Täiskuuööd nelja tee ristil

Kui plaanid täiskuuöö hingedetunnil nelja tee ristile (mis ühe raja Albu, ühe Jäneda, ühe Vetla ja ühe Valgehobusemäe suunda sirutab) seisma minna, ütle ette, et teaksin sulle seltsiks tulla.

Ega seal midagi hullu ole, Sa lihtsalt ei pruugi kõike õigesti toimetada ja asjadest päripidi aru saada.

Kui juba tulla oskad, siis küllap tead, et siin vanakurja ei oodata ja kuke verega valskust ei tehta. Sul tuleb lihtsalt seista ja selle peale mõelda, kelle pärast kohale tuldud sai, õige teeharu peale keerata ja astuma hakata. Ta tuleb vastu ja juhatab Su ise kohale.

Kõik kadunud talud on selle öö ristteelt-tulija jaoks küngastele kerkinud ja Sul on endal voli valida, kuhu külaliseks lähed. Lähedaste ligi ei lasta ja vanade hingevõlgade tasumiseks pole võimu. Mingit asja kinkida ei tohi ja kaasa võtta kah mitte. Sidumise mõttes. Paranduseks tohib. Noh, kui tuled, saad aru. Küll aga võid jutte jutustada ja endiste aegade heietusi endale kaasa kerida.

Soovitan rohkem kuulata, sest pajatamistega tuleb olla hooliv ja hoolas. Kas maksab iga albi lõksutusega kadunute rahu rikkuda, olgu pealegi tõsi kõik?
Seda ei maksa karta, et kuulates aeg üle jookseb. Pererahvas on terane jälgima, et külaline nõutud ajaks teeristile tagasi saab.

Kust ma tean? Mis sa arvad, kust enamik mu lugusid kokku on korjunud?

Aga ma räägin Sulle sellega seoses ka ühe eksimise, mis praegu just heaks näiteks pähe torkas.

***
Urmet polnud siitkandist päritki, aga kesköise külaskäimisega oli kursis ja arvas, et kui Peltsil arukalt uurida, saab omade kohta üht kui teist teada. Uue aja uurimisriistad näitasid, et kusagil jooksevad selle talu asukatega juured kokku. Eks uudishimu ajas ka. Et kuidas ennemalt elati, mida söödi ja seljas kanti... Oled telekast näinud, raamatust lugenud ja muuseumis katsunud, aga niimoodi - oma silmaga - on ikka hoopis teine tera.

Perenaine nägi, et külaline tulemas, saatis tütre tee äärde vastu. Une oli ilus tüdruk, hea käe ja silmaga, aga kurjad inimesed korjasid kunagi tal elust õnne ära. Mis sest küll mainida maksab... Seal, varjukülas, sai ta ju kodu kaitse alla tagasi.

Une põsed õhetasid õhtusest leivateost. Tüdruk lükkas lingu vajunud juuksesalgu räti vahele tagasi ja kutsus Urmeti toa poole. Sees ahi soe ja taadil tulijale mitu head lugu rääkida.

Palju tuttavat tuli kolde ligi kutsutud Urmetile ette ja palju oli kujutletust teistmoodi ka. Ta oli kujutlenud viletsuse ja hääbumise lõhnu, aga tuba haisutas männivaik ja veel midagi mõrkjasvärsket.
Kuhu mees ka vaadata ei üritanud - silmad otsisid ikka Une üles. Taadi jutt käis seekord kinnistele kõrvadele, sest Une köitis Urmeti meeled nii, et see kõigele pererahvale silma torkas. Eit kortsutas kulmu ja taat tuiutas pead. Une muidugi märkas ka ja ega see tüdrukut rõõmsaks teinud. Ei, mitte et Urmet oleks halb välja paistnud või midagi. Lihtsalt. Urmet oli siin esimest korda, Une aga ammuilma ja teadis kahe maailma üleskirjutamata seadusi. Piiga katsus seepärast end hoopis eemale sättida, aga näe - jooksis täis veepangega kaevult tulles (ega ta muidu nii öösi olekski, aga et jalust kaduda) koju sättiva Urmeti haardesse.
"Tule saada mind," nuias Urmet.
"See ei ole hea mõte," toibutas tüdruk.
"Ma tahan sind omale," tunnistas mees.
"Sa ju tead, kuhu tulid," tõreles Une. "Mine. Me ei mahu teineteise maailmasse. Ei ühel ega teisel moel."

Ei tea, mis tuhin tuli Urmetile sisse, kui teeristile tagasi jõudis. Haaras tüdruku nii kõvasti kaissu, et tollel lootustki poleks olnud pageda. Kui oleks siit ilma tüdruk olnud. Aga Une libises kui liiv mehe käevarte lõksust. Vangutas kurvalt pead, kui kahe maailma vahele sein ette seati ja jõudis veel silmata, kuidas Urmeti suunurgas pahandust-teinu naeruvirve vibeleb... Siis nägi neidis sõrmust. Millal Urmet selle talle sõrme torkas? Kuidas tüdruk ometi võõrast hõbedat sõrme ümber võis tundmata jätta? Urmet peab oma ehte kohemaid tagasi võtma! PEAB! Sest...

Aga Urmet seisis juba mitu hetke hoopis teise maailma ristteel.

Mis sai?

Ega Urmetit meie külla kauaks jagunud. Järgmise täiskuuööni vaid.
Niimoodi hoiatamata kaduski. Kuub kodus toolileenil, rahakott dokumentidega taskus...

Une on hea naine ja selle üle ei kurda Urmet kunagi. Aga kuula ta jutt lõpuni ära, kui minekuks nende talu valid. Kuula ta jutt lõpuni.