Päris isa

PÄRIS ISA

Küll on hea, kui sul on isa,
kes su nime teab ja vanust,
kiidab sinu koostööpanust,
asju selgitab, ei kisa.

Juhuslikul halval hindel
ta ei lase niita jalust,
juhib välja tülist, valust.
Talle, tead, võib olla kindel.

Temaga saab teha sporti,
alustada autoroolis,
kurje ähvardada koolis...
Isasid on vahvat sorti.

Küll on hea, kui sul on isa.
Mitte väljamõeldud. Päris!
Tema loodud atmosfääris
tema sarnaseks saad nii sa.

Või kui isa pole päris,
aga toetab, asju soetab,
tarkust ellu kaasa poetab,
edu tagab pereäris,

järjekindel on ja visa
hoolimist ning üksmeelt luues,
sinu eest end ohvriks tuues
nagu päris. On ta isa.

Hea, kui rõõmust sinu ees
kiidab isa: „Täitsamees!“
ja võid öelda ausasti:
„See on tänu sulle nii.“