Elas kord kuningas, kellel oli kaks südant ja see ei tähenda seda, et üks olnuks kuri ja teine leebe, üks kirglik ja teine tuim või midagi seesugust.
Mõlemad kuninga südamed tundsid rõõmu, valu, meeleheidet, kiivust, lootust, pettumust, viha ja armastust üsna sarnasel moel.
Ma arvan, et kõige lihtsam oleks riiki juhtida üldse ilma südameta kuningal. Sa pead ju tegema nii palju karme otsuseid ja kujutan ette, et nii mõnigi tundub su kuningasüdamele jõhker ning ülekohtune, aga sa lihtsalt pead, sest sa oled kuningas.
Kui raske on aga kuningal, kelle rinnas tuksub kaks sooja ja hoolivat südant?
Eriline oli ka see, et tolle kuninga südamed sai rinnast välja võtta ja nendega rääkida. Sai võtta ja rääkida mõlema südamega samaaegselt, aga eraldi oli parem. Südamed kuulasid siis tähelepanelikumalt ja vastasid innukamalt.
Kuningas pidas oma südametega sageli nõu.
Vasakpoolse südamega rääkis kuningas oma riigiasjadest, oma rasketest otsustest, päevastest juhtumistest, unistustest, mälestustest, soovidest, kõhklustest, kimbatustest ja kiusatustest.
Parempoolse südamega... ma usun, ta rääkis ka parempoolse südamega oma riigiasjadest, oma rasketest otsustest, päevastest juhtumistest, unistustest, mälestustest, soovidest, kõhklustest, kimbatustest, kiusatustest. Ma ei tea. Arvan ainult. Kuningas ei võtnud meid eriti korraga välja.
No comments:
Post a Comment