Tead ju, et kui langeb täht, tuleb
midagi soovida ja tahtmine täitub.
Leiad sinagi, et hirmus raske on nii
lühikese hetke jooksul välja valida just see õige soov ning ta
veel sobivalt sõnadesse panna?
Aga mõtle nüüd, mida peab tundma
see, kes neid soove täidab!
Sumedal augustiööl kohtuvad kaks
teekäijat. Poiss ja tüdruk. Võhivõõrad. Aga ritsikad sirisevad,
tähed siravad ning kohtudes ei ole neil mitte kuidagi võimalik
teineteisest lihtsalt niisama mööda minna. Suudlemata.
Samal silmapilgul langeb täht.
„Et see hetk kestaks!“ õhkavad
suudlejad.
Hea veel, et ei lisa: „...igavesti!“
Kuidas toimida? Reageerida tuleb ju
tähelangemiskiirusel!
Sinna tee peale neid suudlema jätta
ei saa, see on selge. Keegi sõidab pikali ja kogu kestmine. Aeg
seisma panna? Üsna võimatu ja paljude jaoks ülekohtune. Neile, kes
on ametis hoopis ebameeldivamate asjatoimetustega. Nagu valesti
neelatud veelonks. Komistamine hõõguvale lõkkeasemele. Viimane
hingetõmme...
Kokku neid kahte jätta on sama
võimatu. No kui nad nüüd jõuaks selge peaga mõelda, saaksid
isegi aru. Aga ei jõua ju. Aeg läheb, aeg läheb...
Ei jäägi muud üle, kui võtta
metsaserva tähejahile tulnud ööpiltniku kaamera ja suunata see
suudlejatele. Klõps. Soov on täidetud. Hetk jäädvustatud. Kaugelt
küll. Oksad varjavad suure osa kaadrist. Inimesi sellel pole
võimalik ära tunda. Aga soov on täidetud.
Täht kustub ja kohtujad lahkuvad.
Isegi kui neile too suudlus kunagi meenub, tundub see liiga
kummaline, et olla midagi rohkemat kui uni.
Piltnik... miskipärast laeb
üleski selle kaadri. Oma pilvepanka. Kaustu korrastades lendab see sealt muidugi prügikasti. Aga tolle tühjendamisel... haarab osav
käsi natuke määrdunud ja kõvasti kortsutatud foto, silub selle
sirgeks ja kinnitab seinale, mida sureliku silm ei seleta. Miljardite
teiste tõestusmaterjalide hulka täidetud soovidest.
No comments:
Post a Comment