Üks naaberküla emand oli enesele keset talve ohatise huule peale saanud. Tuli see pakasest, tuulest või manas keegi kurja sõnaga - olemas ta oli ja ära minemist ei himustanud.
Eks see tegi emanda tuju sandiks. Eluaeg ilus inimene oldud ja nüüd nägu sedaviisi rikutud. Katsu sa nõnda külarahva silma alla sattuda või kodus mehele meeldida.
Neil oli kõrvaltalus ravitseja olnud, kes vitstega veekoha kätte juhatas, viina veeks tegi ja mõnegi tõve maarohtutega maha sai, aga et teadupärast on kuulsus muil mail kiirem kasvama kui kodus, elas too viimasel ajal enamasti külast kaugemal.
Tuli siis emand minu käest nõu küsima.
Eks ole küll omal ajal rohtudega arstitud ja sõnadega salvitud, mõni abi on aidanudki, aga aeg on õpetanud sõnadega ettevaatlikumalt ümber käima ja ürdikarbid on kitsa aja kannustusel tühjaks tarvitatud. Seda oskasin soovitada ometi, et kuu kasvab, varsti täisratas tagasi, mindagu keskööl teeristi kaudu vana Maareti jutule. Küll tema juba nõu teab.
Võisin ette arvata, et mul endal kaasa tuleb minna. Aeg hakkas juba ümber saama, kui hädaline emand ähkides kohale jõudis: nahk lumerähasel teel tallamisest märg ja suurrätt seitse ringi suu ümber seotud.
Maaret oli ise vastas. Talle tuli täna külalisi rohkem: Rika - Lorenti seljahädaga, Kaise - Kaarli jalavaluga. Isegi Aaru nägin ära. Kurtis, et on hakanud asju unustama.
Maaret põrnitses tulijaid altkulmu-pilguga. Ega ta kuri olnud, läbinägelik hoopis. Kaisele pistis salvi pihku, küllap käiski Kaise ainult uut rohtu saamas. Aaru ja Rika kutsus edasi, aga meie poole porises: "Kui muud pole kurta, siis selle pärast ei maksa taresse tulema hakata. See on tuulest tulnud ja teda peab tuulde tagasi laskma."
"Kuidasmoodi?"
"Kõnnid teed tuulega samapidi, aga nii kärmesti, et tuule kukalt tunned. Surud suu selle vastu, siis keerad selja ja sõnad: "Sina musutasid mind moka peale, mina sind laka peale. Tagasi ei taha!" Nädala pärast oled hädast prii!"
"Kuidas sina sellest nüüd aru said?" päris naaberküla emand, kui omas ilmas tagasi olime.
"Tuleb tuulega ühes suunas nii kiiresti lipata, et tunned nagu jookseks vastutuult?" tõlkisin Maareti tarkuse oma aru järgi. "Sõnad jätsid meelde? Ma saatsin sulle igaks juhuks sõnumiga ka."
Emand sõnumit polnud saanud. Ju siis sai keegi teine ja imestas. Aga meelde need meile jäid, näe, oskan praegugi veel üles tähendada.
---
Saledaks on jäänud see naaberküla perenaine. Kas ohatisest sai lahti, pole õnnestunud näha: silkab alati nii kiiresti mööda. ;)
1 comment:
Mis sa siin silkad, kui hangeharjad hargivahest kõrgemad :P
Post a Comment