...

Öödest vaevu läbi roomad
hommikuist teed giljotiini
Päevad nagu lollid loomad
aknais kihutavad kiini

kaelas vasksed karjakellad
sarvis ohelikujupid
Uksed ootusest on hellad
ära tundmaks sõrmenukid

Kuid kui koputusi kuuled
loodetuimat vaevalt tuli
Küünlaleegi viivad tuuled
Tunnelis on kustus tuli

Sada sidumata
lahtist
haava hinge haiges ihus
kui sa hangud
lauasahtlist
leitud patsikummid pihus.

Detsembris

Käime tänaval ses muinasloos.
Pärjad ustel, laternates tuled.
Saadet plõnnib vana mängutoos.
Räitsmed suured nagu inglisuled.

Kellad helisevad. Neil on mahti.
Õhtu lõhnab mandlitest ja meest.
Küünlaleegid tutistavad tahti
kurjata, sest pole, mille eest.

Aknaist paistab söömaaegu sadu.
Pidulised kuulutanud loo
õnnelikulõpuliseks nagu.
Paraku on autoriks Perrault