Ükskord oli meri, mille kire
liivaranda laineiks rullis tuul.
Enne kuivaksjäämist seisis sile.
Kolis ära. Nüüd on kraater Kuul.
Sinu oma hirm tast välja triikis
viimasegi piisa haljast vett.
Jätked sirgu jahtus regoliiti
meritäht kui pleekinud barett.
Tolmund keelel lällab omaette
kaldaveerne lahtihüppelaud.
Sini-silmapiir on silmapete.
Kao siit, ujukates astronaut!
No comments:
Post a Comment