli olnud nii kuri, et temaga pidi võitlema kuningriigi kõige tublim lohevõitja, siis me võib-olla isegi natuke rõõmustame - see lohe oli ju ikka väga palju pahandust teinud. Või kui räägitakse Punamütsikesest, kelle hunt ära sööb, siis me ka ei karda, sest kohe tulevad jahimehed, kes Punamütsikese ära päästavad. Ja üleüldse - need on ju ainult muinasjutud. Aga see printsess, kellest mina jutustan, oli päriselt olemas. Päriselt-päriselt.

Ma räägin sulle oma loo ära.

Ühte suurde ja ilusasse üle-mere-kuningriiki, mis asub meile nii lähedal, et kui täna laevaga teele asud, saad homseks kohale (kui lennata oskad, jõuad hoopis ruttu), sündis pisike printsess. Ja tead, see pole üldsegi nii, et printsessid sünnivad ainult kuningaperedesse!
Mõnikord on päris tavaline kodu, päris tavalised ema ja isa - ei mingeid losse ja tõldu, kroone ja troone - aga neile sünnib printsess. Selle printsessiga juhtus ka niimoodi.

Sa tunned selle kohe ära, kui printsess sünnib. Ta on väga õrn, väga habras ja väga ilus. Selleks nad sageli kuningalossi sünnivadki, et neile jaguks palju hoidjaid ja oleks palju sõjamehi, kes neid kaitsta suudaks. Aga see printsess oli nii tillukeke, et üks lihtne ema tulnuks tema hoidmisega toredasti toime ja isast olnuks kaitsmiseks küllalt. Ja see tavaline kodu, umbes sama suur kui sul endal, oli tilluksese printsessi jaoks peaaegu nagu palee.

Aga tead. See printsess nuttis. Suuri kuldseid pisaraid.
"Miks sa nutad?" küsisid isa ja ema padja pealt pisaraid noppides. "Kas sa ei taha elada tavalises kodus? Sinu pisaraid on juba nii palju, et me võime osta päris palee. Ära ainult nuta, printsess!"
"Ei," vastas printsess. "Kodul pole viga midagi. Teil pole viga midagi. Minul on. Mul on väga valus." Nii sõnas printsess ja valas edasi oma kuldset silmavett.
"Ütle, kust sul valutab," palusid isa ja ema. "Me puhume valu ära." Aga tüdrukuke ei öelnud rohkem midagi. Ainult nuttis. Nii väikesed printsessid ei räägi veel kuigi palju.

Mis sa arvad, mida printsessi vanemad selle kulla eest ostsid?
Mitte midagi. Nad isegi ei märganud, et see on kuld. Nende jaoks olid need killud tillukese tüdruku suurest vaevast, millele nad leevendust ei osanud leida.

Emal ja isal ei jäänud muud üle, kui minna TEMA juurde. Selle TEMA juurde, kelle tahtmise läbi tilluke printsess nende ellu üldse oli sattunud ja palusid: "Meie printsess nutab ja me ei tea, kust tal valutab. Ütle Sina, kuidas me saame oma tütrekest aidata."
"Printsessi silmad on õrnad. Ere päike teeb ta pilgule haiget," kostus vastuseks.

Ema ja isa läksid päikese juurde ja palusid: "Kallis päike, ära paista nii valusalt. Sinu kiired panevad meie printsessi nutma."
Aga päike vastas: "Ma ei või teid aidata. Kui ma vähem paistaksin, saaksid otsa need printsessid, kes on nii hapra kehaga, et neil on kogu aeg külm."

Ema ja isa läksid koju, katsid toaaknad kardinatega, kustutasid lambid tubadest ega kandnud isegi heledaid riideid, aga printsess nuttis edasi.

Vanemad läksid tagasi TEMA juurde. Läksid taas oma häda kurtma: "Meie printsess nutab ikka ja me ei oska teda kuidagi aidata."
"Printsessi nahk on õrn. Raske õhk teeb ta ihule haiget."

Ema ja isa läksid koju ja palusid õhku: "Kallis õhk! Ole hõredam! Meie jaoks oled sa märkamatu, aga tilluke printsess ei kannata su raskust välja."
"Ma ei või!" vabandas õhk. "Kui ma oleksin hõredam, saaksid otsa need printsessid, kes minu senist raskust hingama on harjunud. Kerget mind on palju raskem hingata," teadis õhk.

Ema ja isa jätsid oma kodu maha ja ehitasid uue kodu kõrge mäe otsa, kus õhk kergem, aga printsess nuttis edasi.

Ja uuesti läksid vanemad TEMA juurde. "Meie printsess nutab ikka ja me ei oska teda kuidagi aidata."
"Printsessi hing on õrn. Teie suur südamevalu teeb talle haiget."
"Aga kuidas on võimalik rõõmustada, kui meie printsess nutab?" ahastasid isa ja ema.
"Siis pean ma ta enda juurde tagasi võtma," arvas TEMA.
"Me ei saa oma printsessist loobuda! Ta ju alles tuli meie juurde!" vaidlesid vanemad.
"Aga teie juures ta nutab," lausus TEMA.
"Kas ta Sinu juures enam ei nutaks?" päris ema.
"Ei."

"Kindel-kindel?" usutles isa. Nii raske oli printsessi enda juurest ära lasta.

"Siin ta ei nutaks kunagi. Ainult naerataks."

Ja printsess lahkuski. Ja tead. Ta ei olnud veel kuigi kõrgele jõudnud, kui juba kostus esimene naerukilge.
"Meie printsess naerab!" rõõmustasid ema ja isa. Nad ei näinud teda enam, aga naeratasid koos sinnapoole, kuhu tütreke oli läinud.

Ema ja isa mõtlevad tihti oma printsessi peale. Igatsuse ja lootusega. Ja naeratavad tihti oma printsessi uue elupaiga poole. Et teda seal üleval mitte kurvastada. Ja et ta ehk kunagi - kui on natuke kosunud - otsustaks nende juurde tagasi tulla.
Ilma ainsagi kuldse pisarata.

Lehtmetsa sündimine

2010-11-20T22:36:00.000-08:00

Tead, kust meie külas suurem jagu talunimesid on tulnud?

Ei tea?

Ma jutustan sulle, aga siis me peame mõttega sinna kauge aja taha kolima, kus inimesed alles siinseid maid mööda esimesi samme tegid ja paigale asumiseks kohasemaid kohti otsisid.

Vanataadil oli inimeste tuleku üle hea meel. Eks teinekord tõusnud tüli ka, aga enamasti itsita nende tegemisi, nii et ei jõua silmi pühkida!

Taat nägi rahvast siiapoole sammumas ja tahtis, et tulijate tarvis kõik korras ja käepärast oleks. Pühkis mäepealsed puhtaks, puhus orud risust priiks, sikutas künka otsas puud otseks ja saatis siis poisi järvesid täitma. Ega neid veesilmasid tollal nii palju olnud kui praegu (Mägede omast ei teadnud veel keegi midagi), aga need, mis olid, olid laiad ja rammusad. Aga taat hoolis, et olgu ikka täitsa triiki: naistel kaldal kergem pesuga plätsida, meestel mõnusam kalu küttida.

Poiss haaras kuulekalt kruusi ja hakkas minema. Kallas Kakerdisse (no sellel paigal oli juba siis sihuke nimi, sest neid vanatühjalinde, kellele jalad istmiku külge istutatud, ukerdas iga teise mätta taga) sortsaka ära ja hakkas sealt väikese kaarega Kernu poole tulema. Mõtles, et lükkab Tarvasjõele ja Liivojale ka näpuga vilkama hoo sisse. Jõesabadel toona veel nime polnud, aga eks need inimeste tulekuga kohe tekkisid ka. Tead omast käest, kui uhke on end ühe või teise asja ristijaks arvata. Taat teadis niisamuti. Tore oli kuulata, mis sõnu suudest kukkuma hakkas. Endal poleks pähegi tulnud!

No ja läks poisike, aga lapse asi - kükitas Liivoja liikuma lükkama, pani topsi jala kõrvale ja tagurdas selle tõustes kummuli. Nüüd oli häda suur! Esimesed ju, loode poolt luusijad, said just pakid maha pandud. Õnneks valiti kõrgem koht (ainus tookord, kus metsa ka juba peal seisis. Aeg oli ikka nii alguses, et Taadil enamus metsaseemet alles mulla sees idanes. Kask ja lepp - need kasvavad kiiremini - eks sellest saanud kohale nimi ka). Hoidsid siis tüveritvadest kinni, kuni laine vagaseks loksus. Aga häda see, et osa rahvast polnud veel mäe peale jõudnud! Ootajail hirm suur. Hõiguvad hulpijaid: "Ae! Jäid ikka ellu?"

"Ellu! Ellu!" kajas vee seest vastuseks. Ja mõtle! Ära pääsesid kõik. Ei läinud ükski kaduma. Ja kohal nimi olemas - Ellu.

Ei jäänud nüüd poisil muud peale hakata, kui pidi maha pillatud vee uuesti kokku koguma.

Inimesed sel ajal settisid juba elamist ja asustasid kõrgemaid kohti, mis haljaste saarekestena vahelseilajatele ning suplejatele silma tegid. Mäega oli selge lugu - mis muud nime talle ikka saab! Saare nimi võeti ka Setu oja poole ära. Lihtsad kohad, ei olnud vaja mingit iluvigurit külge lisada. See koht, kus külarahvas mustikal, pärast ka maasikal käis, mainiti Marjamäeks. See koht, kus kõige avaram plats oli kuiva jalaga kõndida, seletati Suuresaareks. Mäelt Suuresaareni minnes jäi veel üks kõrgem koht ette, aga sedajagu napp, et tast ainult kitsas jalgrada üle käis. Ristiti Rajasaareks. Kuid üks saar oli küla keskel selline, et kui teiste pealt rahvas usinasti veekorjajal poisikesel abiks käis, siis nemad olid kangust täis: "Meie maha ei ajanud, vot ei korista kah!" Kangussaare on nüüd see koht. Eks neid kodusid kerkis ja tähistusi tekkis - kõik ei tule ju korraga meelde!

Ah jaa! No, eks Kaldaks kuulutati see paik, kus veepiir pidama jäi ja Oru nõo seest lasti viimased loigud kuivaks. Nii sügavale uuritades ei pidanud Taadi saadetud veekandja püksipee pingele vastu ja kärises tagant värvlist ette nabani irvakile: "Pääääääääärrrrrrr"!

Õnneks sattus inimeste hulgas kaks näpuosavat meest olema, kes õmblustööd tundsid. Üks paikas siis eest ja teine tagant, sest kuidas sa niisuguse moega poja isa juurde tagasi lased, pahandus nagunii hinge peal. Mõlema mehe nimi juhtus Tõnu olema ja nii said nende elamised nime ka: Ees-Tõnu ja Taga-Tõnu.

Selle kodu, mille juures püksirebestaja jalad seisid, nimeks pandi Päärna.

Koht, kus kruus ümber läks, oli kaua aega Kruusi. Nüüdki oskab mõni teadjam tarealuse kätte näidata. Tähistab seda paika veel vaid suur tamm, mille alla selle külaotsa post kastidesse käib.

Lammas kaevus!

2010-11-20T09:21:00.000-08:00

"Ema, mäletad, Kaarusel elas kaks naist. Ühte kutsuti Paukaks."
"Neid õdesid oli rohkem, aga ainult üks sai minu meenutamist mööda mehele ja kolis Järva-Madisele."

Ema sorib mälestustelaekais. Kaarusest ei meenu suurt midagi.
"Need kaks olid Ellu laudas lüpsjateks. Pauliine oli, jah, üks, aga kes see teine..."
"Ma kujutasin ikka ette, kui Paukast räägiti, et ta istub köögis, läkiläki peas, lapatsid laiali nagu koera kõrvad," meenutasin oma. "Pauka kõlas nagu koera nimi."
Ema puhkeb korraga naerma.

"Pauka sattus ju ükskord meile. Külm aeg. Meil noor lammas ei seisnud kuidagi kinni ja mõtle - sai jälle laudast välja, tuli aeda ja kukkus kaevu. Isa lasi redeli alla ja tassis lamba välja, aga ega siis märga lammast võinud lauta viia! Toodi loom kööki kuivama.
Pauka ütleb: "See pole midagi! Meil kukkus koer peldikusse. Katsu sa sihukest kasida! Ja et ta, roju, veel käest tuppa ja voodisse ronis!""

