Thursday, February 9, 2023

Ilvese kõne

Ühel talvel (millest küll tubli pool juba mööda oli saadetud ja natuke pealegi, aga keegi ei teadnud, kauaks veel lund, külma ja näljaaega jätkub) kutsus ilves metsarahva kokku. Küllap suvel oleks karu kutsunud, aga tema parajasti magas, põder oleks olnud kardinaalsete muudatuste läbiviimiseks liiga leebe ja kellel teisel olekski olukorrast paremat ülevaadet? Võib-olla tihasel või oraval, aga neil jäi selleks karismast kõvasti puudu. Ilves oli haritud isand, keeled suus. Teinekord võis mõnel tahumatumal loomal ta juttu raske jälgida ja mõista olla, aga seda autoriteetsem too mõjukas metsakodanik tundus.

Esmalt andis ilves hetkeolukorrast ülevaate: 

"Positiivne on see, et kui möödunud aastal võeti olemas olnud metsast maha 95%, siis sel aastal ainult 50. Vääriselupaikade puudumine on siiski intensiivselt metsaelanike ridu kärpinud. Loomad ei julge enam poegida. Kas just hirmust järglaste käekäigu pärast - eks looma juhi ju ennekõike ikka instinktid, mitte praktiline meel, aga pigem on põhjus, et pole enam privaatset paika, kus võsuke ilmale tuua ega ka nii palju omaette olemise kohta, et poegimiseks üldse põhjus anda."

"Kui kõik loomad ringi koguneks ja seljaga ringi suunas seisaks, siis minul on piisavalt kuraasi!" lubas nugis.

"Sa pole peamisest probleemist aru saanud!" pahandas ilves. "Meid on küll vähe, aga metsa on veel vähem. Sinu ettepanek soojätkamise osas pole kuigi jätkusuutlik. Territoorium on jäänud ju üldjoontes samaks. Drastiliselt on muutunud selle omadused. Praegu oleks tarvis pigem rahvaarvu veelgi kahandada ja keskenduda antud tingimustega kohandumisele.

"Milles probleem?! Sööge jänes ära!" soovitas metskits ruttu, et tema enese eksistents kaalumisele ei kuuluks.

"Mis see annaks?" trotsis hunt. Jänes närib muru. Metsast otsib ainult varju. Kui vaja, võin talle seda ise pakkuda. Lööme siis juba karu mättasse. On hetkel lihtne teha ja toime oluliselt tuntavam. 

"INIMENE võttis ju metsa maha! Miks me inimest ära ei söö?" nõudis rebane. Tal oli nagunii tolle kandidaadiga üks kana kitkuda.

"Ka see pole tark mõte. Ega ju SEE inimene, kes meie kõrval külas elab, tegelikult suur süüdlane olegi. Tema metsatukakene seda viimast varju pakub. Tema toob meile teinekord kange pakasega veel rupskeid, heina või porganditki, kallab sügisel kotitäie õunu kuuse alla. Neid tegelikke süüdlasi sinna kaugemale me sööma ei ulatu. Sööme selle siin ära, tuleb sealt keegi asemele, kellel metsaelust ja elanikest totaalselt ükskõik on."

"Noh ... ja mis siis saab?" röhkis siga. "Täielik tsölibaat teadmata ajaks?" seda viimast nurises nirk. Siga ei teadnud tolle sõna tähendustki.

"Ka see poleks jätkusuutlik. Rahvastik vananeks ja selleks ajaks kui metsamassiividel õnnestukski ennistuda, poleks meist enam elanikkonna taastootjaid."

Nirk ohkas kergendatult ja lippas koosolekult minema. Eks hiljem pressi hiirelt välja, kuidas asi edasi läks.

"Mis teeme siis?" kostis kohmetult mitmest koonust.

"Pragmaatikuna  näen, et ainus toimiv strateegia, millega kogu elanikkond saaks optimaalselt representeeritud," lubas ilves, "on jätta puistusse resideerima igast suurusjärgust üks liik. Täpsemalt: suurtest Alces alces, keskmistest Lynx lynx, ja väikestest Lepus timidus. "Peame arvestama sellega, et meie esindus suudaks perspektiivikalt kooslusena eksisteerida ... Jänes, me usume sinusse! Sa suudad!" ... Ja loomulikult on oluline, et üksteise toidulauda ei ohustataks. Ratsionaalne ettepanek, mille heakskiitmisest soovitan kõigil käpaga märku anda, et liikuda edasi päevakorra kiireloomulisema põhipunkti juurde. Tänan! Siit siis järgmine küsimus: kes karuga tegeleb? Märtsiks peab probleemi ära lahendama."

Hääletati hundi ja sea poolt. Neil oli selleks ka endil kõige rohkem pealehakkamist, asusid agaralt käiseid käärima ja läksid asja lõpuni toimetama, teised siirdusid igaüks oma toimetuste juurde. 

Karust oli kahju. Kergendust pakkus, et ise justkui otseselt tolle otsuse täideviimisega seotud polnud. 

Üldiselt oli ilvese kõne lõpuosa metsarahvale veidi arusaamatuks jäänud. Palju võõraid, aga innustavaid, julgustavaid ning usaldust tekitavaid sõnu. Saadi aru, et jänes pandi midagi valvama. Vedas, et ise ei pidanud. 

Jah. Karust oli kahju. Aga kes käskis koosoleku maha magada. 

No comments: