Astud kui treppidel õrnalt
helbeile hõredas sajus.
Kutsusid: „Kõnni mu kõrval!“
Minu alt tee ära vajus.
Vaatan, kuis tõuseb Su rada.
Taevas ei kuku. Vaid räitsed.
Milleks end kergitada?
Mul on soovid nii väiksed.
Post a Comment
No comments:
Post a Comment