Aida-Aaru

2010-11-20T00:42:00.000-08:00

Aidasilla pealne oli vahva mängukoht. Alune paistis ka põnev, aga selle serv torgiti suurte kividega kinni. Ait käis külgepidi saunatubadega kokku. Teises käevangus tolknes tal vana kemmerg, kuhu meid lubada ei tahetud: "Mädand lauad, käite veel käkaskaela..."

Aga neil sammaldunud ja hõredalt löödud laudadel ning teise külje pragulistel palkidel, ümaraks kulunud istealusel ja roostes hobuseraudadel õla kõrval - neil kiskus nagu magnet sees.
Paber rippus naela otsas uhkem, kui enamikul. Õrna lillemustriga. Ühelt poolt libe, teiselt killal. Tädi vist töö juurest tõi. See jäi mingi riide pressimise järel üle, murti maal kokku ja lõigati noaga parajaks. Kapist sai siis pakijagu võtta.
Õiges vetsus (selles, mis reia-aluse seina taha oli tehtud) ilutses vanaema tikitud paberitasku. Hilisematel aegadel ehitas memm ise potiaugu kõrgemaks ("Käi ja räägi, aga ega sest midagi muutu..."). Ülespoole kerkis ainult istumise osa. Siis vanaema muigas, et nüüd kükita nagu pjedestaali peal. Võidumehe tunne tekkis küll! :P
Õige vetsu seina sees tiksus. Nagu oleks keegi käekella laudade vahele torganud.
Aga kempsuskäimiseks tuli reialt läbi lipata. Seal kägises kaks mustakuuelist kapihiiglast (vanast riidevarast vildakil), laudaesine heinavirn krõbises ja sahises, jahukirstudest kippus varganägusid välja volksatama ning puuriitade taha pagema... Kindlam tundus, kui keegi kaasa nõustus tulema.

Aidakülje kemmergus võis tundide viisi üksi unistada, oksaauke torkida või õuepealsesse piiluda. Päevavalges muidugi.

Aidasilla nurga sisse oli kasutuseta jäänud asjadest just nagu redel ehitatud: kiinid ja sirbid ja pooleks murdunud pussnoad hoidsid otsadega palgivahedest kinni ning lubasid julgematel lakapealsele ronida. Üksi sinna ei saanud, selleks pidi abilisi leiduma. Hiljem ehk oleks ilmagi ulatanud, aga siis tekkisid juba teised huvid.

Aida uksel oli kandiline kassiauk ja suur rauast võti ees. Arvasin viimase uhkuse pärast olevat, sest mina küll ei mäleta, et keegi teda kunagi küljest oleks keeranud.

Ait oli imelikke asju täis: rõivakirstud, pesurull, höövelpink, puukastid ja vakad vanade pappraamis piltidega... Pruunikatel piltidel seisid punnissilmsed, kangete kehadega kujud. Arvukam rahvas tardus enamasti mõne kirstu või kääpa taha, paarirahva meespoolel käis käsi konksupidi nooriku küünarliigese tagant läbi ja naisterahvas hoidis kohmakalt kopsakat lillepotti pihus. Vanamemme mõrsjaea heledad salgud maalis pildistaja-mees paremini väljapaistmiseks üldse üle, pikkade tumedate siksakkidena õlgade peale välja.

Mõne pildi juures noogutas memm, et näe, siin ju veel Voldemar, enne kui tõvest võeti. Liinet ja Jakobit nimetas ning keda kõiki veel, aga meile näisid näod sarnased ja ei haakunud nimedele külge.

Aita sai ikka koos vanamemmega sisenetud. Keeldu ei mäleta, aga miski hoidis tagasi. Aukartus vist.

"Mine too aidaseina pealt villakraasid tuppa," kamandas aga ühel pealelõunal vanamemm, justkui see oleks mul igapäevane käimine.
Köögikapi ette kogunenud villakottide sisu tahtis enne vokirattale jõudmist kammida.

Vanamemme käsud täideti küsimata.

Astusin aidaesisele ja katsusin ust. Lukus. Kuid võti ju ees nagu ikka. Väänasin seda küll kura- küll päripidi, aga sissepääsupulk puikles. Trügisin ust eemale ja enda poole, üles ja allasuunas, aga abi ei ühti.
Ei saa ju memmele ütlema minna, et sedajagu saamatu olen!

Istusin lävepakule, lükkasin kukla ukse vastu ja ohkasin:
"Pai aidakene, luba tuppa. Vanamemm ootab kambris kraasisid."
"Ei saa lasta. Sa pole mind nimepidi palunud!" sosistati teiselt poolt.
Esiti põrkusin ehmatusega uksest eemale, aga siis taipasin, et eks see üsna loomulik on, kui nii vanas aidas haldjas elab. Kas vanamemm unustas, et mul aitapääsuks teadmisepilet puudub?

"Kust ma su nime kuulda saan?" hingasin igaks juhuks lauavahesse.
"Kui õiget kaupa teed, ütlen ise."

Mida aidahaldjale pakkuda? Vanamemmel paistis kraasidega kiire olema. Kambrist kaasa võtta ta midagi ei käskinud. Pani mu proovi peale?
Suurestoa kardin lõi kõlkuma.

"Armas aidaline, ütle, mis su nimi on? Ma annan enda oma vastu," pakkusin katseks.
"Eks ürita!" sosisti laudepraost.
"Kurle."
"Aaru."
"Aaru, luba aita!" küsisin, käsi võtmepidemel. Võti keeras.

Aidas ei paistnud kedagi. Ega ma arvanudki. Tõstsin kraasid seinalt ja teatasin tasa: "Tulen peagi võetuga tagasi. Aitäh, Aaru."

Vanaema ei küsinudki toas, kuhu nii kauaks kohmitsema jäin. Sihtis korra silmadega. Ma panin pilgu mujale.

***

Sestpeale sain ühtepuhku ülesandeid, mis aida juurde asja lasid teha. Ei ununud mul eales aidaasuka nimi meelest ega pidanud ma sellepärast kunagi uksetagust uurima.

Panin minnes Aaru jaoks ikka üht-teist taskusse: leivakannika, kui kaljaastjat toa juurde tarisin; kruubipeotäie, kui vorstitrehtlit viisin; piparkoogi, kui jõulukuusele kirstupõhjast kulinaid kandsin. Aaru andis alati midagi vastu ka: maasikavaka, mille vaarvanaema oli põiminud; kleidi, millega viljakuivatuses sobis omakeskis teatrit teha, ema endised koolivihikud - siidipaelaga kokku seotud ...

Kui tädi otsustas saunahoonetest perele suveelamise ehitada, oli vist esimene kord, kui vanamemmelt aidaasuka kohta küsisin: "Memm, mis siis Aarust saab?"

"Ega teda ära aeta," kohmas memm, aga murelik paistis temagi.

"Aaru. Mis plaanid sul nüüd?" kukutasin tol õhtul, kui esimene ehitusplokkide koorem saabus, end istumistpidi aidasillale.

"Minema kolin, mis muud," mühises Aaru uksetagusest.

"Ehk ikka jääd? Uuel hoonel ju ka hoidjat tarvis," anusin nutuselt. Kurb oli mõelda, et aidasild sihti aetakse. Veel kurvem oli kujutleda Aaru minemist.

"Minu eas on raske ümber harjuda. Hing ei võta ehk uut vastu," ohkas Aaru.

"Proovi ikka!" palusin. "Igal pool mujal tuleks ju nõndasamuti otsast alata. Siin jääb natukegi endisest alles."

"Kuidas ma siin ehituse jalus..." ähkas Aaru.

"Tahad, toome su senikauaks riidekirstuga toa juurde?"

Nii talitasimegi. Nuiasin memmelt kangesti, et võtame väikseima kirstukese tagakambrisse. Memm viskas taas oma kõiketeadva silmavolksu minu suunas ja oli nõus. Pärast tädi ise kauples mööblitüki saunaesikusse tagasi.

Uus elamine oli uhke: klaasseinast ulatus lambivalgus korraga lavaruumi ja käimla poolele, seinalaudadelt levis lakilõhna ja lagedes läikis sama kattega vineertahveldis. Kahe poolega aknad vaatasid nelja ilmakaarde ja välisust ehtis värviline klaas.

Tädi otsustas varsti, et siin ongi ta päris koht ja kolis linnast maale.

Ühel õhtul, kui teistpere toast soe tulekuma kutsus, koputasin klaasiga uksele. Uks oli õhtuks lukku pandud. Ajad polnud enam endised. Aken näitas, et tädi astub alles tagumisest toast tulla, seepärast üritasin muud:

"Aaru, luba tuppa, õu vilune!"

Uks klõpsatas lahti.

Kuidas sul läheb kah?" usaldasin küsida.

"Toredasti," tunnustas Aaru. "Aknast hea lahe välja vahtida ja saunapäevadel saab sooja kontidest läbi lasta. Aitüma avitamast!"

"Kuidas sa sisse said? Ise just katsusin luku üle," imestas kotta jõudnud tädi.

"Küll ta teab, kes omad on," lõkerdasin vastuseks. Aaru kõhistas tasakesi kaasa ja kadus maja vaiksemasse tiiba.

Kass Seitel ja rumal rebane

2010-11-18T20:49:00.000-08:00

Riks suvel ja Seitlita

"Sinu kass jalutab küla vahel koos rebasega ringi?" imestavad naabrid. "Rebane teda nahka ei panegi?"
Eks lugu oli mulle endale ka alguses arusaamatu, aga siis nurrus Seitel selle unenäo sees selgeks:

Luusisin aja täiteks põldusid pidi. Hilistalvine aeg, tead isegi - korteris pole tühjagi toimetada: hiired otsas, ninaesine nigel, lauale ei lasta...
Oled ju sina ka märganud - viimasel ajal kõik kraavivahede vallid ja metsaäärsed kivikangrud rebaseid täis. Karda kohe! Lähevad nii jultunuks, et söövad kodutrepi peal su kausi tühjaks ja kui aiast nina välja pistad, tikuvad tülitama.

No eks sattus mullegi üks põllupervel vastu, kurjusekorts koonu peal ja turi saagihaaramiseks kurvis.
Ega siin jõuga midagi ära tee! Kui läheb jutu peale õnneks, siis läheb.

"Mis sa, rebane, väljas vahid ja urus ülikonda ei harja!" kähvasin kindlalt, nagu poleks mul temasugustest midagi karta.
"Mistarvis?" sattuski kassikimbutaja segadusse.
"Mis mistarvis! Õhtuks ju kõik küla kuninga juurde kokku kutsutud - uued seadused ettekandmisel!"
"Kas meil siis ka kuningas on?" üllatus rebane.
"Näe narri! Kus sa elanud oled? Vaata, et sihuke rumalus välja ei tule. Saad kogu küla naerualuseks!"
"Ja kus kogunemine toimub?"
"Kus, kus! Eks ikka seal, kus eelmisedki: teeristist läbi, kõrge kivipoodiumi ees. Vaata siis, et tulemata ei jää! Kõik kamandati kohale ja toonitati, et keegi ei puuduks. Mina sealhulgas. Muidu saab alamaid kuninga kimbutus tabama."
"Mis kell siis?"
"Mis kell, mis kell! Lugeda ei mõista või?" võtsin kuuetaskust vabariigi aastapäevapeo kutse, mis sul laua vahele oli libisenud ja vehkisin lehega tähtsalt teravkoonu näo ees. Paber äratab aukartust ka neljajalgsete ilmas, ära sa arva.
Rebane vahtis kutset ja nuusutas rumala näoga leheserva. Pole ma veel märganud, et mõni neist tähti tunneks või sõnu veerida mõistaks.
"Veerand seitse! Ja kuningaseadusega on nii, et kelle näoga ta aia peal istub, teistest kõrgem ja kogukam, nende loomade õnneaeg algab ja neisse puutuda ei tohi!"

Jätsin punakasuka pika näoga järele vahtima ja jalutasin tähtsa näoga edasi, nagu tuleks veel mitu urgu läbi marssida.

Uskuski või?

