Ma pole olnud suurem asi muusa,
kuid õnneks ilmas neist ei ole nappust.
Ei nurise, sest läbi mitme kuu Sa
must mõtled, nagu viinamarjast hapust
või juustust, mis ei kuku kaarna nokast
või ammu närtsind roosi haljast okkast
ning mälestus, mis lõhnamas mu järgi,
saab taha järjekordse küsimärgi.
Sees surmasurin igal kõrgepingel,
kuid pingetuse peale pirn on pime.
Nii lendab ligi sulnis päästeingel
ja kujutlusteilm on armuline.
No comments:
Post a Comment