Kord, kui otsa said nii aeg kui lahkus,
minu käsi minu juurest lahkus.
Loobus õlast, liibus teise õlga.
Ei ma teda sellepärast põlga.
Kord, kui otsa said nii aeg kui aine,
minu süda vuras muile maile:
Rakke, Kiltsi, Tamsalu ja Tapa...
Ega see veel sellepärast tapa.
Kord, kui otsa said nii aeg kui raha,
minu keha maha ajas naha.
Ei ma kurda, kui ka veidi vilu.
Nähtav nüüd kõik sisemine ilu.
No comments:
Post a Comment