Nooh, mis sa arvad, et loomamaailmas asjad teistmoodi käivad, kui teil? Vähe sellest, et ise uskus - teised ajas ka kohale! Lausa imestasin, kes kõik meie maade peal elamas on.

Mis sai siis?

Sina tuled küsima? Ise olid ju ka kohal! Istusid aia peal ja ootasid lauluproovi sõitmise autot.
No mis sa vaatad nii mõistmatu näoga? Toetusid aia najale, nagu ikka ja mina krapsti sülle. Sealt ajasin silmad suureks ja põlema nii, et ainult minu pale paistma jäi.
Rohkem polnudki tarvis.
Mis nägu kuningat loomad nägid?
Kellel nüüdsest kuninga kaitse peal on?
Nüüd mul tükiks ajaks hea elu hooleta. Riks, too rebane, hoiab ise minu ligi, et julgem hulkuda oleks.

Aga karusid, paistab, meil paikseid ei ole. Või ei tihanud neid keegi kutsuda. Muidu oleks meil sinuga võib-olla veel haprasti läinud.

Rätsep Raat ja iluta parunitütar Isabel

2010-11-17T06:34:00.000-08:00

Seda lugu jutustas mulle kümmekond aastat tagasi üks naaberküla taat, kelle juures meie pere piimal käis. Tookord (ma ise juhtusin mannerguga minema) oli papi toredasse tujju tembitud ja kangesti jutusoone peal. Et vanahärra kunagi Albus koolis käis, mina aga tegutsesin selles majas parajasti kui algaja giid, sobis Albu mõisa teema mõlemale hästi.

Taat mäletas selgesti lugusid Albu kurjast parunist. Sellest, kuidas too teolisi nõnda taga kiusas, et need soodesse ja rabadesse rettu läksid. Kuidas neid sealt sõjaväega välja aeti ja härra ise eksinuid karistas. Ikka nõndamoodi, et alamrahvas palja kerega pingile kinni sai seotud ja isand siis tõmmanud neil seljast noaga naharibasid, millest endale ratsapiitsasid teha lasknud.
Taadi kooliajal polnud neid nuute muidugi enam olemas, aga too kast, kus kantsikuid hoiti, olnud toona veel mõisa laka peal alles.

Mõisaalust salakäiku teadis piimapapa samuti. Oli isegi seal sees ringi vaadanud. Õues, pargi poolt maja külje juures, seisnud luuk, millest käiku pääses. Sellega aga juhtunud õnnetu lugu: ega õpetajad sinna luusima lubanud, minek võeti salaja ette. Hämaruses pandud küünal põlema, luuk kangutatud lahti ja ronitud maa-alusesse. Nelja poisiga mindud.

Ega kaugele jõutud, paar-kolm meetrit ehk. Siis lõõtsatanud tuul ja puhkunud küünla surnuks. Poisid ehmatanud ja ramminud rüsinal välja tagasi. Luuk kukkunud raginal kinni. Maa-aluse avastajad plaganud teiste juurde tagasi ja teinud näo, et nemad pole midagi kuuld ega näind. No ja see oli poolenisti tõsi ka, sest üks poiss oli sinna luugi taha lõksu jäänud. Tükk aega saand mööda, enne kui avastati. Too olnud siis hirmust poolsurnud. Poisid võetud ette, näägutatud nägu täis ja no eks natuke lisandunud muud karistust ka. Käigusuu aga suletud selliselt, et rohkem sinna ei pääsenud. (Ega ei kibeletud ka).

"Kas sa sellest käigust midagi veel tead?" uurisin põnevusega. "Mõnd vana lugu või..."
"Muidugi tean!" kergitas vanahärra kulme. "Sellest on paks raamatki ilmunud," mõõtis taat sõrmede vahele 5-6 sentimeetrit õhku. "Nisuke mustade kaantega. "Isabel" pealkirjaks. Mul oli endalgi ennemalt kusagil see raamat olemas."

Papi üritas mõnda aega lugu ümber jutustada, aga oli näha, et tujurohu alt, mis enne keele vilkaks tegi, kõrvaltoime tõusma hakkas. Nii muutus heietus ikka imepärasemaks ja vasturääkivamaks ja siis ühel hetkel sai une tõttu täitsa otsa.

Katsusin seda oma mõistusega siit-sealt üle palistada. Äkki kannatab veel pisuke aega pidada. ;)

***

Albu mõis oli rikas nii maa kui orjarahva hulga poolest. Parunil jätkus järeltulijaidki, aga neist, keda omaks kõlbas tunnistada, kasvas suureks vaid kõige kiduram - mõisapreili Isabel. Kui ema ja isa kannatas veel kuidagi vaadata, siis kahest kokku oli neiule niisugune tegu ja nägu sündinud, mida kogu mõisa vara ning vägevusega tükkis ilusaks ei suudetud näha.

Ilus või mitte, kogult toekam või äbaram - riidesse tuli neidis ikka panna. Oleks tütrele paarilise leidmiseks rõivaehteist piisanud, oleks parimad rätsepad Peterburist ja Pariisist kohale aetud. Siin oli aga selge, et mida uhkem hilp, seda tuhmim piiga pale paistab. Nii telliti rätsep siitsamast Albu lähistelt, Lehtmetsa külast.

Raat oli selline, nagu alamad rätsepad tollal ikka kippusid olema - ihuveaga, mis mõisa põllul täie eest töötada ei lasknud, aga leidliku meele, hea silma ja nobedate näppudega. Silmi oli Raadul jah üksainumas. Teise, vasemaga, oli ta kogemata kombel kadunud noorhärra kantsikupideme otsa komistanud.

Raat kamandati mõisa, preilit rõivisse õmblema. Ajapikku hakkas parunipiiga ikka tihemini põhjust leidma, et Raat tema juurde toimetataks. Viimaks hakkas Raatu suisa taga igatsema. Sest vaata: kui Raat oma ühe silmaga nägigi Isabelist seda, mida kõik muu rahvas, siis teine - too maailmale suletud silm - vaatas juurde selle, mille nägemiseks terve nägemisega inimesel tuleks sutsukese ilmavalgust maha keerata.

Võib-olla polnudki see Raadu õmmeldud riiete, vaid hoopis rätsepa kadunud silma süü, et preili naeratus kenamaks kosus ja rüht vanapalju silma ei riivanud? Igatahes sattus nüüd isegi kosilane majja. Üksainumas küll ja ea poolest majaemandalegi liiavõitu, aga kõrgest soost ja kolme (olgu pealegi kehvapoolse) mõisaga.

Maja sai saginat täis. Pruudil ei paistnud pulmade vastu vähimatki olema. Kuigi tahtja vastu tõrges (noh, eks harjumatu asi ju), lasi ta meelsasti sündida, et rõivakapp uue elu tarvis rikkaks saaks. Raat saalis mõisa vahet, nii et pastlatallad pudedad.

Siis märkas aga mõisaproua, kes pruutkleidi puhkemist pealt läks piiluma, midagi niisugust, mis tema meeltesse ära ei mahtunud, ent mida kogenud naisesilm kahtluseta üles korjab: peegel, mis nurgatagusest pulmarüü sündimist näitas, pakkus paista ka selle, kuidas Raadu mõõdurihm tarvilisest pikaldasemalt parunitütre vöökohta voolis ja kuidas tüdruku käsi, mis tasakaalu hoidmiseks toolikorjust võinuks haarata, hoopis rätsepapoisi rannet rutjus. Ning kuidas matsipoiss merevaigust südamega rinnanõela kaelusekrookeisse kinnitas? Nii ei või ükski meesinimene noorde naisterahvasse puutuda, olgu ta siis või rätsep.
Ja see pilk, mille nurjatud samal ajal silmadest sillaks kokku sidusid - see pilk pussitas mõisaemandat siiski veel, kui ta juba oma magamiskambrisse oli tuikunud ja padjakuhilate vahele nõrgaks jäänud.
Oleks avastatud silmasihis tühi ihuhimu sees olnud - selle oleks ema süda alla neelanud, kuigi ta küll isiklikelt pihamõõtjatelt praeguseni sihukest sitkust ja rõõskust nõudis, millisest mõisnikupaari enda juures tige puudus valitses. Aga paruniproua hing aimas: tollest sandist rätsepast sünnib tõsisem teotus, kui kohemaid kätt vahele ei pane.

Niipaljukest naisel oma nõtruses taipamist jagus, et ta parunile aimatust aru ei läinud andma. Mehe äkiline meel oleks ehk erutuse ajel sealsamas veretöö tekitanud, mis tütressegi ulatunuks. Kus jääks siis saamarõõm kolmest uuest mõisast või kelle kukil parunipaar vanaduspäevad veedaks?

Varem veel, kui Isabel taibata mõistis, miks Raat lahkumisviipeks aknaalusesse ei ilmu, oli mõisaemanda käsilaste käe läbi nõnda sündinud, et Raat sammu pealt sammaskeldrisse krabati, oimetuks koksati ja läbi maa-aluse salakäigu Raadu maise teekonna arvatavasse lõppu - Saareküla sügavasse surmaauku heideti.

Aga sama ruttu, kui ema oli ustavad abimehed leidnud, jõudis toimunu tütre kõrvu. Noh, tema hing oli aastatega peegli ees niipalju karastunud, et ta oma meelehärmi hästiõmmeldud kleidi põue pigistades ja pressides ära mahutas.

Öötunnil, kus muu härrasrahvas asemeid painas, sisenes Isabel käigukaarealusesse. Tõrvik andis tuld, kuigi süda samapalju teed valgustas. Just nagu oleks kuu keldrisuust sisse kukkunud.

Tüdruk rändas rutemini kohale kui pargi, jõe, luhtade ja laante all tuikuva tunneli pikkus ennustada oleks lasknud, tõstis tulelondi käigu lõpus sünguva sügaviku kohale ja märkas esmaehmatusega, et Raat selle põhjas surmaund välja magab. Aga ei! Tunglavalguse või tundehinguse peale tegi mees silmad lahti ja suutis mõne sõnagi lausuda.

Parunipreili nägi, et siin paljakäsi midagi ära ei tee, jättis Raadu toibuma ja tuiskas käigu kaudu mõisa juurde tagasi - toekamat nõu ja abi otsima.

Mõisaemanda vanatüdrukust tädi, kes kunagi armu peale mõisa lapsehoidjaks oli võetud ja hiljem ära ajada unustatud, oli tühja aja täiteks maade ja maja kohta üht-teist tarkust välja uurinud. Koos pandi kaardi järgi rada maha, kustkaudu surmasügaviku katusepealsele ulatus. Koos leiti abivägi, kes katusesse (augupõhjas istujat palju pommitamata) ava sisse raiuda avitaks. Arutuse vahel käisid noor ja vana neitsist naisterahvas vaheldumisi vangile käigu kaudu kehakosutust kandmas.

See, mis lõksu lae peal sündis, jäi parunipaarile märkamata. See aga, et mõisapoolset käigusuud kasutatakse, hakkas härrale silma. Proual ei jäänud muud üle, kui asi ära seletada. Silus, kuidas suutis, aga mehe raev oli ettearvatav.

Tegelikult seisis käik jõude juba sajandijagu. Polnud osanud praegunegi parun temaga midagi mõistlikku peale hakata. Nüüd oli hea põhjus tunnelisuu põhjalikult kinni müürida. Näe, saatus tahtis, et sellega mitmest vaevast korraga lahti saadi, sest õnneks juhtus just tüütu vanamutt Raadule toidupoolist vedamas olema, kui troppimistöö teoks sai.

Pulmapäev ligines. Pruut oli härrastemajas poolsõge. Kuidas sihukest altari ees üle annad? Ei noh, annad veel, aga kas ikka võetakse?
Mõisaemand käis ja miilustas ümber tulevase väimehe, nii et tol juba uued himud tekkima hakkasid. Mõisaisand katsus kalli külalise kruusi täita, et tollel selget pilku ei tekiks tulevikku vaagida.

