Kord kingiti ühele jutuvestjale kimp nurmenukke.
"Kui koju lähed, kuivata need ära. Talvel nurmenukuteed juues mõtle neistki üks lugu," soovitas kinkija.
Kodutee oli pikk ja lilled janust jõuetud. Ometi anusid nad:
"Ära hoia meid talvise teevee jaoks! Mis sellest, et nii kestaksime kauem ja tooksime kasu. Kingi meile klaasike vett, luba meil veel päev või paar aknast päikest vaadata ja saata oma naeratused neile nurmenukuõitele seal, sinu õunapuu all."
Kellel oleks südant sellistele soovidele vastu seista?
Lilled said toreda klaasi, selge värske vee, parima vaatega koha aknalaual ja tillukese loo kõnelevatest nurmenukuõitest.
1 comment:
Meie maakodu aed Vana-Läänemaal on nurmenukke täis, aga niimoodi poleks ma osanud mõelda. Küll Teil on toredad mõtted! Mina siiski raatsisin nii vaasi panna kui ka talveks kuivatada, sest oi, kui hästi see talvel meega maitseb!
Post a Comment