Õhuvoolija

Sina voolid oma hädad liiva.
Minul seni õhk vaid pihkudes.
Katsun, et ei lõhu tihkudes
parandatut. Roidumust ei riiva.

Kell mu kõrval liiga tihti tardub.
Kõik on mujal, siin on igatsus,
nukrus, nõutus, nälg ja nördimus.
See, mis täna möödas, homme kordub.

Liivalossidega tühirand.
Puhkus. Kohustused. Kohtumised.
Igast pihtatulistusest pisem.
Kes ma olen? Aeg või andeksand?