Siis, viimasel õhtul (ilm ennustas ilusaid jõule - suured krõbedad räitsakad saagisid õhku ja kuu oli just täiskangust kätte saamas, homne pruutpaar andis talli juures ratsmeid peost - üks oli üritanud tülitaja eest pageda ja teine tülitamise tahtmises nahast välja pugeda), kuulis mõisaperemees talli pool tüli tõusmas, löögilaksakat, mis naisterahvaste vihasööstuga kaasas kipub käima ja nime "Raat", mis vanakurja härra seest viimase vindini välja keeras. Kui siis parun nägi, kuidas peig oma tumedal täkul pargiastangut pidi minema traavib ja hädine pruut oma valgel hobusel järele ruttab, tabas meest säherdune raevuhoog, et kõrva kõrvalt seina küljest põleva tõrviku tõmbas ja tütre suunas sõidutas.

Küllap oli kuri vaim härral käe sees, sest tungal tuiskas tüdrukule turja, jäi krae vahele kinni, valas vaesekese tuletoiduga üle ja süütas riided põlema. Kogu majarahva silme all kappas hullunud hobu taamale metsa poole, leegitsev ratsanik seljas.

Matused peeti vaiksed. Tüdruku vanemad ise peiedelt puudusid, sest proua parandas Peterburis närve ja kus härra ära oli, sellest ei vaevunud ta aru andma. Peig? No mis häda teda oleks pidanud tagasi ajama. Tema kadus igaveseks siinse rahva silmist. Kuulu järgi jäid omadki teda otsima.

Kunagi hiljem, umbes järgmiste jõulude paiku, poetas vintis tallipoiss midagi seosetut. Umbes nagu oleks Isabel tol õhtul hoopis musta täku selga hüpanud. Aga siis tõukas kõrtsmik teda nii kareda pilguga, et lobiseja jutt sai otsa.

***

Vanaema andis mulle kunagi ühe pika mineviku ja merevaigusüdamega rinnanõela hoida. Noh, nii, et ma seda päris omaks ei peaks, vaid õiget vereliini pidi edasi kingiks. Sellesse on ühe naisterahva näopilt sisse pressitud, aga kas aja harjamiste, vaigu väsimise või nikerdaja näpuvea tõttu pole sealt suuremat ilu otsida. Midagi tuttavat küll.
Kui ma peeglisse vaatan, siis kipun sageli mõtlema, et äkki tõesti oli tol ammusel lool nii õnnelik lõpp, et sellest igaks juhuks suuremat juttu ei tehtud.

Üks asi sunnib mind veel nii arvama. Kui ma vasaku silma kinni pigistan, tikun maailmast palju rohkem märkama, kui mõlemaga piieldes.

Saha-Arder ja Setu oja sakerdis

2010-11-16T08:42:00.003-08:00

Arder käib meil talviti teid lahti lükkamas. Ega neid peresid palju ole, kus traktor õues. Arderil on neid kohe kaks. Muid masinaid sinna juurde.

Aeg on inimesed kärsituks teinud. Enam ei malda tuisu järel keegi kevadet oodata, üsna ruttu hakkavad telefonid Arderi poole appi hüüdma. Et hommikuks rajad sisse saaks, alustab Arder vahel varahommikul, vahel juba hilisel õhtutunnil. Ikka nii, kuidas ilm lubab.

Selle talve lund mäletad? Arderi mälestused on kindlasti kibedamad, sest lumevaalude laialilükkamine on üks vaev, aga hoopis hirmsam see, mis hangesügavas saha ette võib jääda!
Ühel öökorral, see oli pühapäeval vastu esmaspäeva (Arder mäletas, sest tegi tagasi tulles märgi kalendrisse) - kuu paistis ja lumi sätendas, väljas oli selline ilu ja vaikus, et kange kiusatus tekkis jõululaule laulda, ehkki jõuluaeg kaugel möödas - nägi Arder, hooga Peedu ja Lehtmetsa piirist üle, Setu oja poole tuisates (suure tee tühjaks trügimine polnud tema rida ja sealt, paistis, oli õhtul just läbi käidud kah) imelikku toimetust. Alguses vaatas Arder, et metssiga. Lasi tuled maha, et looma mitte eksitada (kuul oli taevas jõudu küll), aga siis muigas, et nii veidrat siga pole ta elus enne näinud! Kogu jooksis kraavi pealt, mis kui jäine keeglirada hangehõlmade vahelt vastu läikis (jalamaid liikudes oleks lugu Arderil nägemata jäänud, aga kabiinist, kõrgelt, oli vaade hoopis teisem) hoo sisse, viskas teetruubi ees kõhuli ja libises tunnelisügavusse.

Muidu oleks võinud ju arvata, et mõni laps endale lusti teeb, aga sellisel kellaajal???

No inimene pidi see ometi ju olema? Külvet või? Tema meil on külas kasvult kasinavõitu, aga... too tegelane oleks Külvetilegi kehvalt kaenlaaluseni ulatunud.

Arder uskus, et sellise hooga põrutab liulaskja teiselt poolt truubiaugust välja, kuid ei. Varsti ukerdas mehike käpuli tuldud kohast välja tagasi ja jooksis uue valuga teealusesse. Nii mitu korda.

Arder oli traktori vahepeal seisma jätnud. Nüüd otsustas, et läheb vaatab, mis lugu seal käimas on. Arderil on kogu ja kaalu, ega keegi talle naljalt ninna karata julge. See pisilane ei oleks ulatanud kah, nii et mis tast karta!

Arder oli televiisorist igasugu tegelasi näinud, aga nii imelikku olevust küll mitte. Muidu mehe moodi küll - juuksed salkus, habemesutsakas lõua otsas ja suur sinine nina näo keskel, aga see nina tundus tema juures ka ainuke toekam asi olema. Käerandmed ulatusid pikalt kuuekäiste seest välja ja olid nii peenikesed, et Arderi sõrmgi jämedam võis paista. Vildid olid selgelt suured, aga tegelane tallas nendega uskumatult väledalt ringi. Ja nii ametis ning nutune oli ta, et ei osanud Arderi vaatamatuleku peale võpatadagi.

"Mis möllad siin?" kohmas Arder. Tea, kas sihuke üldse inimese keelest aru saab.
"Tuppa ei pääse!" virises sakerdis (või kuidas sa sihukest nimetada oskad).
"Mis tuba sa siit taga ajad?" ei mõistnud Arder aru saada. Piilus siis august sisse - tuba ei näinud, aga läbikäiku teisele poole polnud kah mitte. Eks koprad olid selle millagi seest täis tassinud.

Vahepeal panid tee- või jahimehed restid ette, aga teab, kes need jälle ära kiskus. Paar suve tagasi lainetas metsaservas selline järv, et ulatus peaaegu Setu Manni majani. Siis oligi kobrastega suurem sõda ja restitõkked ette lasti.

Arderil oli oma mõtteapsu pärast juba ette piinlik, aga midagi targemat ei osanud ka pakkuda: "Kobras oled või?" (võta kinni, mis silmamoondusi täiskuu ajal sünnib).
"Ise oled kobras!" puhises tilluke tegelane ja oli tükk aega solvumusest sõnatu.
"Mis sa siis siin truubiaugus tuiad?"
"Ütlesin ju, et tuppa ei pääse!" niutsus pässakas.
"Ja kuidas sa muidu käisid? Kas ennemalt oli tee alati lahti või?" ei taibanud Arder.
"Saag unus sahtlisse," tunnistas sakerdis.

Sae mainimine tuletas Arderile meelde, et tema oma on traktoris, istme taga, täitsa olemas.
"Et lõikan raja sisse?" pakkus ta.
Tuustik noogutas innukalt.

Eks ta ebamugav oli keset ööd saag üürgama panna, aga Arderile hakkas olukord juba lõbu tegema. Arutas küll, et kuigi kaugele vist käsi ei ulata, aga polnudki palju vaja - mehike tormas kah vahele, tiris ja sikutas lahti saetud oksarisu siia ja sinnapoole, korraga liikusid sees truubitorud nagu lükanduksed ja kadunud too takukoonal oligi.

"Häh! Oleks siis aitähki öelnud või midagi!" turtsatas Arder, enne kui jalas valu hakkas tundma. Eks torud käinud vaheliti sellise jõu ja hooga, et Arderi saapavarvas jäi sinna vahele.
"No ole sa meheks!" kurjustas Arder. Eks see oli nüüd piisav tänu küll."
"Mis, sa, hull, teed! Tõstad mul ukse hingede pealt maha!" karjatas tuust, kelle sinine nina taas truubiprakku ilmus.
"Hädaldad siin oma uksega, mul jalg puru!" pigistas Arder hammaste vahelt. Said jäseme kuidagi kahe peale kätte ja köötsas Arder masinani, ise ei oska veel arvata, kuidas piinatud koivaga sõitmine õnnestub -karvapäss kõrval muudkui kiunub oma ukse pärast.
"Kuule, pane suu kinni. Aita siin sind ja riski eluga! Sa ei mõista tänadagi, muudkui virised veel," käratas Arder.

"Mul oli sulle ikka kingitus ka," tungis häbelikkusenoot tuustiku häälde. "Jalga see terveks ei ravi ega rikkaks ei tee, aga teinekord ehk abiks ikka. Mul on sulle selline hääl ära anda, mis mitme kilomeetri taha kostab. Aga see tahab enne natuke seismist ja seadimist," manitses sakerdis.

"Kui see hull mulle kõri kallale ka veel kipub, siis ma talle rusikaga virutan ja tagasi ei hoia," mõtles Arder, aga tuust ei teinud rohkem midagi. Vangutas korra veel hädisel ilmel truubi kõrval pead, loksutas toruotsa, hüüdis: "Hoia suveni!" ja kadunud oligi.

Arder püüdis jalavalu vähendamiseks koduteel laulu üles võtta, aga kurk oli kuidagi hell, ei saanud õiget heli kätte.
Oli siis igaks juhuks häälega ettevaatlik. Pärast muidu köhi ka veel! Hiljem läks lugu üsna meelest.

Lonkas mees küll mitu aega.

Arder on seltskonnas nõutud sell, laulab kooris ja käib muidu sõpradega tihedalt läbi, aga näe, ei tihanud tükk aega kellelegi rääkida, mis värk jalaga tegelikult juhtus. Naisele ikka ütles, aga ega tema siis lobise.

Kodus muigasid, et nüüd pole kombaini vajagi - Arder lõikab häälega saagi maha. Ja karjub kivid põllult kangrusse kokku. Lõõpimiseks see jäi.

Aga siis, suvise vaimuliku laulupeo proovi ajal, tuli Arderile korraga kole köha peale ja pärast seda kui röögatas laulusõna üle Tähtvere, kesklinna poole minema - dirigent lebas mitu hetke oimetuna üle puldi. Ma võin kinnitada! Aitasin ise pärast ämmal kaks päeva aknaid pesta liivast ja lehesodist, mis tookord tuulega ruutudesse peksis.

Külarahvas loodab, et Arder oma hääle ikka taltsa suudab hoida. Lauluproovis pole meest suvest saati nähtud. Eks näis, mis saab.
Aga and on and. Mine tea, millal vaja võib minna.

Peremärgid

2010-11-15T13:27:00.000-08:00

"Vanaema, miks sul kõigi nõude küljes kolm sälku on?" usutlesin kunagi. Kas just kõigil, aga tervel hunnikul "sünnipäevataldrikutel" oli kolm sisseviilitud kriipsukest põhja all, nugadel, kahvlitel ja lusikatel nõndasamuti.

"Kui kolhoosipidusid peeti, tuli ikka kodust nõud kaasa võtta. Igaüks katsus siis omad ära märgistada, et pärast üles oskaks otsida. Eks neid läks kaduma ikka. Mäletan, kord kadus mul selline hea kartulikoorimise nuga ära. Sattusime siis millalgi ühte talusse külla minema ja näen - sealt-perenaine koorib minu noaga kartuleid. Kus ma siis tihkasin seda ütlema hakata! Aga sinu ema oli mul kaasas - mõne aasta vanune, mis ta võis olla - tema kohe parinal välja: "Ema, vaata! See on täpselt samasugune nuga, nagu meil kaduma läks! Ongi meie oma! Meie märgid ju peal!"

Vähemalt nii ma mäletasin.
Helistasin täna emale, täpsustasin juhtumise üle: "Mäletad seda lugu, kuidas vanaemal nuga külas kaduma läks. Kes see laps oli, kes leidis?"

