Seisab meie maja ees
väike vapper lumemees.
Ootab aknal, nina pikk,
millal tuleb päkapikk.
Lumejuss on olnud hea,
siiski ohkab, norus pea:
„Kõigil päkapikke käis,
minu suss on tühja täis.“
Juss on päkapikke näinud.
Terve kuu need kohal käinud
meie muinasjutumaias
jõulurõõmsas lasteaias,
uudistanud aknal reas,
armsad punamütsid peas,
käinud mööda Lumejussist
ja ta lumememmesussist,
kühveldanud teid ja radu,
kuulutanud lumesõdu,
suusatanud, kelgutanud,
mäe peal jalgu kõlgutanud,
ehitanud lumevalle,
suuri-väikseid lumepalle,
tekitanud lumelossi,
aga... mitte komme sussi.
Juba kostab jõulukelli,
luuletusi, laule helli,
Juss on õnnetu ja kaame.
Kuidas tuju heaks tal saame?
- - -
Naabritel on tragid taksid.
Üks neist läbi näris traksid,
puhas karv tal ehakumas
päkapiku kombel punas.
Usud sa, et naabri Trolla
Jussi päkapikk võib olla?
Nähvits nuuskis lumeprügis,
peagi Jussi aeda trügis.
Tõstab sussi kohal käppa.
Kutsu jagab. Ta ei näppa.
Kui on pakast, Juss saab homme
purikatest pulgakomme.
Inspiratsiooni andis üks agar taksikoer, kelle võimetel pole piire ja hoopis tema nimi on Juss. ;)
No comments:
Post a Comment