Käis õhtukoolis
talunik.
Tund tundus pikk ja
valulik
ning alatasa tegeles ta
muuga.
Muu seisis pingivahes
tal,
hein nina ees, põhk
põrandal
ja ajaviiteks ammus
ahta suuga
ning lootis, et ehk
peremees,
kes tõrkus käimast
tahvli ees
ja tihtipeale tunde
„üle lasi“,
jääb kindlaks, et ta
väike farm,
kus võlub muude hääl
ja sarm,
on tööks ja õnneks
ainus õige asi.
Kas diplomi mees sai
või ei,
pead anda praegu ma ei
või.
Kui tookord kuulsingi,
siis ainult kaude.
Sest ajast merre
vooland vett
on palju, kuid tean
kindlalt, et
Muu õhtukooli lõpetas
cum laude.
No comments:
Post a Comment