"See laps olin mina!" kinnitas ema, aga loo lõpu tegi teiseks.
"Ei olnud kartulikoorimise nuga. Niisama oli hea terav nuga. Tulid peolt tagasi - nuga kadunud. Ja mina lähen ühekorra Kruusile (seal polnudki perenaist, vanamees üksi elas) ja näen - meie nuga laua peal.
"Issand jumal! Ema otsib kodus nuga taga. Nuga siin!" haarasin laualt lõikeriista ja viisin koju ära. Kodus piinlikkust kui palju. Nuga noaks, aga kuidas nüüd Kruusi-papale otsa vaatad!
Aga oleks, et mind pärast ei oleks Kruusile kutsutud! Ikka käisin."

Näed siis, kuidas jutuhoidised suust suhu käies maitset muudavad!

Varastatud silmad

2010-11-15T13:04:00.000-08:00

Mu noorim tädi näeb lapsepõlvepiltidel välja nagu pisike ingel - pisut pruntis suu ja suured-suured uudistavad silmad.

Mustvalgetelt fotodelt pole võimalik nende värvitooni aimata, aga tädi mäletas kindlalt, et sinine. Sõjaajal kiitnud üks saksa sõdurpoiss: "Küll sinul, tüdruk, on ilusad silmad - varasta või ära!" (Tädi võis tollal nii nelja-viie ligi olla)

"Varastaski!" kurtis tädi.

"Mis värvi su silmad nüüd on?"

"Eks ütle ise," lubas tädi lõbusalt.

Ei saanudki öelda. Seal oli pruuni ja kollast, halli ja rohekat - küll laikude, küll kiirtena. Aga sinise värvi oli sõdurpoiss tõepoolest viimseni ära varastanud.

Saaretaguse Orm ja Külasuu Kaise

2010-11-15T09:05:00.000-08:00

Plikapõlves kumas Ormi kodutuli Kaisele kambriaknasse.

"Mis sa sealt pimedast otsid? Poissi ootad või?" pilkas vanamemm. "Ei ole ükski Saaretaguse poiss meie perest tüdrukut omale saanud, mis sa arvad, et seekord läheb teisiti või?" muheles ta. Aga ega see polnud paha pärast öeldud. Paistis isegi, et asjade taoline käik memmele üsna meeltmööda oleks olnud, sest kui mingil ajal Orm tihemini Kaise kodusse sattus, kippusid vanamemme silmad kavalasti särama ja ise sättis kangesti nii, et Kaise kuldsemad küljed nähtavaks saaks ja noored võimalikult palju omaette võiks olla.

Mõnda aega usuti külaski, et Kaise ja Orm just teineteise jaoks loodud on.

Aga vanamemme ütlemine sai tõeks. Saaretaguse Kaise asemel sai tüdrukust hoopis Külasuu Kaise ning võta sa kinni, miks see nii läks ja kas oli see heaks või halvaks.

Orm astus aasta enne Kaiset väljavalituga altari ette. Kaise kiitis südames Ormi valiku heaks. Ehk just sellepärast oligi neil Ormiga nõnda läinud, et Kaise sisimas tundis - tema ise nii hea ei ole.

Kaise kibeles siis ka kangesti mehele, aga tema valitu, kellel pulmade vastu nagu otseselt polnudki, jäi siinkohal torssi - ei tahtnud teiste järele teha. Noh, aasta pärast sündis see ikka. Siis, kui Kaise esimese lapsega käima peale jäi. Ormi järeltulija üritas sel ajal end võre najal juba istukile ajada.

Kaise ei mõelnud kunagi kadedusega Ormi elu peale. Kaise enda elu oli hea küll. Kaise mehel olid kuldsed käed. Kaise mehe naljad ajasid alati naeru peale. Kaarlil oli midagi sellist silmis, mis nooriku südame mitmed aastad hiljemgi helisema pani.

Ormist oli Kaisel kohates lihtsalt hea meel. Aga seegi natuke ajas Kaise mehe muige hapuks.

"See SINU Orm kihutas rattaga töökoja poole," märkis mõnikord Kaise kaasa.

"SINU Orm oli ka sünnipäeval, " torkas ta teinekord pidust väsinuna koju jõudes. Kaise enam nii tihti kaasa ei saanud. Kaisel oli kodus kantseldamist.

Naist tegid need jutud kurvaks. Kaise ju teadis, et mingit tema Ormi ei olnud kunagi olnud. Kaise mees teadis ka. Oleks võinud olla, aga ei olnud.

Noh. See kõik oli tühine asi. Noorik mõlgutas, et ehk mehele meeldib mõelda, et tal võttes võistelda tuli.

Aga siis saabus see, mida Kaise oodata ei osanud, Orm veel vähem.

Orm sai otsa.

Kaise pidas seda lausa lolliks naljaks, kui kaasa teatega tuli. Ei osanud nuttagi. Ei uskunud siis ka, kui Ormi matusepäeval kirstus lebamas nägi. Mis sellest, et silmavesi juba sadas.

Miks Orm niimoodi ära läks? Miks Orm sedaviisi juhtuda lasi?

Kaise tundis, otsekui oleks kogu tema plikapõlv Ormiga koos kääpapõhja kukutatud.

Äkitselt oli Kaisel ühtepuhku Järva-Madise poole asja ja alati leidis ta aega kalmistule küünal viia.

Orm, Orm. Kui see vaid üks kuri eksitus võiks olla...

"Oleks see minu võimuses, ma aitaks su elule tagasi. Nii kummaline, kui su tulek ka teistele ei tunduks," kurtis kalmu peal Kaise.

Siis, ühel hilisel suveõhtul (kuu juba paistis), tuli noorik mehega külaalusest küünist heinu vedamast. Alla luha poole vaadates nägi Kaise Ormi seismas. Selles samas pikas presentmantlis, millega too ikka metsi mööda kolada armastas. Ormi nägu oli kodumaja poole pööratud.

"Kaarel, kas sa..." sai naine sõna sabast kinni. Kui mees oleks sama märganud, ei oleks ta seda välja ütlemata jätnud.

Tee viis kaarega Ormi vanemate majast ja parginurgast mööda. Kaise pelgas piiluda. Seisis! Seda oleks võinud siit kaugelt ka kuuseks pidada, aga kuidas üks puu nii äkki tekiks ja kohe mehekõrguseks kasvaks?

Isemoodi rõõm asus Kaise sisse elama. Orm on tagasi! Mingi sisemine keeld tõrjus teda alla luhale mehe juurde minemast, aga piisas sellestki, mida silm nägema ulatas.

Kaise teadis, et omaste kurvastus Ormi kodu juurde tagasi oli toonud, aga lootis selles kas või natukene ka enda süüd olema.

Kas jäi naise imelik olek kuidagi Kaarlile silma? Kas pani Kaarlil endal mõni kauge kaunis kuju silmad särama? Igatahes kippus elu rööbastel logisema. Ei aidanud seegi, et noorikul jälle uus elu südame all.

Siis juhtus, et Kaarel Kaisele väga valusad sõnad üle laua lartsatas. Nii valusad, et Kaise koerarihma haaras ja penil end kraavivahedesse pead tuulutama vedada lasi. Ja kas meelega või kogemata jõudis koer otsevalu Ormi juurde välja.

Oli küll kuusk. Pidigi olema. Ei saanud ju Orm siin kogu külarahva silmade jaoks seista. Aga midagi sellist oli tema küljes, et Kaise kindlalt tunneks - see ON Orm. Kuuse latv oli maja poole paindunud. No niimoodi paindunud, et ükski loodusvägi seda Kaisele teisiti poleks põhjendada võinud. Orm annab talle märku - see olen mina!

"Orm, Orm! Miks ma toona su kutset kuulda ei võtnud? Miks ma su pakkumise ära põlgasin? Miks? Siis oleks käigud ja paigad teised olnud ja õudne õnnetus ehk juhtumata jäänud?

See lapski oleks siis hoopis meie oma võinud olla, Orm!"

Korraga käis kuusetagusest nagu mingi kohin läbi:

"Kas sa tõesti tahad, et see laps minu oma oleks?"

Kaisel läksid jalad nõrgaks. Alles nüüd mõistis ta, kuhu oli oma tahtmistega puutunud. Tormas koju, tuppa, süütas värisevate kätega küünla põlema ja palus selle valguses vabandust: "Anna andeks, et sulle veel hauatagusesse haiget tegema tulin. Mis on minu valud ja vaevad nende kõrval, mille üle sina valvad."

Kuusk seisab ikka heinamaa servas ja kummardab ladvaga Ormi kodumaja poole. Sest seal elab õige SEE, keda Orm hoidma tuli.

Kaise rohkem kuuse juures ei käinud. Surnuaial küll, aga naise süda oli nüüd muutunud. Hoidis iga hetkega rohkem elu poole, mida teda kandma oli õnnistatud.

Naabri-Ants

2010-11-15T07:17:00.000-08:00

"Mis on kõige parem küttepuu? Kask või lepp?" ehmatab Ants oma küsimisega kuuri ukse kõrval, kui pimedas puusületäiega üle lävepaku ukerdan. See on trikiga küsimus, millele mul kunagi pole õnnestunud õigesti vastata.

"Mmmm... Lepp?"

"Kask ikka!" õpetab naabrimees ning heidab minu poole oma süütu ja imestava pilgu - kuidas inimene ometi nii lihtsat asja ei tea! "Hea kõva puu. Kaua põleb."

Nojah. Eelmisel korral oli õige vastus - lepp. Et kerge lõhkuda ja kiiresti kuivab. Ja üle-eelmisel? Eks ikka risti vastu sellele, mida mina pakkusin. Ja nõndaviisi rohkem kui kakskümmend aastat.

Võiks ju ükskord pakkuda: "Ühest küljest nagu kask, sest hea kõva puu ja kaua põleb, aga teisest küljest jälle lepp - kerge lõhkuda ja kiiresti kuivab." Näis, mis ta siis vastab.

Ega Ants paha pärast. Üksik inimene, tahaks suhelda, aga palju meil neid ühiseid teemasid ikka on. Kui mul veel lehmad olid, tuli teinekord varahommikuti ukse taha helistama: "Ruttu, perenaine! Loomad janus!" No eks ta teeb seda koerust mõnikord nüüd ka veel ja eks olen unise peaga lauda poole tormanud kah.

"Kas sa jossil ja natil teed vahet?" uurib naaber, kui järgmise ringiga kuuri juurde jõuan. Õuetuli kuuriesiseni ei ulata ja Pätu Antsu peale häält ei tõsta, aga nüüd ma juba oskasin ennustada, et küllap ta seina äärde pingile mind ootama jäi.

Aeg on novembri keskpaigas, aga väljas on soojakraadid, õhk pehme ja niiske. Kui selline pilkane pimedus juba kella kuue ajal ei valitseks, võiks õhtut septembri alguse omaks arvata.

Toetan end pilgukeseks Antsu kõrvale istuma. Ninna kerkib kerge õli või bensiini või ma ei tea... mingi töökojalõhn. Antsu ülikond läigib isegi lompidelt peegelduvate korteriakende tulede käes.

Teda ja tema küsimusi! Traktoriasjandusest tean ma veel vähem kui küttepuudest.

Naabripapa asub mõnuga seletama. Tema jutt läheb mul paraku kõrvust mööda. Mõni asi kohe pole mõeldud meelde jääma.

Tuul poetab kõrvalt sirelipõõsast mehe püksipõlvele mustaks tõmbunud lehenätsaka, mida Ants hajameelselt sõrmede vahel kokku rullida üritab. Näppude külge jääb vaid kleepjat muda.

"Lähed sauna, saad puhtaks!" on minu kord naabrit tögada. Tean ju vastust ette: "Ei. Minu nahk on sauna jaoks liiga õrn. Mina puhastan end bensiiniga!"

Heh. Sinust ei saa ka kunagi sotti, teed sa nalja või räägid tõsiselt.

Noorepõlve piltide peal on Ants ilus ja viisakas poiss, aga millagi oli võrriga kukkunud ja sellest ajast jäi natuke teistmoodi. Nüüd on jälle parem, aga ega ta päris endiseks vist enam saa.

Ei. Jahe hakkab. Ajan end pingilt püsti ja kobistan kuuripimedusse puude järele. Muidu lase veel tulel pliidi all ära kustuda.

Ants jääb istuma. Nojah. Ega temal pole siia majja asja. Juba neljas pere, kes ta korterit asustab. Aga naabrimeheks ta mulle jääb.

Kui Ants meilt minema läks, leidus (küla jutu järgi) keegi endine pruut, kes tema juures käis ja kraamis, aga viimastel aastatel pole vist peale minu eriti külalisi jagunud. Ja millal minagi viimati! Küllap jalutaski märku andma.

Naabripapa tõmbab peoga läbi üle pea soetud hõrenevate juuste ja jääb mõtlikult maja lagunevat räästakasti silmitsema.

Ja-jah. Eks see teeb ennastki murelikuks, aga... raha, raha, raha. Loomulikult. Kaua viivitades tuleb kulu mitu korda suurem.

Minust see tegemata jääb. Asi pole kõrgusekartuses ega vanuses...

Huvitav, kui vana Ants üldse on? Olen äkki vahepeal mööda kihutanud?

Peaks järgmisel korral Aegviidus käies hauakivi pealt üle vaatama.

Tantsija tüdruk

2010-11-13T22:01:00.000-08:00

Tead seda maja, mis meil külas kohe tee ääres seisab, öökulli kuju sissesõidu kõrval puuharus?

Vanasti viis neil tee suisa läbi hoovi, nii et lauda juurde minekuks pidi passima, kas bussi alla ei jää. Busse käis tollal vaat et tihemini kui muid sõidumasinaid: hommikul kõigi kolme linna poole ja kahest tagasi, lõunal tuli buss, õhtupoolikul tuli buss ja üks veel üsna pimedas. Autosid möödus nii hõredalt, et mu vanaema, kelle maja mõnisada meetrit teest eemale jäi, oskas enamasti õigesti ära arvata, kellele nähtud sõiduk kuulus ja mis asju ajamas käidi. Aga see selleks.

Praeguse katte sai meie maantee ju alles mõni aasta tagasi. Sinnamaani oli teeäärsete perede elu üpris kibe: aknaid võisid pesema jäädagi, süües kippus liiv hamba all krigisema ja pesu sai õue tuulduma viia vaid vihmase ilma ning põhjatuulega.

Eks igaüks leiutas viise, kuidas end tolmu eest tõhusamalt kaitsta ja enamasti uppusid maanteeäärsed majad tihedatesse kuuse-, sireli- ja kibuvitsahekkidesse. See talu niisamuti.

Perenaine istutas veel ida poole, maja ja peakraavi vahele, ilusa parginurga, enne kui temast vanaperenaine sai.

Noh, sellest on juba oma 40 aastat, kui tee sirgemaks aeti, nii et see enam õuedest läbi ei lookle. Nüüd siis tehti teele kõva kate ka peale ja hekkidest pole enam erilist lugu. Mõned hoiavad veel võõra silma kaitseks, aga selles elamises siin istutati ju kunagi puud suisa maja serva - kuused hakkasid okstega vastu aknaklaase käima. Park kõrgus ka üsna täit pargi kõrgust ning nii võetigi maja kõrvalt hekk maha.

Alguses oli lausa imelik vaadata - just nagu oleks uus maja külla juurde ehitatud!

Eks seal peres oli aastatega muidki sündmusi sündinud - noor pere võttis talu juhtimise enda hooleks, vanad kolisid omaette olemiseks üles korrusele. Mõni pereliige lahkus ja teine tuli asemele...

Vanaperenaisel oli nüüd aega ja silmaruumi ülemise korruse akendest kaeda, mis ümberkaudu sünnib. Palju sealt naabreid paistis, aga põldusid ja metsaäärtki uudistas ta huvitatud meelel, sest kuipaljukest tal, inimesel, enne puhkusepõlve oli mahti niisama ringi vahtida.

No ja juhtuski, et vanaperenaisele jäi üks kummaline asi silma. Hilistel tundidel, kui teised juba magasid, aga temal veel und ei tulnud, sest eks sai korra lõuna paiku ka puhukene pikali oldud, hakkas ta märkama, et üks tüdruk tema istutatud pargis tantsimas käib.

Esimesel korral oli kohe ilus vaadata, et puudel juba pikkust ja võradel kohevust ning eks ta isegi istutades natuke ette kujutanud, kuidas siin kunagi endal jalutada ja lastelastel hullata oleks.

Siis hakkas naine vaatama, et - külm aeg juba, lumekirme maas - kuidas näitsik niimoodi kleiditiraka väel ja paljajalu...

Pikapeale aga kihvatas vanaproual, et mis see plikanähvits võõra maa peal tallab ja veel niisugusel kellaajal!

Koputas siis aknaklaasi pihta, et hirmutab tüdruku minema, aga kas see ka kuulda võttis! Kuulis küll, sest korraks ikka seisma jäi ja maja poole pilgu viskas, aga tantsis kohe sama edevalt edasi.

Vanaperenaine ei tihanud pimedas üksi õuele ukerdama ka minna, et tüdrukuga tõsisemalt kurjustada. Mitte et ta plikanähvitsat oleks peljanud, aga mine sa nüüd, vana inimene, pimedas kolistama.

Hommikul käis ta ja vaatas kohe huvi pärast, et mis jäljed sinna pargialusesse tüdruku tantsimisest jäid. Et siis räägib noortele ka. Aga ei olnud seal inimese jälge ühtegi. Hoopis hiirerajad käisid risti ja põiki kulupuhmaste vahelt, nagu oleks keegi ratasmärkijaga lõikelehelt kõik lõiked korraga välja ajanud.

Nii nagu ta arvas, nii oligi. Noorpere vaatas üsna pika pilguga, kui vanaproua öist lugu rääkima hakkas. Arvati unenäoks või... et kas nüüd siis on mammaga sedaviisi?

Kui vanaperenaine kõik jälgi vaatama vedas, peeti neid imeks küll, aga kuis see tüdruk siia puutub?

Aga ega vanaperenaine enne alla andnud, kui sai pere ööseks üles tuppa akna peale räägitud. Eks ta oli solvunud ka. Küll ta juba aru sai, mis mõtted poja ja mini peas liikusid.

Natuke oli hirm ka sees, et tea, kas täna tulebki. Kuis sa altrahva siis enam jälle nii kaugele saad...

Aga tuli! Oligi mamma täitsa õiget juttu ajanud!

Vaatasid nüüd ja kloppisid kõik koos aknale, aga ei midagi - tüdruk tantsib ikka edasi.

Läks peremees rääkima. Et mis hulle tempe sa siin teed ja koju ei märka minna. Aga ega tüdruk ei lase lähemale! Näevad naised toast: astub peremees mõne sammu edasi - tüdruk libiseb eest ära. Tuleb mees toa poole - piiga tantsimas tagasi.

Lõpuks lõi mees käega ja tuli tuppa. Naised küsima: "Mis sa talle ütlesid ja mis näitsik vastas?"

"Mis ma talle ikka ütlesin. Koju käskisin minna. Et mis ta hulgub öisel ajal võõras aiataguses."

"Kustkandi tüdruk on?" pärisid naised edasi.

"Ei mina talt sõna kätte saanud. Ja silmavaade ei olnud tal sugugi sihuke tantsulustiline. Põrnitses päris kurja pilguga, nii et kõhe hakkas. Ma ei tea... tema juures oli midagi väga teistmoodi. Nagu ei olekski päris inimene!"

No nii. Käis peremees seal õues kurjustamas ära ja mis sa arvad, kas midagi muutus?

Kaduski tüdruk aiatagusest ära!

Aga kuhu kadus?

Aeda!

Ja ikka nii, et hommikuks hiirejäljed maas. Ja miks ei oleks pidanud olema? Vanaperenaine ülevalt ei näinud, aga köögiaknast oli selgesti märgata, kuidas tüdruk niisama ringi ei keksi, vaid tohutut hiirekarja tantsitab. Selline vaatepilt võttis isegi peremehel endal selja märjaks.

"Nüüd on küll lugu lahti!" hädaldas noorperenaine. "Talv talveks, aga kevadel ei maksa selle moega midagi maha panna. Ja mõtle, kui kõik see vägi hakkab tuppa trügima! Need tassivad karjaga kivid ka seinast minema!"

Ega siin nalja olnud.

Uuriti naabritelt, et kuidas neil. Eks alguses kuulasid naabrid ka ja vaatasid, et nüüd on terve pere kärbseseent söönud. Aga siis kutsuti naabrid tantsu vaatama. No ja kuidas sa ei usu - tantsivadki!

Istus terve küla paar ööd kodudes akende peal valvel, aga ei, neil polnud sellist midagi.

Hakati siis nõu otsima.

No kass oli majas ennegi, aga mis sa arvad, kas kass ninagi õue julges pista, kui hiirevägi väljas tantsu lõi?

Toodi kasse juurde, aga see sai ruttu selgeks, et neist abi ei sünni.

Püüniseid pandi. Tühjad kõik!

Mürki pandi. Kogu küla aitas osta, sest ega sihukesele loomakarjale paarist pakist jagu.

Mis sa arvad?

Oleks ükski tera hommikuks söödud olnud! Inimesed passisid, kes toa, kes sauna, kes garaaži akendest. Mis nad nägid? Tüdruk tantsitas hiiri ja ei lubanud ühtegi mürgi ligi minna. Ja pilk läks tal aina tigedamaks. Ja tead, mis siis juhtus? Hakkasidki maja ligi trügima. Päris tuppa veel ei tulnud, aga ronisid mööda seinu üles ning üle katuse, aknaklaasi mööda ka alla ei libisenud! Võid ise arvata, mida külaelanikud toas tundsid.

No aga mis teha siis?

Otsustati targa juurde minna.

Otsiti teadjaid ja koguti aadresse, helistati ja käidi kohapeal, aga abi ei midagi. Tüdruku tantsud muudkui iga ööga üha kurjemad.

Lõpuks kellelegi meenus, et siit samast mitte kuigi kaugel üks selline naine elab. Äkki tema oskab aidata?

Läkski külarahvas, et toovad naise olukorda uurima, aga tema ei tahtnud kuhugi minna, oli natuke aega oma tagatoas ära, tuli tagasi ja lausus:

"Ma näen jah, et teil on õnnetu lugu juhtunud. Selle kuuseheki all, mille te maha võtsite, oli hiirekuninga kodu. Kuninga noorem tütar pidi just pulmad pidama ja vana kuningas valitsemise üle andma, aga nüüd on kosilane läinud ja kuningakoda kadunud. Ja palju kurja olete teinud, selle asemel, et heaga asi ära lahendada.

Kõigepealt tuleb küla kõige kõrgem küngas leida, sinna otsa auk kaevata, seest õlgedega vooderdada ja pealt laudadega katta. Siis tuleb augu ümber kolm kuuske istutada, mis hiireprintsessile uue kodu koduseks teeks. Uue koduni juhatamine oleks muidu kerge vaev olnud, aga nüüd olete mürgi ja püünistega hiirerahva umbusklikuks teinud. Sellepärast peab külarahvas igal järjestikusel õhtul küpsiseid küpsetama ja samal ööl nende küpsistega närilistehädas talust teele asuma. Ikka nii, et sama palju, kui küpsisepuru teele pudeneb, poetajatel ka enestel söödud saab. Nii teab hiirevägi, et neil mürgiohtu karta ei ole. Uue kuningakoja poole rännates peavad kõigi silmad hiireprintsessi- sest see see tüdruk on - tantsu jälgima ja kaasa tantsima. Kui tüdruk lõpuks oma uue elamise katuselaudadel kolm ringi keerutab ja ära kaob, olete murest lahti."

Eks see nüüd imelik jutt ja nõu tundunud, aga paremat polnud ka kuskilt võtta.

Otsiti kõige kõrgem küngas üles, mis küla piiridesse jäi, kaevati ning vooderdati auk ja istutati kuused. Õhtuti tossasid kõik ümberkaudsed korstnad. Isegi need pered kutsuti kohale, kes muidu ainult suvitamas käivad. Ja ega õues ainult küpsiselõhnad hõljunud. Mul endal kõrbes kaks plaaditäit ahjus ära. Üks siis, kui puid läksin tooma ja naabrinaisega õhtust rongkäiku jäin arutama, teine siis, kui kapist soojemaid riideid otsisin.

Ega neist soojadest riietest lugu poleks olnud. Esimese saja meetriga oli nahk seljas märg, sest tüdruk keksis kui põrguline. Ei tea, kuidas vanemad inimesed jaksasid, aga vastu nad pidasid kõik.

Teisel õhtul oldi juba targemad, ei toppinud enam keegi nii pakse vatte ümber ja autod jagati nii, et ei peaks keegi mäe pealt jalgsi minema hakkama, sest ega selleks küll jõudu poleks olnud. Mõni oigas teisel õhtul, et jalg ei taha jala ette käia. Mul endal oli kolmas öö kõige hullem. Keegi tark pakkus ju veel alguses, et viime nad Valgehobusemäele, et see on siitkandi kõige kõrgem koht ja parajalt kauge ka, et sealt ei hakka nad ehk väga tagasi tulema ja elamistesse tungima. Praegu mõtlen, et nii pika tantsu peale oleksime kõik endil hinged seest välja traavinud. Hea, et keegi kõrvalt jälle näpuga rida ajas ja meelde tuletas, et küngas kindlasti oma küla piiride sisse pidi jääma.

Ja see päevane väsimus, mis tuli ära kannatada! Kuidas sa ütled tööandjale: "Ole hea inimene, anna mulle mõned päevad vabaks. Mul vaja välja magada, et jaksaks öösel hiirtega tantsida."

Mismoodi need kaugemalt inimesed käisid ja jaksasid, ei kujuta siiamaani ette. Ega keegi vist väljaspool iitsatanud, mis asju öösiti aetakse. Aga seda hirmu ka ei olnud, et keegi järgmisel ööl tulemata jääks. Kes ikka korra tolle hiireväe ära nägi, see aru sai, kui tõsine olukord on.

Eks me vaikselt ennustasime, et seda trampimist jagub vähemasti sama mitmeks ööks, kui hiiretüdruk ilma meieta talu juures tantsis. Aga ei! Juba kolmandal korral hüppas kohale jõudes koja katusele, keerutas kolm ringi ja kadunud ta oligi. Keegi teadis rääkida, et päeval oli seal üht eriti uhket hiireisandat ringi liikumas nähtud. See võis olla ka koha peal kokku keerutatud jutt, sest kes see meie hulgast ikka jaksas veel lisaks päeva ajal mäe otsa asja teha, või kellel see nii terav pilk oli, vilkasabalise sugu määrata.

Ja ongi kõik. Ei ole tüdrukut rohkem tantsimas nähtud. Ja hiiri pole majadesse sellest ajast ei rohkem ega vähem trüginud kui ennemalt. Esimesel aastal oli küll ettevaatus suur - ei juletud lõkse üles panna, ega mürki välja puistata. Siis võetigi majadesse rohkem kasse, et oleks, kelle kaela vastutus veeretada. Mul on endal teisi kolm tükki ukse taga passimas.

Kus see küngas on? Eks vaata ringi ja otsi üles. Aga kui kurja nõuga lähed, mõtle enne hoolega järele, kas tahad öösel hiireprintsessi oma akna taga tantsimas näha ja kas sinu külas on seda üksmeelt, et teda pärast koju ajada. Häda sulle, kui sa veel linnas peaks elama.

See öökulli kuju seal väravas... Eks see on ka asja pärast ikka. Kaitseks, et hiiretüdrukule mõtet ei tekiks vanasse kodusse tagasi pöörduda. Minu mäletamist järgi oli kakk tolle targa naise kingitus. Aga eks ma kipun ka viimasel ajal asju segi ajama.

Lehtmetsa küla Külvet

2010-11-13T08:25:00.000-08:00

Meie küla Külvet on üks kummaline taat. Iga nädala neljapäeval tuterdab ta rattaga teel, viljakott heinapallinööriga pakiraamile seotud, pleekinud puuvillased dressipüksid pooles vinnas ja läkiläki kõrvad tuules lehvimas, aastaajast sõltumata.

Ega tal seal sadula taga täit kotimõõtu pole, aga mingi 15-20 kilo vahel võib kandamil raskust olla küll, nii et vanainimesel ikka tükk tülinat. Suurele maanteele jõudmiseks tuleb ju läbida veel kilomeetri jagu jalgrada ja mina küll pole näinud, et seda teed kunagi kruusaga kergitatud või sahaga silutud oleks - kaks loikudest säravat teeroobast ja kraavikaldast kaarduvad pajuladvad selle kohal.

Õnneks Külvet oma koormaga sadulasse ronida ei usalda. Pulgaga ratas ka - sealt ei jõuaks ma isegi kukkudes jalga maha toetada. Nii ta kobistab, ratas käekõrval, pedaal sääremarja tonksamas, oma iganädalast veskiteed. Talvel, kui tee jääs, liigub teinekord ka tõukekelguga, aga ega ta sellegagi kiiremini jõua. Oma 4-5 tundi kulub Külvetil kindlasti käigu peale ära, kui veskil istumine sisse arvata.

Ei oskagi mõistatada, kuhu ta seda jahu nii hirmsasti kulutab - üksik inimene ju. Aga eks ta keeda koertele, puista lindudele või kanna loomadele metsa alla - asi see minul arutada.

Ükskord, Jäneda poolt tulles, hakkas päris hale tast - ilm oli tuuline ja tee lobjakane, ratas jugas ja koorem kiskus ühele küljele. Peatasin auto kinni ja pakkusin: "Palju sul, Külvet, seda jahvatamiskraami on? Läheme viskame pakiruumi täis ja käime autoga ära. Saad mõne nädalagi lihtsamalt läbi..."

Aga Külvet mõõtis mind oma helesiniste läbipaistvate silmadega, nii et süda kurku kerkis, ega vaevunud vastama.

Loodetavasti ei mõjunud mu toonane pakkumine pealetükkivalt või üleolevalt. Ehk ei tahtnud taat, et teine inimene ta elamises ringi asjatab. Mis kõige tõenäolisem - see on nähtavasti tema ainumas suurem toimetamine terve nädala jooksul ja pole minul vaja seda tühjatallamiseks kuulutama hakata.

Muidugi ei ole selline rattaga teel ukerdamine põhjus, et kedagi kummaliseks kutsuda. Kummaline on Külvet hoopis sellepärast, et veskit, kus ta jahvatamas käib, pole juba poolteistkümmend aastat Kaaruse mäe peal olemas olnud ja kindlasti poolsada aastat enne sedagi ei näinud keegi tuult tiibu ringi ajamas. Vähemasti niikaua kui mina mäletan, turritasid pilpakasukaga ehitise otsaees vaid murdunud ja ajast ümaraks lihvitud tiivaköndid.

Noh, kuhu iganes Külvet siloaugu tagusest teeotsast sisse keerates ja üles veskiaida juurde ronides kaob - paar tundi hiljem on ta tagasi koduteel, värskest jahvatisest rinnaesine valge ja jahutolmune kott pakiraamile seotud. Talvel on selle aja peale tihtilugu juba suur hämar käes.

Kui nüüd mõtlema hakata, siis ma ei oskakski Külveti kodu kätte juhatada. Pole nagu pähe tulnudki, et see ausamba tagune teeots lõppeb ju kolhoosiaja viimases jaos puhastatud ja kraavitatud uudismaatükkide vahel ära. Ainuke talukoht, mida ma seal tean, on Rajasaare, aga sellest oli juba minu põnnipõlves ainult keldriauk ja kivikuhi alles. Maaparandus kaotas needki.

Mine kohe või küsi Külveti enda käest, kui järgmisel neljapäeval vilja veskile toob. Ainut et see tema silmavaade...

Unejutt

2010-11-12T23:03:00.000-08:00

Päikese laskudes sündis maailma servale värvilaik. Soe nagu süda. Kiinduv nagu leek ümber söe. Siiras nagu ärevuspuna õhetavatel põskedel. See oli värv, milles on üksjagu jõudu, kuid mis ei tee silmadele haiget.

Vähemalt ta ise uskus nii.

Loojang laskis tal vastumeelselt käest lahti nagu ema, kelle meelest poju pole veel küps uitama omapäi. Salaja sidus ta uudistaja särgisappa kuldse niidi, millest häda puhul talleke tagasi talutada.

Miski ütles aga sündijale, et just selles maailmas on tema tegelik paik.

Selles maailmas... ei oldud üksi mitte keegi. Õigupoolest oli see üsna üleasustatud paik. Kõik tegid kõike, et elukoht kätte võidelda, oma olemasolu õigustada ja teistega sobituda - ikka ise esile pürgimaks... Keegi uus! Milleks?

"Astu minu pealt maha!" nurises lume Hõbevalge. "Sa sulatad mu kasukasse augud!"

"Ma olen ainult värv!" vabandas Värv.

"See ei loe. Sa ei kõlba siia! Sinu lähedus puistab mu hõlmadele väe kaotanud raua roostet."

Värv asus otsingutele osutatud suunas ning mõne aja pärast liibus kohtumiserõõmus vastu roostes looreha hapraid piisid.

"Mine ära!" ahastas Roostepruun. "Sa tapad mu Aja poolt kaua kujundatud kaduvikukatte!"

"Las ma lisan lootust!"pakkus Värv.

"Lisa kiirust!" nähvas Roostepruun ja lennutas liigesevaluse sõrmenipsuga tülika tulija unisesse elupuuhekki.

"Mine ära!" ehmus elupuu Rahuroheline laskunud laigust.

"Las ma soojendan Sind!" soovis Värv.

"Ei! Sa meenutad haigust!" väristas kohkuja elupuu kõhetuid õlgu ja raputas soovimatu külalise põõsaalusesse pistetud prügile.

"Mine ära!" sisises lömmis joogipurgi Pleekinudsinine. Tema tulevik oli isegi ebakindel. Vägivaldselt ja üldsuse maitse vastaselt ehitatud elumaja oli paljudele pinnuks silmas. Nüüd kössitas uksesuu avamisrõngal too taipamatu värvikribal nagu häirenupp.

"Tohib, ma paitan Su pinna särama?" pomises Värv, kaheldes isegi, kas see nüüd ikka just on eesmärk, mille nimel teele sai asutud.

"EI!" sülitas Pleekinudsinine suusügavast liisunud süljepritsmeid.

Värv tegi väledalt sääred.

Kuldne lõng pinguldus käimiskeeluks, kuid tundja tahe oli tugevam.

Hämarik istus Ehaema pilguesise pimedaks ja üha lootusvaesem oli valvata võsukese õnneotsingute üle.

Värv takerdus sünge saabuja sinelisappa.

"Mine ära!" urises Öömust. "Sinu küütlus kahvatab mu tumedust!" tõukas ta ekslejat pimedas peitu jäävate tõkete vastu.

Loojang sikutas närviliselt niidist.

Köidik katkes.

Aga just nüüd - teisel pool järjekordset tõket - kohtas Värv lõket.

"Ma ootasin Sind!" ütles Tuli. Ütles nii ausalt, et Värvi paledel hakkas palav.

"Ma olen ainult värv!" kohmetus Värv.

"Ei," naeratas lõke. "Sa oled Armastus," sosistas ta sädemetest praksuval häälel ja põimis oma pehme ning paindliku keha vastu saabuja hõõguvat südant.

Kõrgele tõusid nad koos. Kas just tähtedeni, mida Öömustki peletama ei ulatunud. Kas just lumepilveni, mis pimeduse põrandale uut hõbevalget puistas. Nii kõrgele ometi, et Loojanguemale üle puulatvade lehvitada:

"Meiega on kõik hästi!"

Elas kord Unistus

2010-10-27T04:01:00.001-07:00

Ühel külmal, rasketest pilvedest poetuvate pakasehelmestega õhtul sündis Unistus. Ta oli armetu ja kohmakas nagu raagus vahtrapuu viimasesse murduvasse lehekortsikusse komistanud tuul, õhukesed tiivad värskeltkoorunu unest kokkukleepunud. Vaevu suutis ta oma Inimese siplevatel sõrmedel tasakaalu hoida. Liikumisest lendupaiskunud udusulg - valge ja kohev padjaräitsakas - puudutas mööda libisedes Unistust. Niisked tiivad avanesid ja algas esimene lend – sängisüdamest aknaruudule, klaasisiledusele liibunud lumekristallide sädelusse. Inimene naeratas.

Unistusele meeldis tema Inimene, kes avas ta tiivad üha värvilisemateks ja kõrgemateks lendudeks. Varsti ei peatunud Unistus enam pilvedeski, vaid laperdas ikka sügavamale tähemaailma südamesse.

Mõnikord mängitas Inimene Unistust nõndasama – hüpitas vaateakendel uhkeldavate kleitide volangidesse, teatrikooli aknapeegeldusse, tantsusaalide parketiläikesse.

„Tahad, ma lendan kõige ilusama noormehe silmadesse?“ pakkus Unistus, kui tema Inimene oli kõrgekontsalistesse lakk-kingadesse kasvanud. Ta tiirles esisportlaste aupaiste palavas, meeleta muusikute kirekutsungite kuumas, teletähtede kassikullakroonitud kiharakuhilate kohal. Siis osutas inimene mehele, kellel polnud küll suuremat sissetulekut, parimat parukat ega kirevamat kaaskonda, aga tal oli aval ja aus pilk... ning Unistus jäi valikuga rahule.

Üha harvemini sattus Unistus taevastele tallermaadele. Üha lähemal hoidis nüüd Inimene oma Unistust. Küll aeglasemalt, kuid käsikäes, jalutasid nad sammaldunud räästailt vastsetele kivikatustele, kidurailt põõsaistikelt kohevatele enelahekkidele, hälliservadelt ülikoolide lõpuaktustele... Oli aegu, kus Unistuse jaoks Inimesel aega polnudki.

Tuli aeg, kus Inimesele oli jäänud vaid tema unistus.

Enam ei tõstnud tahe tähtede poole. Enam ei kolatud koos katuseräästail. Piisas kellatiksuga kambrist ja tolmukübemeid embavast valguslaigust poolvõõra tagatoa põrandal.

Unistus silmitses aina kiduramaks kuivetuvat Inimest, kes teda kui värvupoega päikesekiirtesse kümblema läkitas ja tundis, et aeg on käes tähtsate sõnade jaoks.
„Ma armastan sind, Inimene,“ tunnistas Unistus.
„Ma tean,“ kohmetus Inimene „ja olen sulle selle eest ütlemata tänulik.“

Siis, ühel päeval, kui muhklikud lumepilved puuladvamadalal oma koormaid vedasid ja päikeselaike Unistuse ligi ei lasknud, otsustas Inimene:

„Tõuse kõrgemale kui kunagi varem. Lenda nii kaugele, et saabumine jääks sadade koidikute kammitsasse, sest sinu tagasi tulles me enam ei kohtu.“

Ja Unistus lendas, sest Unistus oli alati kõik oma Inimese soovid täitnud. Oli täitnud, sest need olid olnud ka Unistuse soovid. Aga nüüd ühtäkki tahtis ta midagi hoopis muud ja esimest korda talitas Unistus oma Inimese tahtmise vastu. Tema, kes ta oli olnud iga soovi suhtes salliv ja iga taevassesööstuga soostuv. Tema, kes ta oli jäägitult järeleandlik ja üdini ümberasumisaldis.

Tema, kes ta oli olnud aupaklik ja hooliv kõige unistamist vääriva vastu, rabises pilvi rebestades tagasi teekonna algusesse. Tagasi oma Inimese lähedusse.

Lohutamatusepisaraliimine, pudenes Unistus oma Inimese jahtuvale randmele.
Inimene oli talle valetanud. Nad kohtusid veel. Unistus surus oma väikese, unistamistest väsinud pea Inimese surisemisest väsinud käesoonele, vaatas süüdlaslik-süüdistaval ilmel Inimese läbipaistvaisse silmadesse nagu keegi, kes on viimase soovi soovijale vastu astunud ja nagu keegi, kes teab soovija viimast soovi soovijast paremini.

„Aitäh,“ sosistas Inimene.
„Aitäh,“ sosistas Unistus.
Siis naeratasid nad. Viimast korda. Korraga.

Rasketest rebenenud lumepilvedest paiskus raagussarvilisi pakaseräitsakaid. Kuusekübaraiks, korstnakaabudeks, pikkadeks looklevateks püünishangedeks.

Kusagil
õhtukõledust lõhkuva akna lumekristallisädeleva klaasiga kaitstud kambriõdususes sündis armetu, värskeltkoorunu unest kokkukleepunud tiibadega Unistus.

Udujärv

2010-10-24T11:27:00.001-07:00

Naba nelja tee ristil, kuklaga Valgehobusemäe poole, seisab küla, mis kahe kihelkonna piirid kokku ühendab. Lehtmetsa - lubavad sissesõitjaile viidapuud, kuigi ajakamm siinsete metsade pealaed hõredaks ja puudepiirid küla kõrvade taha on taandanud. Kaduviku käed on noppinud hooned nii Rajasaarest kui Peltsilt, Orult kui Ellult, peitnud poe, kõrtsi ja koolimaja ning veskimäe tuuliku üsna juure pealt maha murinud.
„Siin jõuaksid just nagu maailma lõppu!“ ühmavad mujalttulijad söötis põllulagedaid, kõrgepingeliinide ahelaid ja kinni kasvavaid kraave pilguga mõõtes.
„Igavene november!“ väristavad õlgu need, kes laane- või linnatoredusega harjunud.
Ometi on küngaste vahel kükitamas majapidamisi, kus elujärg eest ei kao ja kuhu järeltulijaid järjekindlalt jätkub.

Virumaa poole väljaruttaja märkab vasakul, enne metsatukka ja varsti vilksatavat majakollast, eemal oru sees verevaid katuseid õuepuude vahelt paistmas. Vana saunikumaja, mis tavavastaselt perehoonetega ühte kobarasse passitatud, on nüüdseks palke pidi pidulisema pinna alla peidetud. Avara köögi ahtake aknasilm, kah vastsema raami ja klaarima klaasiga, piidleb ent endist viisi Mäe talu taguse ja Valgehobusemäe vaatetornitipu suunas. Ja endist viisi libiseb harvadel suvevidevikel ühe mäe ette ja teise kõrvale tihe piimjas uduviir.
---
„Mis see valge seal metsa ääres on?“ uudistas üks põngerjatest, kes värskelt pestuna ja rätti mähituna saunaköögi akna alla pingiotsale tuppa viimist ootama oli tõstetud.
Pliidikatel auras ja konar kivipõrand läikis suure plekkvanni külgedest mööda lipsanud veesülgmeist. Kõver kolmeharuline kausijalg logises järgmise hädalise all, kes peadpidi pesuvette oli pistetud ja kelle juukseid vanamemm omakeedetud seebiga vahule ajas.
„See on järv!“ pakatas vastöeldud sõnade uskumissoovist pingilkükitaja kõrval kügelev tüdrukutirts, kes poole aasta jagu küsija elueast maas ja kelle nimi kõlas kui põrandakividel katki kukkuv portselantass. Kild olgu ta nimi selles loos, sest vaevalt et selliselt maha pudenenud nimest enamat näppu jääks.
„See on järv!“ kordas Kild, ise ikka enam oma sõnade võlusõnumisse kinni jäädes ja kujutledes, kuidas kesksuveöö kuuvalgus veesooned maapõuest valla aitab ja udukanga taga nõiutud järvesilm salapäraseid kümblejaid varjab.

„Mis sa ajad narri juttu!“ nähvas viimast vannistvõetut rätti mähkiv vanamemm pahuralt. „See on udu. Nagu sa siis ise ei teaks.“

Kas Kild teadis udu? Kild teadis, kuidas udu sees niiskusepärlid naha külge klammerduvad, kuidas tihe valge aur puhangutena just nagu sinust läbi voolaks ja kuidas jaheduse ja jubeduse värinad udus jalutaja ihu raputavad. Kild teadis, et udu on vett täis imbunud õhk, ometi oli selle sisse nii lihtne mõelda tantsivaid ööhaldjaid ja hulkuvaid libasusisid. Kild kartis ja armastas seda salapärast valget, mis mõjus pea sama nõiduslikult kui äsja kujutluspilti ärganud järv. Vanamemme järsus nähvatuses oli aga midagi sellist sees, mis võluveed hetkega maavarju tagasi vaotas ja udupaelagi mäeesiselt lühemaks ning õhemaks harutas.

Järgmistelgi pesuõhtutel paistis helendav niiskusviirg aknasse, aga enam ei taibanud või tihanud Kild selles järvepinna peegeldust ega salapäraseid suplejaid näha.

Aga kunagi, kui vanamemm oli Killule kulmudeni kahanenud, saunapõrand laudadest katte saanud ja pesupaiga maine minetanud, juhtus tüdruk ühel sarnasel udutunnil uneledes värvikobrulisele aknalauale toetuma. Hetke jõudis ta ammu avastatud järvepeeglisse piiluda, kui vanamemm ukselävelt põrkis, just nagu piiga meeleradu aimates: „Vaeva silmi palju vaevad – putke täis heinamaa ja pajusse kasvanud kraaviäär – ei enamat!“
Kild kohmetus ja heitis pilgu kiiresti mujale, aga kummaline kibelus ei andnud asu, nii et ta järgmisel õhtul, kui kõik tubased end sängidesse sättinud, lahtiununenud ☺ kambriaknast õuerohule siugles ja, villane rätt õlavarjuks, kastekülma nurmeädalat mööda taamal helenduva uduliniku suunas lippas.

Kas oli aeg aeglasem või tarm takerjam – tee edenes oodatust armetumalt. Taldadel olnuks küll kui tuul all, aga uduviirgu see lähemale ei lennutanud, nii et Kild juba kimbatuses koduteed kaalus. Seljataha vaadates oli kodugi kaugele jäänud, kaugemale, kui Kild arvanuks õige olema ning tüdruk otsustas alatud tee lõpuni käia.

See oli siiski seal. Järv.
Kuu sõrmitses pinnasiledust, nagu oleks ta kätt ulatamas kümnele haldjavetesse uppuvale suguvennale. Aeg-ajalt tuksatas vesi ja lasi paista järvepõues liuglejaid, kellele Kild kuju ega kiiruse järgi nime poleks osanud anda.
Järv otsekui neelas tüdruku enesesse – tõmbas sügavusse ja kergitas pinnale, veeretas ja voolis, hellitas ja hällitas...
Nüüd nägi Kild ka neid, keda ta uneski poleks arvanud siin kohata võivat: naabripere nooremat poega, kellele ometi linnas suurt tulevikku loodeti; koolitoa kõrvaltmaja perenaist, keda Kild hästi kõnetadagi ei julgenud; meelelt kergeks kuulutatud vanapapit poetee äärsest õunaaiata majast...
Siis silmas Kild vanamemme ja memm märkas Kildu.
„Ikkagi tulid,“ ohkas eideke leppija häälel. „Tõrjusin ju küll.“
Memme märgadel juustel rippus veepisarahõbedat ja põsed õhetasid värskendavast suplusest.
„Miks sa sedasi salgasid, kui ise ometi kümblemas käid?“ tundis Kild, et just see kõige suurem asi on imestada.
„See järv hoiab sind nüüd küla küljes kinni, Kild,“ tunnistas vanaema. „Kõik, kes tema vett on puutunud, ei leia iial mujal maailmas hingerahu.“
„Kas sul nii suur himu oli minust ilma jääda?“ muiatas Kild.
„Kus nüüd seda, aga tundsin, et sul omal võimalus valida peab olema,“ poetas memm.
„Ja sul jätkunuks südant mind minema lasta, ilma et ma iial udutagusest järvest aimu saaksin?“
„Teised ju lasin.“ Vanamemm heitis kärme pilgu kuu poole ja ulatas Killule koheva kuivatuslina. „Aga ega see olegi minu tahta või teha. Järv tunneb omad ära ja kutsub nad õigel ajal ise enda ligi.“

Kiirus ja mugavus on küla läbivad maanteed sirgeks ajanud ja kattega katnud, mis üha hõlpsamalt lubavad Lehtmetsa piiridest läbi tuisata. Aga endise visadusega sõlmivad siinsete kodude korstnasuitsud end taeva külge.

Ja endist viisi libiseb harvadel suvevidevikel ühe mäe ette ja teise kõrvale tihe piimjas uduviir.